← Eesti

Euroopa Parlamendi valimise seadus

Lühidalt

See seadus reguleerib Euroopa Parlamendi liikmete valimist Eestis, määrates kindlaks valimiste põhimõtted, korralduse ja hääletamisõiguse.

Mida see reguleerib

Keda see puudutab

Peamised punktid

Seaduse tekst

seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.10.2024 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 24.05.2024, 3 Euroopa Parlamendi valimise seadus1 Vastu võetud 1

§ 4lõigete 1–3 kohaselt.

§ 26^

  1. Kandideerimisdokumendid Riigi valimisteenistus valmistab ette ja avaldab kandideerimisdokumentide näidised ning tagab võimaluse esitada kandideerimisdokumendid elektrooniliselt. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] §
  2. Kandideerimisavaldus [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]

(1)Kandideerimisavalduses isik: 1) väljendab oma soovi kandideerida erakonna nimekirjas või üksikkandidaadina; 2) kinnitab, et ta vastab käesolevas seaduses Euroopa Parlamendi liikmekandidaadile esitatud nõuetele; 3) kinnitab, et ta ei kandideeri Euroopa Parlamendi liikmeks mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis; 4) esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud andmed.
(2)Euroopa Liidu kodanik kinnitab kandideerimisavalduses, et temalt ei ole päritoluliikmesriigis kandideerimisõigust ära võetud.
(3)Kandidaat esitab kandideerimisavalduses järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood; 3) erakondlik kuuluvus; 4) elukoha aadress; 5) sidevahendite numbrid; 6) kontaktandmed; 7) andmed hariduse kohta; 8) töökoht ja amet.
(4)Euroopa Liidu kodanik esitab kandideerimisavalduses täiendavalt järgmised andmed: 1) kodakondsuse andmed; 2) sünniaeg ja -koht; 3) viimane elukoha aadress päritoluliikmesriigis; 4) andmed päritoluliikmesriigi kohaliku omavalitsuse üksuse või valimisringkonna kohta, mille valijate registrisse tema nimi oli viimati kantud.
(5)Riigi valimisteenistus avaldab: 1) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3 ja lõike 4 punktis 1 sätestatud andmed tähtajatult, kusjuures isikukoodi asemel avaldatakse sünniaeg; 2) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 6–8 sätestatud andmed kuueks kuuks arvates valimispäevast. [RT I, 24.05.2024, 1 - jõust. 03.06.2024]
(6)Kandidaat kasutab kandideerimisel oma nimena üksnes ees- ja perekonnanime.
(7)Kandidaat allkirjastab kandideerimisavalduse.
(8)Euroopa Liidu kodaniku kandideerimisavalduse esitamisest teavitab Vabariigi Valimiskomisjon viivitamata päritoluliikmesriigi pädevat haldusasutust, kellelt Vabariigi Valimiskomisjon saab teavet isiku kandideerimisõiguse olemasolu kohta päritoluliikmesriigis. [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014] § 28. Kandidaatide nimekiri
(1)Erakond koostab kandidaatide nimekirja.
(2)Kandidaatide arv nimekirjas võib ületada Eestist Euroopa Parlamenti valitavate liikmete arvu kahe võrra. [RT I, 22.12.2018, 4 - jõust. 01.01.2019]
(3)Isik võib kandideerida ainult ühe erakonna kandidaatide nimekirjas. Kandidaatide nimekirjas ei või kandideerida üksikkandidaadina registreerimiseks esitatud isik või teise Eestis registreeritud erakonna liige.
(4)Erakond võib registreerimiseks esitada ainult ühe kandidaatide nimekirja.
(5)Kandidaatide järjestuse nimekirjas määrab erakond.
(6)Kandidaatide nimekirjale kirjutavad alla erakonna kõik volitatud esindajad. § 29. Kandidaatide registreerimiseks esitamine
(1)Kandidaatide registreerimiseks esitamine algab 60. päeval enne valimispäeva. Erakond võib esitada oma kandidaadid pärast käesoleva seaduse § 25 lõikes 4 nimetatud teatise esitamist.
(2)Kandidaatide registreerimiseks esitamine lõpeb valimispäevale eelneval
  1. päeval kell 18.
  2. [RT I, 10.01.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
(3)Kandidaatide registreerimiseks esitab erakond riigi valimisteenistusele: [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] 1) kandidaatide registreerimise avalduse; 2) kandidaatide nimekirja; 3) kautsjoni tasumist tõendava maksekorralduse koopia; 4) iga kandidaadi kandideerimisavalduse. [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
(4)Üksikkandidaat esitab riigi valimisteenistusele: [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] 1) kandidaadi registreerimise avalduse; 2) kautsjoni tasumist tõendava maksekorralduse koopia; 3) kandideerimisavalduse. [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
