← Eesti

Laeva asjaõigusseadus

Lühidalt

See seadus reguleerib laevade ja ehitatavate laevade (kinnistatud laevade) asjaõigusi, mis on kantud Eesti laevakinnistusraamatusse. See määratleb, kuidas tekivad, muutuvad ja lõppevad asjaõigused kinnistatud laevadele, samuti merivõlad ja laevade arestimine.

Mida see reguleerib

Keda see puudutab

Põhipunktid

Seaduse tekst
Obsah (5)§ 18§ 22§ 74§ 78§ 79

seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.05.2025 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 17.04.2025, 30 Laeva asjaõigusseadus Vastu võetud 11.03.1998 RT

§-le

  1. §
  2. Kustutamisnõude tagamine Laevakinnistusraamatusse võib teha märke, millega tagatakse laeva omaniku poolt kolmanda isiku ees võetud kohustus kustutada laevahüpoteek, kui omanik selle omandab. §
  3. Laevahüpoteegi üleminek võlgnikule

(1)Kui võlgnik rahuldab hüpoteegipidaja nõude ja tal on õigus seetõttu nõuda laeva omanikult või endiselt omanikult hüvitist, siis on tal õigus nõuda ka samas osas laevahüpoteegi kandmist enda nimele, tagamaks hüvitusnõuet.
(2)Kui võlgnik võib nõuda ainult osalist hüvitamist ja sellest tulenevalt on ta omandanud osahüpoteegi, siis on temale üleläinud laevahüpoteegil eesõigus laeva omanikule üleläinud osahüpoteegi ees.
(3)Kui võlgnik rahuldab hüpoteegipidaja nõude osaliselt ja ta on omandanud osahüpoteegi, siis on eesõigus hüpoteegipidajale jääval osahüpoteegil.
(4)Hüpoteegipidaja nõue loetakse rahuldatuks ka vastava võlakohustise poolte kokkulangemisel.
(5)Kui võlgnik rahuldas hüpoteegipidaja nõude, võib ta nõuda, et hüpoteegipidaja väljastaks talle vajalikud dokumendid laevahüpoteegi kandmiseks tema nimele. §
  1. Võlgnikule sundtäitmisest teatamata jätmise tagajärjed Kui hüpoteegipidaja on algatanud laevast nõude rahuldamiseks sundtäitmise menetluse võlgnikule teatamata ja kui võlgnikul on nõude rahuldamise korral õigus nõuda omanikult hüvitist, siis on võlgnikul täitemenetlusest kõrvalejäämise tõttu õigus keelduda hüpoteegipidaja nõude rahuldamisest ulatuses, milles ta on kandnud kahju teatamata jätmise tõttu. §
  2. Omaniku õigus nõuda laevahüpoteegist loobumist Kui omanikul on püsiv vastuväide, mille tõttu hüpoteegipidajal ei ole võimalik laevahüpoteegiga tagatud nõuet laevast rahuldada, siis võib omanik nõuda, et hüpoteegipidaja loobuks laevahüpoteegist. §
  3. Omanikuhüpoteegi kustutamine hüpoteegipidaja nõudel
(1)Kui laevahüpoteegi ning koormatud laeva omanikuks saab üks ja sama isik, võib sama või tagapool asuva järjekohaga hüpoteegi pidaja nõuda sellise laevahüpoteegi kustutamist.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei kehti

§ 18alusel seatud laevahüpoteegi kohta.

