Lühidalt

See seadus reguleerib Eestis tegutsenud teiste riikide julgeoleku- ja luureorganite materjalide kogumist, arvelevõtmist, säilitamist ja kasutamist. See puudutab materjale, mis on koostatud enne 1992. aasta 1. jaanuari.

Mida see reguleerib

Eestis tegutsenud teiste riikide julgeoleku- ja luureorganite poolt kogutud või koostatud materjalide kogumist, arvelevõtmist, säilitamist ja kasutamist.
Eestist äraviidud materjale, mis sisaldavad andmeid Eesti kodanike või Eestis elanud isikute tegevuse või represseerimise kohta.
Füüsiliste või juriidiliste isikute omandis olevaid dokumente või muid materjale, mis sisaldavad teavet nimetatud organite tegevuse kohta.
Materjalide vastavust seaduse tingimustele otsustab Rahvusarhiiv.

Keda see puudutab

Kõiki füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kelle valduses on käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud materjale.
Isikuid, kelle kohta käivad andmed sisalduvad arhiivides olevates materjalides.

Olulisemad punktid

Kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle valduses on seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud materjale, peavad neist kolme kuu jooksul alates seaduse jõustumisest teatama Eesti Arhiiviametile ja need üle andma.
Materjalid, mis on kogutud või koostatud enne 1992. aasta 1. jaanuari, on Eesti Vabariigi omand.
Igaühel on õigus tutvuda arhiivides tema kohta käivate andmetega.
Eraelu puudutavad materjalid on piiratud kasutusega, kuid teatud isikutel ja uurimistööks on võimalik luba saada.

Seaduse tekst

seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2024 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 06.07.2023, 25 Eestis tegutsenud teiste riikide julgeoleku- ja l

reguleeriv jõud on kehtiv Eestis tegutsenud teiste riikide julgeoleku ja luureorganite ning nende tegevusega seotud materjalide suhtes, mis on koostatud enne 1992. aasta 1. jaanuari. § 2.

objektiks on:

(1)Eestis tegutsenud teiste riikide julgeoleku ja luureorganite poolt kogutud või koostatud või neile üleantud Eestis asuvad materjalid (toimikud, dokumendid, dokumentide ärakirjad ja lisad, märkmed ja abimaterjalid, kartoteegid, kaardid, plaanid, fotod, filmid, helilindid, materjalide hindamiseks vajalikud abivahendid, programmid kompuutrite abil materjalide töötlemiseks ning muud materjalid).

(2)Eestis tegutsenud teiste riikide julgeoleku ja luureorganite poolt kogutud või koostatud või neile üleantud ning Eestist äraviidud materjalid, mis sisaldavad andmeid Eesti kodanike või Eestis elanud isikute tegevuse või represseerimise kohta.

(3)Füüsiliste või juriidiliste isikute omandis olevad dokumendid või muud materjalid, mis sisaldavad teavet Eestis tegutsenud teiste riikide julgeoleku ja luureorganite tegevuse kohta.

(4)Materjalide vastavuse käesolevas paragrahvis loetletud tingimustele otsustab Rahvusarhiiv. [RT I 1998, 36, 552 - jõust. 01.05.1998] § 3.

§ 21. ja 2. lõikes tähendatud materjalid on Eesti Vabariigi omand. § 4.

(1)

§-s 2 tähendatud materjalide kogumise, arvelevõtmise, säilitamise ja kasutamise korraldamine pannakse riigiarhivaarile. [RT I, 21.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

(2)

§-s 2 tähendatud, seaduslikult või ebaseaduslikult eemaldatud ning seaduslikult või ebaseaduslikult Eestist väljaviidud materjalide kohta kogub, korrastab ja säilitab informatsiooni Rahvusarhiiv. [RT I 1998, 36, 552 - jõust. 01.05.1998] § 5.

(1)Kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle valduses on

§ 2

1. lõikes tähendatud materjale, on kohustatud kolme kuu jooksul, alates

jõustumise päevast, teatama neist kirjalikult Eesti Arhiiviametile ning need Eesti Arhiiviameti poolt määratud arhiivile ja tähtajaks üle andma. Viimane saadab 10 päeva jooksul teatajale kirjaliku kinnituse. Vastavalt materjalide üleandja soovile tagab materjalide vastuvõtja tema isiku anonüümsuse.

(2)Igaüks, kelle valdusse satub

§ 21. lõikes tähendatud materjale pärast käesoleva paragrahvi 1.

lõikes sätestatud tähtaja lõppu, on kohustatud neist viivitamatult teada andma Rahvusarhiivile ja need üle andma viimase poolt määratud arhiivi. [RT I 1998, 36, 552 - jõust. 01.05.1998] § 6.