(5)Erakond või üksikkandidaat kannab enne kandidaatide registreerimiseks esitamist Rahandusministeeriumi arveldusarvele kautsjonina summa, mille suurus on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga viis alammäära iga registreerimiseks esitatud isiku kohta. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 30. Dokumentide vastuvõtmine ja tagastamine
(1)Riigi valimisteenistus peab kandidaatide registreerimiseks esitamise kohta arvestust. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
(2)Kandidaatide registreerimise dokumendid annab üle erakonna volitatud esindaja. Üksikkandidaadi registreerimise dokumendid annab üle üksikkandidaat või tema volitatud esindaja.
(3)Kui riigi valimisteenistusele ei ole esitatud kõiki nõutavaid dokumente, esitatud dokumentides on vigu või neis on andmeid puudu, teeb dokumentide vastuvõtja dokumentide esitajale ettepaneku esitada nõutavad dokumendid või andmed või parandada vead. Kõik esitatud dokumendid tagastatakse. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
(4)Kui erakond või üksikkandidaat soovib kandidaatide registreerimise dokumentides teha muudatusi, tagastab riigi valimisteenistus kõik esitatud dokumendid ning nende uuesti esitamisel loetakse dokumendid esmakordselt esitatuks. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
(5)Kui kandidaat kustutatakse registreerimiseks esitatud kandidaatide nimekirjast isikliku avalduse alusel, tagastab riigi valimisteenistus talle kandideerimisavalduse ja teavitab sellest erakonna või üksikkandidaadi volitatud esindajat. Erakond kandidaatide registreerimise dokumente uuesti esitama ei pea. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
(6)Kui erakond või üksikkandidaat esitab dokumendid valimispäevale eelneval
  1. päeval enne kella 18.00 ning selgub, et ei ole esitatud kõiki nõutavaid dokumente, et dokumentides on andmeid puudu või et esitatud dokumentides on vigu, mida ei ole võimalik kohe parandada, võetakse dokumendid vastu. Dokumentide vastuvõtja teeb dokumentide esitajale ettepaneku esitada puuduvad dokumendid või andmed või parandada vead. Sellisel juhul peab erakond või üksikkandidaat nõutava toimingu tegema hiljemalt valimispäevale eelneval
  2. päeval enne kella 18.
  3. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] §
  4. Kandidaatide registreerimine
(1)Vabariigi Valimiskomisjon registreerib kõik käesoleva seaduse nõuete kohaselt registreerimiseks esitatud isikud nende registreerimiseks esitamise järjekorras pärast kandidaatide registreerimiseks esitamise tähtaja lõppemist hiljemalt 40. päeval enne valimispäeva.
(2)Kandidaadile antakse registreerimisnumber. Registreerimisnumbrid algavad 101-st ja need antakse kandidaatidele erakondade nimekirjade kaupa. Üksikkandidaatidele antakse registreerimisnumbrid pärast erakondade kandidaatidele numbrite andmist. Numbrite andmise järjekord erakondade vahel ning üksikkandidaatide vahel selgitatakse liisu heitmisega. [RT I 2010, 10, 42 - jõust. 15.03.2010]
(3)Kui käesoleva seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud tähtaja jooksul ei esitanud dokumentide esitaja puuduvaid dokumente või andmeid või ei parandanud kandideerimisdokumentides vigu, jätab Vabariigi Valimiskomisjon registreerimata: 1) kõik erakonna poolt registreerimiseks esitatud kandidaadid, kui puudub käesoleva seaduse § 29 lõike 3 punktis 1, 2 või 3 nimetatud dokument või selles on olulisi puudusi; 2) kandidaadi, kelle dokumente või andmeid on puudu või kelle dokumentides on olulisi puudusi; 3) kandidaadi, kes ei vasta käesoleva seaduse § 4 lõigetes 4–7 ning § 28 lõikes 3 ettenähtud nõuetele. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
(4)Kandidaadi registreerimata jätmise kohta võtab Vabariigi Valimiskomisjon vastu põhistatud otsuse.
(5)Vabariigi Valimiskomisjon tühistab kandidaadi registreerimise otsuse, kui: 1) kandidaat loobub kandideerimast kirjaliku avalduse alusel, mille ta võib esitada kolme päeva jooksul pärast registreerimist; 2) kandidaat sureb; 3) tõendatakse, et kandidaat ei vasta käesoleva seaduse § 4 lõigetes 4–7 ettenähtud nõuetele.
(6)Vabariigi Valimiskomisjon registreerib varem registreerimata jäetud isiku pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega, kui ta leiab, et isik vastab käesoleva seaduse § 4 lõigetes 4–7 ettenähtud nõuetele või kui Riigikohtu otsusega on tühistatud Vabariigi Valimiskomisjoni otsus, millega kandidaat jäeti registreerimata.