§

  1. [Kehtetu - RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] §
  2. Laevahüpoteegi lõpetamine laeva omaniku nõudel hüpoteegisumma deponeerimisega

(1)Koormatud laeva omanik võib nõuda laevahüpoteegi lõpetamist kohtu korras üleskutsemenetluses, kui hüpoteegipidaja asukohta ei teata ning kui omanikul on õigus nõude rahuldamisele ja ta deponeerib kogu hüpoteegisumma.
(2)[Kehtetu - RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
(3)Laevahüpoteegi lõpetamise kohtumääruse jõustumise korral loetakse hüpoteegipidaja nõuded hüpoteegisumma ulatuses rahuldatuks ja laevahüpoteek kustutatakse. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
(4)Hüpoteegipidajal on õigus deponeeritud raha kätte saada viie aasta jooksul, arvates laevahüpoteegi lõppenuks kuulutamise päevast. Kui hüpoteegipidaja ei ole selle tähtaja jooksul raha välja võtnud, on laeva omanikul õigus see tagasi saada. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] § 60. Ühishüpoteegi üleminek võlgnikule
(1)Kui ühishüpoteegiga tagatavat nõuet ei teki või kui see rahuldatakse täielikult või osaliselt või kui hüpoteegipidaja ühishüpoteegist loobub, on omanikel õigus nõuda laevahüpoteegi kandmist nende nimele ühiselt. Igal omanikul eraldi on õigus nõuda laevahüpoteegi vastava osa kandmist enda nimele.
(2)Iga omanik saab nõuda laevahüpoteegi sellist osa, mis vastab tema laeva või laevaosa väärtusele, kui omanikevahelisest suhtest ei tulene teisiti.
(3)Kui ühishüpoteegiga tagatav nõue rahuldatakse osaliselt, on hüpoteegipidajale jääval osahüpoteegil eesõigus laeva omaniku nimele kantud osahüpoteegi ees.
(4)Omanikul on õigus nõuda hüpoteegipidajalt dokumentide väljastamist, mis on vajalikud laevahüpoteegi kandmiseks omaniku või omanike nimele. § 61. Hüpoteegipidaja nõude rahuldamine ühe omaniku poolt ühishüpoteegi korral
(1)Kui üks ühishüpoteegiga koormatud laeva või laevaosa omanik rahuldab hüpoteegipidaja nõude ning seetõttu nõue kustub, siis on sellel omanikul õigus nõuda tema laeva või laevaosa koormava ühishüpoteegi enda nimele kandmist.
(2)Kui omanik, kes on hüpoteegipidaja nõude rahuldanud, võib nõuda teistelt omanikelt või endistelt omanikelt hüvitist, siis on tal õigus nõuda sellise omaniku laeval või laevaosal lasuva laevahüpoteegi kandmist enda nimele hüvitusnõude ulatuses.
(3)Kui hüpoteegipidaja nõue rahuldatakse osaliselt, on hüpoteegipidajale jääval laevahüpoteegil eesõigus omanikule üleläinud osahüpoteegi ees ja vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 üleläinud osahüpoteegi ees.
(4)Nõude rahuldamisena omaniku poolt käsitatakse ka juhtumit, kui hüpoteegipidaja ja omanik on üks ja sama isik.
(5)Kui hüpoteegipidaja nõue rahuldatakse sundenampakkumise teel ühest ühishüpoteegiga koormatud laevast või laevaosast, kohaldatakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut.
(6)Laeva või laevaosa omanikul on õigus nõuda hüpoteegipidajalt dokumentide väljastamist, mis on vajalikud laevahüpoteegi kandmiseks omaniku nimele. § 62. Ühishüpoteegi üleminek võlgnikule Kui laevale või laevaosale on seatud ühishüpoteek ja ilmnevad

§-s 54 sätestatud asjaolud ning võlgnik võib nõuda koormatud laeva või laevaosa omanikult või endiselt omanikult hüvitist, saab ta nõuda laevahüpoteegi kandmist enda nimele ainult sellel laeval või laevaosal. Ülejäänud laevadel ühishüpoteek kustutatakse ja nende laevade või laevaosade omanikel ei ole õigust nõuda osahüpoteegi kandmist enda nimele. §

  1. Ühishüpoteegi ülemineku piirang Kui hüpoteegipidaja loobub ühishüpoteegiga koormatud laevade puhul laevahüpoteegist ainult ühe laeva või laevaosa suhtes, ei ole selle laeva või laevaosa omanikul õigust nõuda laevahüpoteegi kandmist enda nimele.
  2. jagu Ehitatavale laevale seatud laevahüpoteek §
  3. Ehitatavale laevale seatud laevahüpoteegi ulatus