§ 2

lõikes tähendatud materjalide Eesti Vabariigile tagastamise küsimused lahendatakse riikidevaheliste läbirääkimiste teel. §
Kõigi füüsiliste ja juriidiliste isikute omandiõigust

§ 2

3. lõikes tähendatud materjalide suhtes tõendatakse ja hüvitatakse Eesti Vabariigi asjaõigusseadusega ning teiste õigusaktidega sätestatud korras. Materjalide omanikud on kohustatud lubama Rahvusarhiivi poolt volitatud isikutel teha nimetatud materjalidest kinnitatud koopiaid ja ärakirju. [RT I 1998, 36, 552 - jõust. 01.05.1998] § 8.

(1)

§-s 2 tähendatud materjale säilitatakse ja kasutatakse vastavalt arhiivide tegevust reguleerivatele seadustele ja eeskirjadele, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

(2)

§-s 2 tähendatud materjalide kogumise, arvestamise, säilitamise ja kasutamise eest vastutab riigiarhivaar, kellel on õigus korraldada nende materjalide liigitamist ja suunamist arhiividele vastavalt nende kuuluvusele. [RT I 1998, 36, 552 - jõust. 01.05.1998]

(3)Kuni

§-s 2 nimetatud materjalide üleandmiseni Rahvusarhiivile vastutab nende säilimise eest asutus või isik, kelle valduses materjalid on. [RT I, 21.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

(4)Vabariigi Valitsus tagab

§-s 2 tähendatud materjalide kogumiseks, arvelevõtmiseks, säilitamiseks ja kasutamiseks vajalikud ruumid ning materiaalsed ja rahalised vahendid. [RT I 1998, 36, 552 - jõust. 01.05.1998] § 9. Igaühel on õigus ise või oma voliniku kaudu tutvuda arhiivides tema kohta käivate andmetega, mis sisalduvad

§-s 2 tähendatud materjalides. Kui isik, kelle kohta need andmed käivad, on tunnistatud teovõimetuks või on surnud, on see õigus tema vanematel, abikaasal, registreeritud elukaaslasel, õdedel ja vendadel ning alanevatel sugulastel. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] § 10.

(1)

§-s 2 tähendatud materjalidest on piiratud kasutusega isikute eraelu puudutavad materjalid.

(2)Materjalide vastavuse käesoleva paragrahvi 1. lõikes esitatud tingimusele otsustab Rahvusarhiiv. [RT I 1998, 36, 552 - jõust. 01.05.1998]

(3)Piiratud kasutusega materjalide tutvumise õigus on peale

§-s 9 tähendatud isikute neil, kellele on see vajalik uurimistööks ning kellele on vastava arhiivi direktor selleks loa andnud, samuti algatatud tsiviil-, haldus- või kriminaalmenetluse ulatuses juurdlus- ja uurimisorganitel, prokuratuuri- ja kohtuorganitel, protsessist osavõtvatel pooltel ning nende volitatud isikutel ja kohtuotsuste täitevorganitel.

(4)Kui isikule on käesoleva paragrahvi

lõikes tähendatud loa andmisest keeldutud, esitatakse talle 10 päeva jooksul pärast vastava taotluse esitamist sellekohane kirjalik motiveeritud tõend. Keeldumise peale võib ta kaevata Rahvusarhiivile. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 15 on igaühel õigus pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse. [RT I 1998, 36, 552 - jõust. 01.05.1998] §
()

§ 10

1. lõikes tähendatud materjalidest võivad arhiivilt ärakirju tellida kehtivate hinnakirjade alusel: 1)

§-s 9 tähendatud isikud; 2) nende materjalidega tutvumiseks loa saanud isikud, kui isik, kelle eraelu kohta materjalid sisaldavad andmeid, on surnud või kui andmed käivad faktide kohta, mille toimumisest on möödunud vähemalt 75 aastat. § 12.

§-s 2 tähendatud materjale või nende koopiaid, kui materjalide originaalid puuduvad, võib Eesti Vabariigi territooriumilt välja viia ainult ajutiselt riigiarhivaari loal. Kui tähendatud materjalideks on kohtutoimikud, on nende väljaviimiseks vaja Riigikohtu selleks volitatud kohtuniku nõusolekut. [RT I 1998, 36, 552 - jõust. 01.05.1998] § 13.

sätete rikkumise korral kohaldatakse süüdlase suhtes vastavalt kas distsiplinaar-, haldus- või kriminaalvastutust.

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

Eestis tegutsenud teiste riikide julgeoleku- ja luureorganite materjalide kogumise, arvelevõtmise, säilitamise ja kasutamise korra seadus