(7)Registreerimisotsuse võib tühistada ja registreerimata jäetud isiku registreerida hiljemalt
  1. päeval enne valimispäeva. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] §
  2. Kandidaatide koondnimekiri
(1)Riigi valimisteenistus koostab pärast kandidaatide registreerimist kandidaatide koondnimekirja. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
(2)Kandidaatide koondnimekirja kantakse kandidaadid erakondade nimekirjade kaupa registreerimisnumbrite järjekorras. Nimekirja ette märgitakse selle esitanud erakonna nimi. Üksikkandidaadid kantakse kandidaatide koondnimekirja pärast erakondade nimekirju registreerimisnumbrite järjekorras. [RT I 2010, 10, 42 - jõust. 15.03.2010]
(3)Kandidaatide koondnimekirja märgitakse iga kandidaadi kohta tema registreerimisnumber ja nimi. Kui kandideerib mitu samanimelist kandidaati, märgitakse koondnimekirja ka nende sünniaeg. [RT I 2010, 10, 42 - jõust. 15.03.2010]
(4)Riigi valimisteenistus teavitab kõigist kandidaatide koondnimekirja parandustest ja muudatustest valla- ja linnasekretäre ning välisriigis hääletamist korraldavaid välisesindusi, kes teevad asjakohased parandused ja muudatused kandidaatide koondnimekirja. Kandidaatide koondnimekirja ei muudeta pärast
  1. päeva enne valimispäeva. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] § 32^
  2. Eesti kodaniku kandideerimisõiguse tõendamine Euroopa Liidu liikmesriigis kandideerimisel Riigi valimisteenistus edastab elukohajärgsele pädevale haldusasutusele viie tööpäeva jooksul alates kohase teatise kättesaamisest andmed vastavalt nõukogu direktiivi 93/109/EÜ, millega sätestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel (EÜT L 329, 30.12.1993, lk 34–38), muudetud direktiiviga 2013/1/EL (ELT L 26, 26.01.2013, lk 27–29), artikli 6 lõikele
  3. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
  4. peatükk HÄÄLETAMISE KORD §
  5. Hääletamisruum
(1)Hääletamine valimisjaoskonnas korraldatakse valla- või linnavalitsuse määratud hääletamisruumis või hääletamisruumides. Hääletamiseks valimispäeval ja eelhääletamise päevadel võib määrata erinevad hääletamisruumid. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021]
(2)Hääletamisruumis on hääletamissedelite väljaandmise kohad, hääletamiskabiinid ja hääletamiskast. Hääletamisruumis on välja pandud kandidaatide koondnimekiri. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021]
(3)Hääletamisruumis peab korda jaoskonnakomisjon. Jaoskonnakomisjoni liikme seaduslikud suulised korraldused on kohustuslikud kõigile hääletamisruumis viibivatele isikutele. § 34. Hääletamiskabiin
(1)Hääletamiskabiin peab võimaldama salajast hääletamist.
(2)Hääletamiskabiinis on laud ja kirjutusvahend. Hääletamiskabiini seinal on kandidaatide koondnimekiri. § 35. Hääletamiskast
(1)Jaoskonnakomisjon kontrollib hääletamiskasti ja pitseerib selle enne hääletamise algust. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021]
(2)Hääletamiskasti ava on kaetud. See avatakse üksnes hääletamissedeli kasti laskmiseks.
(3)Eelhääletamise päevadel pitseerib jaoskonnakomisjon pärast hääletamise lõppemist eelhääletamisel kasutatud hääletamiskasti ava. § 36. Hääletamissedel
(1)Hääletamissedeli ja elektroonilise hääle vormi kehtestab Vabariigi Valimiskomisjon. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
(2)Riigi valimisteenistus korraldab hääletamissedelite valmistamise ning jaoskonnakomisjonidele kättetoimetamise. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
(3)Pärast hääletamissedelite kättesaamist paneb jaoskonnakomisjon sedelitele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi. Välisriigis hääletamisel kasutatavatele sedelitele paneb pitsati jäljendi riigi valimisteenistus. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] § 37. Hääletamise aeg
(1)Valimispäeval algab hääletamine kell 9.00 ja lõpeb kell 20.00. [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012]
(2)Eelhääletamine toimub: 1) kuuendast kuni kolmanda päevani enne valimispäeva käesoleva seaduse § 13 lõike 2 punkti 3 alusel määratud valimisjaoskonnas. Hääletamine algab kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00; 2) teisest kuni esimese päevani enne valimispäeva kõigis valimisjaoskondades. Hääletamine algab kell 12.00 ja lõpeb kell 20.00; 3) kuuendast kuni kolmanda päevani enne valimispäeva kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses ajavahemikus kella 9.00-st kuni 20.00-ni; 4) kuuendast kuni esimese päevani enne valimispäeva elektrooniliselt. Hääletamine algab kuuendal päeval enne valimispäeva kell 9.00 ja kestab ööpäevaringselt kuni valimispäevale eelneva päeva kella 20.00-ni. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021]