(1)Laevahüpoteek laieneb ehitatavale laevale igas ehitusstaadiumis.
(2)Ehitatavale laevale seatud laevahüpoteek laieneb lisaks

§-s 29 nimetatud päraldistele ka ehituskohas leiduvatele laeva ehitamiseks mõeldud ja vastavalt tähistatud ehitusdetailidele, välja arvatud detailid, mis ei kuulu ehitatava laeva omanikule. §

  1. Ehitatavale laevale seatud laevahüpoteegi ulatus kindlustushüvitisele Ehitatavale laevale seatud laevahüpoteek laieneb kindlustushüvitise nõudele ainult juhul, kui omanik on ehitatava laeva eraldi kindlustanud. §
  2. Ehitatavale laevale seatud laevahüpoteegi järjekoht

(1)Ehitatavale laevale seatud laevahüpoteek jääb pärast laeva valmimist püsima oma senisele järjekohale.
(2)Kui laev kantakse pärast laeva valmimist laevaregistrisse, kantakse sinna üle ka laevahüpoteek samale järjekohale, kus see oli ehitatavate laevade registris. 2. peatükk KOHTULIK LAEVAHÜPOTEEK § 67. Kohtulik laevahüpoteek
(1)Hagi tagamiseks võib kohus seada haginõude ulatuses laevahüpoteegi, mis peab olema laevakinnistusraamatusse kantud kohtuliku laevahüpoteegina.
(2)Kui haginõuet ei aruta laevakinnistusraamatut pidav kohus, seab laevahüpoteegi laevakinnistusraamatut pidav kohus asja arutava kohtu taotluse alusel.
(3)Kohtuliku laevahüpoteegiga on tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] § 68. Laevahüpoteegi sätete kohaldamine Kohtulikule laevahüpoteegile kohaldatakse lisaks

§-le 67 laevahüpoteegi kohta käivaid sätteid.

  1. peatükk KASUTUSVALDUS §
  2. Laevale seatud kasutusvaldus Laevale seatud kasutusvalduse suhtes rakendatakse asjaõigusseaduse kasutusvalduse sätteid. §
  3. Kasutusvalduse järjekoht

(1)Järjekoht kasutusvalduse ja laevahüpoteegi vahel määratakse kande tegemise ajaga. Varasemal kuupäeval sissekantud õigusel on eesõigus, samal päeval sissekantud õigustel on võrdne järjekoht. Järjekoha erinev määramine tuleb kanda laevakinnistusraamatusse.
(2)Kasutusvalduse järjekoha muutmisel kohaldatakse

§ 22. § 71.

Merelaevale kasutusvalduse seadmise piirang Merelaeva kasutusvaldaja peab vastama vähemalt ühele laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse §-des 1 ja 2 ettenähtud tingimusele. IV. osa MERIVÕLG 1. peatükk MERIVÕLA MÕISTE, TEKKIMINE JA LÕPPEMINE § 72. Merivõla mõiste