(3)Kodus hääletamine korraldatakse käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel teisel ja esimesel päeval enne valimispäeva ning valimispäeval ajavahemikus kella 9.00-st kuni 20.00-ni. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021]
(4)Valijal võimaldatakse hääletamine lõpetada 15 minuti jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja lõike 2 punktis 4 sätestatud hääletamise aja lõppemisest. [RT I, 24.05.2024, 1 - jõust. 03.06.2024] § 38. Hääletamine
(1)Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjonile isikut tõendava dokumendi.
(2)Jaoskonnakomisjoni liige kontrollib valijate nimekirjast, et valijal on hääletamisõigus.
(3)Kui kontrolli tulemusena selgub, et valijal on õigus hääletada, teeb jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirja märke hääletamissedeli väljastamise kohta. Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja.
(4)Valija täidab hääletamissedeli hääletamiskabiinis.
(5)Valija kirjutab hääletamissedelile selleks ettenähtud kohta selle kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab.
(6)Valija täidab hääletamissedeli ise. Kui valija ei ole füüsilise puude tõttu võimeline hääletamissedelit ise täitma, võib seda tema palvel ja tema juuresolekul teha teine valija, kuid mitte Euroopa Parlamendi liikme kandidaat.
(7)Valija ei või hääletamissedelit hääletamisruumist välja viia. Kui valija rikub hääletamissedeli, on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel. Valija peab rikutud või kasutamata hääletamissedeli jaoskonnakomisjonile tagastama.
(8)Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ja annab selle jaoskonnakomisjoni liikmele, kes paneb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi.
(9)Valija laseb hääletamissedeli hääletamiskasti ise. Kui valija ei ole füüsilise puude tõttu võimeline hääletamissedelit ise hääletamiskasti laskma, võib seda tema palvel ja tema juuresolekul teha teine valija.
(10)Kui valija tagastab hääletamissedeli ning loobub hääletamisest, eemaldab jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirjast märke valijale hääletamissedeli väljastamise kohta. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] § 39. Eelhääletamine
(1)Eelhääletamine toimub käesoleva seaduse §-s 38 ettenähtud korras.
(2)Eelhääletamise õigus on valijate nimekirjas oleval valijal, kes sellel eelhääletamise päeval on vähemalt 18-aastane.
(3)Eelhääletamist korraldavad vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget.
(4)[Kehtetu - RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021]
(5)Jaoskonnakomisjon hoiab hääletamiskasti ja valimisdokumente eelhääletamise päevadel ja järgnevatel päevadel selliselt, et neile pääsevad ligi üksnes jaoskonnakomisjoni liikmed. §
  1. Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuva eelhääletamise erisused [Kehtetu - RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] §
  2. Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuv eelhääletamine hääletamisruumis [Kehtetu - RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] §
  3. Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuv eelhääletamine valija asukohas [Kehtetu - RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] §
  4. Elektrooniline hääletamine [Kehtetu - RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] §
  5. Hääletamine kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
(1)Kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses korraldab hääletamist käesoleva seaduse § 37 lõike 2 punktis 3 ettenähtud päevadel valla- või linnavalitsuse määratud jaoskonnakomisjon. Valla- ja linnavalitsus võib määrata jaoskonnakomisjoni, kes korraldab hääletamist ainult kinnipidamiskohas, haiglas ja ööpäevases hoolekandeasutuses.
(2)Kinnipidamiskoha, haigla ja ööpäevase hoolekandeasutuse administratsioon esitab taotluse hääletamise korraldamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud jaoskonnakomisjonile.
(3)Hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva seaduse § 38 lõigetes 1–3, 5–7 ja 10 ettenähtut järgides.