(1)Merivõlg on seaduse alusel tekkiv pant laevale seadusega sätestatud nõuete tagamiseks.
(2)Merivõlg tekib laeva kasutamisega seotud nõude tekkimisega laeva omaniku, laevapereta prahtija, haldaja või käitaja vastu. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
(3)Merivõlga ei kanta laevakinnistusraamatusse. §
  1. Merivõla seotus laevaga Merivõlg läheb laevaga kaasa selle võõrandamisel, olenemata sellest, kas omandaja teadis laeva koormatusest merivõlaga, samuti läheb merivõlg laevaga kaasa laeva registreerimise koha või lipu vahetumisel. §
  2. Merivõlaga tagatud nõuded
(1)Merivõlaga on tagatud järgmised nõuded: 1) nõuded töötasule ja teistele teenistussuhetest tekkinud summadele, mis võlgnetakse kaptenile, meeskonnale ja teistele laevapere liikmetele, kaasa arvatud nimetatud isikute eest tasutavad repatrieerimiskulud ja sotsiaalkindlustusmaksed; 2) inimelu kaotusest või kehavigastuste tekkimisest maal või veel tulenevad nõuded, mis on otseses seoses laeva kasutamisega; 3) laeva päästetasudest tulenevad nõuded; 4) sadamatasudest, kanalitasudest ja teistest laevateede tasudest ning lootsitasudest tulenevad nõuded; 5) nõuded, mis tulenevad otsesest kahjust, mille on põhjustanud laeva kasutamine, välja arvatud kahju laeval olnud kaubale, konteineritele ja reisijate varale.
(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud kahju tekkimine ei too kaasa merivõla tekkimist, kui 1) kahju on tekkinud seoses nafta või teiste ohtlike või mürgiste ainete transportimisega meritsi; sellise kahju korral makstakse nõude omajatele hüvitist vastavalt rahvusvahelistele konventsioonidele või seadustele, mis näevad ette vastutuse süüst olenemata või kohustusliku kindlustuse või teised nõude tagamise vahendid; 2) kahju on tekkinud seoses tuumakütuse või tuumajäätmetega, millel on radioaktiivsed omadused või mille omadused moodustavad kombinatsiooni radioaktiivsetest ning toksilistest, plahvatusohtlikest või teistest ohtlikest omadustest. § 75. Merivõla lõppemine
(1)Merivõlg

§-s 74 loetletud nõuete tagamiseks lõpeb ühe aasta möödumisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtpäevast.

(2)Käesolevas paragrahvis sätestatud tähtaega arvestatakse alates: 1) merivõlaga tagatud nõude omajate mahamunsterdamisest

§ 74

lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul; 2) merivõlaga tagatava nõude tekkimisest

§ 74lõike 1 punktides 2 kuni 5 sätestatud juhtudel.

(3)Käesolevas paragrahvis nimetatud tähtaja kulgemine ei katke.
(4)Tähtaeg peatub üksnes ajaks, mil laeva ei ole vastavalt seadusele lubatud arestida. § 76. Merivõlaga tagatud nõude üleandmine
(1)Merivõlaga tagatud nõude üleandmine toob kaasa merivõla ülemineku nõude omandajale.
(2)Merivõlaga tagatud nõude omajal ei ole õigust välja nõuda kindlustuslepingujärgset hüvitist.
  1. peatükk NÕUETE RAHULDAMINE §
  2. Merivõlaga tagatud nõude järjekoht
(1)

§-s 74 nimetatud nõue rahuldatakse enne teisi nõudeid, sealhulgas enne laevahüpoteegiga tagatud nõuet.

(2)Peale

§-s 74 loetletute võib seadusega kehtestada teisi merivõlaga tagatud nõudeid. Need järjestuvad pärast laevahüpoteeki, kuid neil on eesõigus kõigi ülejäänud nõuete ees. § 78. Merivõlaga tagatud nõuete rahuldamise järjekord

(1)Merivõlaga tagatud nõuded rahuldatakse

§ 74

lõikes 1 loetletud järjekorras, välja arvatud

§ 74

lõike 1 punktis 3 nimetatud nõue, millel on eesõigus kõigi merivõlaga tagatud nõuete ees, mis on tekkinud enne

§ 74lõike 1 punkti 3 kohaste päästetööde teostamist.

(2)

§ 74lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 loetletud samal järjekohal asuvad nõuded on omavahel võrdsed ja need rahuldatakse võrdeliselt.