(4)Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ja laseb hääletamiskasti käesoleva seaduse § 38 lõikes 9 sätestatud korras. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] § 45. Kodus hääletamine
(1)Kui valija ei saa terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu hääletada hääletamisruumis, võib ta taotleda kodus hääletamist. Kodus hääletamise taotluse võib esitada ka valija asukohas hääletamiseks.
(2)Kodus hääletamise korraldamiseks esitab valija kuni valimispäeva kella 14.00-ni kirjaliku taotluse.
(3)Valija võib esitada kodus hääletamise taotluse ka telefoni teel teisel ja esimesel päeval enne valimispäeva kella 12.00-st kuni 20.00-ni ning valimispäeval kella 9.00-st kuni 14.00-ni.
(4)Kodus hääletamise taotlus peab sisaldama: 1) valija nime; 2) valija isikukoodi; 3) valija aadressi; 4) valija sidevahendi numbrit; 5) kodus hääletamise põhjust.
(5)Kodus hääletamise taotlus registreeritakse. Kui kodus hääletamist korraldav jaoskonnakomisjon leiab, et taotlus ei ole põhjendatud, teavitab ta taotluse rahuldamata jätmise asjaoludest selle esitajat.
(6)Kodus hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget käesoleva seaduse § 38 lõigetes 1–3, 5–7 ja 10 ettenähtut järgides. Nimetatud liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et nad ei ole sama erakonna liikmed või sama erakonna ettepanekul jaoskonnakomisjoni liikmeks esitatud.
(7)Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ja laseb hääletamiskasti käesoleva seaduse § 38 lõikes 9 sätestatud korras. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] §
  1. Välisriigis elava valija hääletamine Eestis Alaliselt välisriigis elav valija, kes on kantud valijate nimekirja ja kes ei ole hääletanud käesoleva seaduse
  2. peatükis ettenähtud korras, võib hääletada üldises korras käesoleva seaduse §-s 37 ettenähtud ajal. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] § 46^
  3. Hääletamine ilma valijate nimekirja kasutamata
(1)Kui valijate nimekirja ei ole võimalik kasutada, paneb valija hääletamissedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku. Viimase paneb valija jaoskonnakomisjoni liikme antud teise ümbrikku. Välimisele ümbrikule kannab jaoskonnakomisjon valija andmed.
(2)Hääletamissedeliga ümbriku annab valija jaoskonnakomisjoni liikmele. Jaoskonnakomisjoni liikmed hoiavad hääletamissedeliga ümbrikku käesoleva seaduse § 39 lõikes 5 sätestatud korras kuni neil on võimalik kontrollida valijate nimekirjast valija hääletamisõigust.
(3)Kui kontrolli tulemusena selgub, et valijal on õigus hääletada, siis valija hääletamissedeliga välimine ümbrik avatakse ja sisemine ümbrik lastakse hääletamiskasti.
(4)Hääletamise kohta teeb jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirja märke.
(5)Kui valijat ei ole valijate nimekirjas või ta on valijate nimekirja andmetel juba hääletanud, jäetakse valija hääletamissedeliga ümbrik arvestamata. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] §
  1. Eelhääletamise ajal väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda antud häälte arvestamine [Kehtetu - RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] § 47^
  2. Elektrooniliselt antud häälte arvestamine [Kehtetu - RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] 7^
  3. peatükk ELEKTROONILINE HÄÄLETAMINE [RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] § 47^
  4. Elektroonilise hääletamise korraldamine Elektrooniline hääletamine korraldatakse käesoleva seaduse § 37 lõike 2 punktis 4 sätestatud ajal ning Riigikogu valimise seaduse 7^1 . peatükis sätestatud korras. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021]
  5. peatükk HÄÄLETAMINE VÄLISRIIGIS §
  6. Hääletamise ettevalmistamine
(1)Välisriigis alaliselt elavate valijate ja seal ajutiselt viibivate valijate hääletamist välisriigis viivad läbi Eesti välisesindused.
(2)Vabariigi Valitsus võib oma korraldusega määrata hääletamist läbi viima aukonsuli juhitava konsulaarasutuse, mille aukonsul on Eesti kodanik. Sellisel juhul teeb käesolevas peatükis ettenähtud toiminguid aukonsuli juhitav konsulaarasutus. [RT I 2009, 29, 175 - jõust. 01.07.2009]
(3)Hääletamist korraldab välisesinduse juht või tema määratud ametnik. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud juhul korraldab hääletamist aukonsul või tema määratud isik. Hääletamise korraldajaks peab olema isik, kellel on