(3)

§ 74

lõike 1 punktis 3 nimetatud nõuded rahuldatakse vastupidises järjekorras, arvestades nende tekkimise aega. Sellised nõuded loetakse tekkinuks alates vastavate päästetööde lõpetamise kuupäevast. IV^

  1. osa MERINÕUE JA HAGI TAGAMINE LAEVA ARESTIMISEGA § 78^
  2. Merinõude mõiste Merinõue on nõue, mis tuleneb: 1) laeva toimimisest tingitud varakaotusest või -kahjustusest; 2) maal või vees laevatööga otseses seoses toimunud surmajuhtumist või kehavigastusest; 3) päästetöödest või päästelepingutest, kaasa arvatud erikompensatsioonist keskkonnaohtliku laeva või selle kauba päästeoperatsiooni puhul; 4) laeva tekitatud keskkonna-, rannajoone- või nendega seotud huvide kahjustamisest või kahjustamise ohust, samuti: - kahjustamise ärahoidmise, minimeerimise või kõrvaldamise abinõude kuludest; - sellise kahjustuse kompenseerimisest; - keskkonna endise seisukorra taastamisest või taastamiseks ettevõetavate mõistlike abinõude kuludest; - sellise kahjustusega seotult kolmandate isikute põhjustatud või tõenäoliselt põhjustatavast kahjust; - muust kahjustusest, kulust või kahjust, mille laad vastab käesolevas punktis toodule; 5) kuludest või tasudest uppunud, vrakistunud, randa kinni jooksnud või hüljatud laeva, sealhulgas laeva pardal oleva või olnu ülestõstmise, eemaldamise, taastamise, hävitamise või ohutuks muutmise ning hüljatud laeva säilitamise ja meeskonna alalhoidmise kuludest või tasudest; 6) lepingust laeva kasutamise või prahtimise kohta, sõltumata sellekohase sätte olemasolust vastavas lepingus; 7) lepingust kaupade või reisijate veoks laeva pardal, sõltumata sellekohase sätte olemasolust prahilepingus; 8) laeva pardal veetavatest kaupadest (kaasa arvatud pagas) või nendest tulenevast kaotusest või kahjustusest; 9) üldavariist; 10) pukseerimisest, lootsimisest; 11) laevale selle toimimise, juhtimise, säilitamise või hoolduse tagamiseks kaupade, materjalide, varustuse, kütuse, tehnika (kaasa arvatud konteinerid) tarnimisest või osutatud teenustest; 12) laeva ehitusest, ümberehitusest, parandamisest, muutmisest või seadistamisest; 13) sadama, kanali, doki ja muudest veetee maksudest ja tasudest; 14) kapteni, ohvitseride ja teiste laevapere liikmete töötasudest ja muudest summadest vastavalt nende teenistusele laevas, kaasa arvatud repatrieerimise kuludest ning nende eest makstavatest sotsiaalkindlustuse maksetest; 15) laeva ja selle omanike nimel tehtud väljamaksetest; 16) laeva omaniku või laevapereta prahtija poolt või nende nimel laeva suhtes makstavatest kindlustuspreemiatest (sealhulgas vastastikustest kindlustusnõuetest); 17) laeva omaniku või laevapereta prahtija poolt või nende nimel laeva suhtes makstavatest komisjoni-, vahendus- või agenditasudest; 18) vaidlustest laeva omandiõiguse või valduse üle; 19) vaidlustest laeva kaasomanike vahel laeva kasutamise üle; 20) laevale seatud piiratud asjaõigusest; 21) laeva müügilepingust tulenevatest vaidlustest. § 78^
  3. Laeva arestimine

(1)Laeva võib arestida

§-s 78^1 nimetatud merinõude täitmise tagamiseks üksnes rahvusvahelises laevade arestimise konventsioonis sätestatud tingimustel. Laeva arestimisele hagi tagamise abinõuna kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse hagi tagamise sätteid, arvestades käesolevas seaduses kehtestatud erisusi. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]