§ 4lõigete 1 ja 3 kohaselt.

(4)[Kehtetu - RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021]
(5)Välisriigis alaliselt elavale valijale ja rahvastikuregistri andmete alusel ajutiselt välisriigis viibivale valijale saadetakse elektrooniline valimiste teabeleht Eesti teabeväravas registreeritud või rahvastikuregistrisse kantud e-posti aadressil hiljemalt 60. päeval enne valimispäeva. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021]
(6)Valimiste teabelehele kantakse: 1) teave hääletamisõiguse tingimuste kohta; 2) välisesinduse aadress; 3) kirja teel hääletamise taotluse esitamise, kirja teel hääletamise ja välisesinduses hääletamise kord; 4) kirja teel hääletamise taotluse välisesindusele laekumise tähtpäev; 5) kirja teel saadetava hääletamissedeli välisesindusele laekumise tähtpäev; 6) välisesinduses hääletamise aeg; 7) elektroonilise hääletamise aeg; 8) muu teave hääletamise kohta. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] § 49. Hääletamistaotluste esitamine
(1)Kui valija soovib hääletada kirja teel, saadab ta oma asukohariigi Eesti välisesindusele sellekohase taotluse. Kui valija asukohariigis Eesti välisesindust ei ole, saadab valija taotluse lähimale Eesti välisesindusele.
(2)Valija, kes on kantud valijate nimekirja: [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] 1) lisab taotlusele isikut tõendava dokumendi isikuandmete lehekülje koopia; 2) märgib taotluses välisriigis oleva elukoha aadressi.
(3)Valija, keda ei ole valijate nimekirjas: [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] 1) lisab taotlusele koopiad dokumentidest, mis tõendavad tema isikut ja seda, et tal on

§ 4

lõike 1 kohaselt; 2) märgib välisriigis oleva elukoha aadressi; 3) märgib, kus oli tema viimane elukoht Eestis (maakond, Tallinna linnaosa või Tartu linn). Kui alaliselt välisriigis elaval valijal ei ole Eestis elukohta olnud, märgib ta oma vanemate või vanavanemate viimase elukoha Eestis.

(4)Ajutiselt välisriigis viibiv valija märgib taotluses lisaks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 ettenähtud andmetele ka oma elukoha aadressi Eestis.
(5)Taotlused peavad olema laekunud välisesindusele hiljemalt
  1. päeval enne valimispäeva. [RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006] §
  2. Valimisdokumentide saatmine valijale Taotluse õigeaegselt saatnud valijale, kes vastab käesoleva seaduse nõuetele, saadab välisesindus esimesel võimalusel: 1) hääletamissedeli; 2) kandidaatide koondnimekirja; 3) kaks ümbrikku. §
  3. Kirja teel hääletamine
(1)Valija täidab hääletamissedeli käesolevas seaduses ettenähtut järgides. Valija paneb täidetud sedeli ühte välisesinduse saadetud ümbrikku. Viimase paneb valija välisesinduse saadetud teise ümbrikku. Välimisele ümbrikule kantakse valija andmed. Seejärel saadab valija hääletamissedeli välisesindusele. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021]
(2)Kirja teel saadetavad hääletamissedelid peavad olema välisesindusele laekunud hiljemalt välisesinduse määratud päevaks, mis peab olema määratud arvestusega, et hääletamissedelid laekuksid riigi valimisteenistusele hiljemalt neljandal päeval enne valimispäeva. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
(3)Välisesindus teeb käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtajaks laekunud hääletamissedeli alusel valijate nimekirja märke hääletamise kohta. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021]
(4)Kirja teel hääletamise korral kannab käesoleva seaduse § 49 lõikes 1 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingutega seotud kulud valija. §
  1. Elektrooniline hääletamine välisriigis [Kehtetu - RT I, 01.11.2012, 1 - jõust. 11.11.2012] §
  2. Hääletamine välisesinduses
(1)Kui valija ei esita kirja teel hääletamise taotlust välisesindusele käesoleva seaduse § 49 lõikes 5 ettenähtud tähtaja jooksul või ei saada hääletamissedelit välisesindusele § 51 lõikes 2 ettenähtud tähtpäevaks, võib ta hääletada välisesinduses viimase määratud ajal.
(2)Välisesinduses hääletamist peab välisesindus võimaldama vähemalt kahel päeval ajavahemikus 15. päevast kuni 10. päevani enne valimispäeva.
(3)Hääletamist korraldav isik kontrollib valijate nimekirjast, et valijal on hääletamisõigus.
(4)Kui kontrolli tulemusena selgub, et valijal on õigus hääletada, teeb hääletamist korraldav isik valijate nimekirja märke hääletamissedeli väljastamise kohta. Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja.
(5)Välisesinduses täidab valija hääletamissedeli käesolevas seaduses ettenähtut järgides. Seejärel paneb valija täidetud sedeli ümbrikku. Viimase paneb valija teise ümbrikku. Välimisele ümbrikule kannab hääletamist korraldav isik valija andmed. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] § 54. Hääletamissedelite arvestamine hääletamistulemuste kindlakstegemisel
(1)Välisesindus edastab laekunud hääletamissedelitega ümbrikud riigi valimisteenistusele. Kui valija on valijate nimekirja andmetel juba hääletanud või on hääletanud mitu korda, siis jätab välisesindus valija kõik hääletamissedelid arvestamata ning hääletamissedelitega ümbrikke riigi valimisteenistusele ei edastata.
(2)Välisesindusele laekunud hääletamissedeleid arvestatakse hääletamistulemuste kindlakstegemisel, kui need laekuvad riigi valimisteenistusele hiljemalt neljandal päeval enne valimispäeva.
(3)Välisriigis hääletanud valijate hääletamistulemused teeb kindlaks Tallinna linna häältelugemiskomisjon.
(4)Riigi valimisteenistus edastab välisriigis hääletanud valijate hääletamissedelid käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud häältelugemiskomisjonile hiljemalt teisel päeval enne valimispäeva.
(5)Ümbrikud välisriigis hääletanud valijate hääletamissedelitega avatakse valimispäeval hääletamistulemuste kindlakstegemiseks. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] §
  1. Hääletamine rahvusvahelistes või välisriigi vetes asuval Eesti riigilippu kandval laeval [Kehtetu - RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021]
  2. peatükk HÄÄLETAMIS- JA VALIMISTULEMUSTE KINDLAKSTEGEMINE §
  3. Hääletamistulemuste kindlakstegemise aeg Häälte lugemist alustatakse valimispäeval pärast hääletamise lõppemist Eestis. Hääletamistulemusi ei või avaldada enne hääletamise lõppu kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. [RT I 2004, 30, 208 - jõust. 01.05.2004] §
  4. Hääletamistulemuste kindlakstegemine jaoskonnakomisjonis
(1)Kui häälte lugemist ei alustata kohe pärast hääletamise lõppemist, pitseerib jaoskonnakomisjon hääletamiskastide avad.
(2)Enne hääletamiskastide avamist peab jaoskonnakomisjon üle lugema ja kustutama kõik valijatele välja andmata jäänud, samuti valijate tagastatud rikutud hääletamissedelid. Hääletamissedelid kustutatakse sedeli nurga äralõikamisega.
(3)Enne hääletamiskastide avamist koostab jaoskonnakomisjon hääletamissedelite arvestuslehe.
(4)Hääletamiskasti avades kontrollitakse sellel olevate turvaelementide seisukorda. Avamise juures peab olema üle poole jaoskonnakomisjoni koosseisust.
(5)Kodus hääletanute ning käesoleva seaduse § 44 lõike 4 ja § 46^1 lõike 3 alusel hääletamiskasti lastud hääletamissedelite välisküljele pannakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning sedelid pannakse hääletamisruumis hääletanute hääletamissedelite hulka.