(2)Arestida võib laeva, mille suhtes on kohtule esitatud avaldus merinõude tagamiseks, kui: 1) merinõude tekkimise ajal laeva omanud isik on vastutav nõude eest ning ta on laeva omanik aresti seadmise hetkel; 2) merinõude tekkimise ajal laeva laevapereta prahtinud isik on vastutav nõude eest ning ta on laeva laevapereta prahtija või laeva omanik aresti seadmise hetkel; 3) nõue tuleneb laeva koormamisest piiratud asjaõigusega; 4) nõue on seotud laeva omandiõiguse või valdamisega; 5) nõue on suunatud laeva omaniku või reederi vastu ja see on tagatud merivõlaga.
(3)Arestida võib igat laeva, mis on aresti seadmise ajal selle isiku omandis, kes vastutab merinõude täitmise eest ja kes oli nõude tekkimise ajal: 1) selle laeva omanik, mille vastu merinõue tekkis, või 2) selle laeva laevapereta prahtija, ajaprahtija või reisiprahtija, mille vastu merinõue tekkis. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025] (3^1) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata laeva omandiõiguse või valdusega seotud nõuete suhtes. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
(4)Kui laev on arestitud või ta on aresti alt vabastatud kas tagatise andmisel või muul põhjusel, ei või laeva sama hagi tagamiseks enam arestida, välja arvatud juhul, kui: 1) antud tagatise iseloom või suurus on ebapiisav - tingimusel, et tagatise kogusumma ei ületa laeva väärtust; 2) on ilmnenud, et käendajana endale vastutuse võtnud isik ei ole võimeline täitma võetud kohustust; 3) hageja ei suutnud mõjuval põhjusel ära hoida laeva vabastamist arestist või muust hagi tagamise abinõust.
(5)Laeva aresti ei kohaldata teisele sama merinõude eest vastutavale laevale, välja arvatud juhul, kui antud tagatise iseloom või suurus on ebapiisav või kui laeva aresti kohaldatakse

§ 78^1 punktides 2 ja 3 toodud alusel. § 78^3. Aresti asendamine muu tagatisega

(1)Piisava tagatise andmisel rahuldavas vormis vabastab kohus laeva arestist. Laeva ei või arestist vabastada, kui laev arestiti

§ 78^1 punktides 18 ja 19 loetletud merinõuete tagamiseks.

Sellisel juhul võib kohus lubada laeva valdajal jätkata äritegevust või muul moel laeva kasutamist laeva aresti ajal. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]

(2)Kui pooled ei jõua kokkuleppele tagatise piisavuse ja vormi osas, määrab need kohus, ületamata seejuures arestitud laeva väärtust.
(3)Taotlust aresti või muu tagatise asendamiseks ei käsitata vastutuse tunnistamisena, piiramisena ega kaitsest loobumisena V. osa SEADUSE RAKENDAMINE 1. peatükk TÄITEMENETLUSE SÄTTED § 79. Täitemenetluse seadustiku kohaldamine
(1)Kinnistatud laevale või merelaevale, mis kohustuslikus korras kuulub kinnistamisele, pööratakse sissenõue võlgniku kinnisvarale täitemenetluse seadustikus sissenõude pööramiseks ettenähtud sätete järgi, arvestades käesolevas seaduses kehtestatud erisusi. Laeva arestimine ja selle hoidmine toimub vallasvara arestimiseks ettenähtud sätete järgi, välja arvatud märke tegemine laevakinnistusraamatusse vastavalt täitemenetluse seadustikule.
(2)Sissenõude pööramine kinnistamata laevale toimub võlgniku vallasvarale sissenõude pööramiseks täitemenetluse seadustikus ettenähtud sätete järgi.
(3)Sissenõude pööramisel laevale, mis peaks olema kinnistatud laevakinnistusraamatus, rakendatakse neid kinnistatud laevade kohta käivaid täitemenetluse seadustiku sätteid, mis ei eelda kannet laevakinnistusraamatus. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006] § 80. Sissenõude pööramine kinnistatud laevale
(1)Sissenõude pööramine

§ 79lõikes 1 nimetatud asjadele on võimalik ainult sundenampakkumise teel, sundvalitsemine on välistatud.

(2)Sundenampakkumine ehitatava laeva suhtes on võimalik alates selle kinnistamisest. Avalduse võib esitada enne kinnistamist. §
  1. [Kehtetu - RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006] §
  2. [Kehtetu] §
  3. Täitemenetluse kehtivus Täitemenetlus võib olla suunatud laeva valdaja vastu. Sellisel juhul kehtib täitmine ka omaniku suhtes. §
  4. Laeva arestimise ulatus Laeva arestimisel ei laiene arest laeva lastile ega prahirahale. §
  5. Arestimise akt
(1)Arestimise aktis sisalduv laeva kirjeldus peab vastama laeva kirjeldusele laevakinnistusraamatus.
(2)Arestimise akti vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister. [RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014]
(3)Laeva arestija võtab laevalt ära laeva dokumendid. §
  1. Hoidja määramine Kohus määrab laevale hoidja. Hoidja allub kohtu kontrollile ning on seotud kohtu ettekirjutustega. Hoidja ei või laeva kasutada. §
  2. Sundenampakkumisest teatamine
(1)Sundenampakkumisest tuleb teatada: 1) laevaregistrile, kus laev on registreeritud; 2) kõikidele teadaolevatele pandipidajatele; 3) teadaolevatele merivõlaga tagatud nõude omanikele; 4) laeva omanikule.
(2)Sundenampakkumise teates või kuulutuses sisalduv laeva kirjeldus peab vastama laeva kirjeldusele laevakinnistusraamatus.
(3)Enampakkumise kuulutuses sisalduv ettepanek õigustest teatamiseks peab sisaldama selgesõnalise viite merivõlaga tagatud õigustele.
(4)Kuulutus avaldatakse täitemenetluse seadustiku § 84 lõikes 2 sätestatud korras. [RT I 2006, 7, 42 - jõust. 04.02.2006] §
  1. [Kehtetu - RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006] §
  2. Omandi üleminek sundenampakkumisel
(1)Omand kinnistatud laevale või kohustuslikus korras kinnistamisele kuuluvale laevale läheb üle alates sundenampakkumise akti jõustumisest.
(2)Omand kinnistamata laevale läheb üle laeva valduse üleandmisest arvates. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006] §
  1. Täitemenetluse lõpetamine Lisaks täitemenetluse seadustikus sätestatud juhtudele on lubatud laeva täitemenetlus lõpetada juhul, kui on ilmne, et laeva lammutamise ja osade kaupa müümise korral saadakse suurem summa kui sundenampakkumisel. §
  2. Nõuete rahuldamise järjekord Laevade puhul jagatakse sundenampakkumisest saadud raha järgmises järjestuses: 1) laeva sundmüügi ja laeva arestimisega seonduvad kulud, samuti kulutused, mida riik on teinud laeva kõrvaldamiseks laevateedelt, et tagada ohutu laevaliiklus; 2) merivõlaga tagatud nõuded; 3) laevahüpoteegiga tagatud nõuded; 4) muud nõuded. §
  3. Täituri tegevus pärast sundenampakkumist Pärast sundenampakkumist taotleb täitur: 1) ostja kandmist omanikuna laevakinnistusraamatusse; 2) täitemenetlusega seotud märgete kustutamist; 3) kannete kustutamist niivõrd, kuivõrd need ei jää vastavalt seadusele püsima; 4) laevahüpoteegi kandmist laevakinnistusraamatusse, kui ostja ei ole ostusummat kohe maksnud. §
  4. Sundenampakkumise tulemus
(1)Kui laev on sundenampakkumise korras müüdud, väljastab täitur ostja nõudmisel tõendi, et laev on vaba merivõlgadest, hüpoteekidest ja muudest koormatistest.
(2)Kui laev on sundenampakkumise korras müüdud, kustutatakse täituri poolt väljastatud tõendi alusel kõik koormatised eeldusel, et sundenampakkumisest on nõuetekohaselt teavitatud kõiki õigustatud isikuid. Ei kustutata koormatisi, millega ostja nõustub.
  1. peatükk RAKENDUSSÄTTED §
  2. – §
  3. [Käesolevast tekstist välja jäetud.] §
  4. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub koos laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadusega.

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.