(6)Jaoskonnakomisjon teeb hääletamiskastides olnud sedelite alusel kindlaks kehtetute sedelite arvu ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu ning kannab need protokolli.
(7)Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel: 1) millel ei ole jaoskonnakomisjoni pitsati kaht jäljendit; 2) millele ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või millele on neid kirjutatud rohkem kui üks; 3) millele kirjutatud registreerimisnumber on parandatud või 4) millele kirjutatud registreerimisnumber ei ole loetav.
(8)Kui hääletamissedelile ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit, kuid valija tahe on üheselt arusaadav, loetakse hääletamissedel kehtivaks.
(9)Hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta koostatakse protokoll. Protokollile kirjutab alla komisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg.
(10)Pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist pakitakse kehtivad sedelid kandidaatide kaupa, eraldi pakkidesse pannakse kehtetud sedelid, valijatele välja andmata jäänud sedelid ja valijate tagastatud rikutud sedelid. Pakile märgitakse, millise valimisjaoskonna sedelid, millised ja kui palju neid pakis on. Märkele kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees.
(11)Hääletamissedelid, hääletamissedelite arvestusleht ja hääletamistulemuste protokoll edastatakse viivitamata valla või linna valimiskomisjonile.
(12)Hääletamistulemused tehakse jaoskonnakomisjonis kindlaks avalikult. Häälte lugemise juures viibiv isik peab täitma jaoskonnakomisjoni liikmete suulisi korraldusi. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] § 58. Välisriigis hääletanud valijate hääletamistulemuste kindlakstegemine [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021]
(1)Häälte lugemist korraldab ja hääletamissedeli kehtivuse üle otsustab Tallinna linna häältelugemiskomisjon.
(2)Välisriigis hääletanud valijate häälte lugemist alustab häältelugemiskomisjon käesoleva seaduse §-s 56 ettenähtud ajal. Ümbrike avamise juures peab viibima vähemalt kolm häältelugemiskomisjoni liiget.
(3)Välisriigis hääletanud valijate hääletamissedeleid sisaldavad sisemised ümbrikud avatakse ja hääletamissedelite välisküljele pannakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend.
(4)Häältelugemiskomisjon teeb hääletamissedelite alusel kindlaks välisriigis hääletanud valijate arvu, kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arvu ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu. Hääletamissedeli kehtetuks tunnistamisel järgitakse käesoleva seaduse § 57 lõigetes 7 ja 8 ettenähtut.
(5)Välisriigis hääletanud valijate hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta koostatakse protokoll, millele kirjutab alla Tallinna linna valimiskomisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg.
(6)Välisriigis hääletanud valijate hääletamistulemused tehakse kindlaks avalikult. Häälte lugemise juures viibiv isik peab täitma häältelugemiskomisjoni liikme suulisi korraldusi. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] § 59. Hääletamistulemuste kindlakstegemine vallas ja linnas [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
(1)Häälte lugemist korraldab ja hääletamissedeli kehtivuse üle otsustab käesoleva seaduse § 9 lõikes 4 sätestatud häältelugemiskomisjon. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
(2)Jaoskonnakomisjonidelt laekunud protokollide, valijate nimekirja ja hääletamissedelite arvestuslehtede alusel teeb häältelugemiskomisjon kindlaks valijate nimekirja kantud valijate arvu, hääletamissedeli saanud valijate arvu, hääletamiskastides olnud sedelite arvu, sealhulgas kehtetute sedelite arvu, ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu ning kannab need protokolli. Saadud tulemust kontrollitakse hääletamissedelite ülelugemise teel. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021]
(3)Kui hääletamissedelite ülelugemise teel saadud arvud erinevad jaoskonnakomisjoni protokollis või valijate nimekirjas olevatest, märgib häältelugemiskomisjon oma protokolli lisas erinevused ning neid tinginud asjaolud. Jaoskonnakomisjoni protokolli ega hääletamissedelite arvestuslehte ei muudeta. Lõplike hääletamistulemuste kohta teeb otsuse häältelugemiskomisjon. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021]
(4)Valla või linna hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, mille allkirjastab valla või linna valimiskomisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
(5)Hääletamistulemused tehakse kindlaks avalikult. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 59^1. Elektrooniliselt antud häälte lugemine
(1)Riigi valimisteenistus teeb elektroonilise hääletamise tulemused kindlaks valimispäeval pärast kella 20.00. (1^1) Pärast elektroonilise hääletamise lõppemist ja enne elektrooniliselt antud häälte lugemist kontrollib riigi valimisteenistus infosüsteemide audiitori juuresolekul elektroonilise hääletamise süsteemis salvestatud elektrooniliste häälte kogumi terviklust, süsteemis salvestatud häälte vastavust registreeritud häältele, häälte digitaalallkirjade terviklust ning elektrooniliselt hääletanud valija kuuluvust valijate nimekirja. [RT I, 24.05.2024, 1 - jõust. 03.06.2024]
(2)Häälte lugemise juures peab viibima vähemalt kolm riigi valimisteenistuse juhi määratud isikut ja vähemalt pool Vabariigi Valimiskomisjoni koosseisust.
(3)Enne elektrooniliste häälte lugemist riigi valimisteenistus: 1) tühistab elektroonilised hääled, mida on hääletamissedeliga hääletamisel muudetud; 1^1) jätab alles valija viimasena antud elektroonilise hääle ja jätab arvestamata varem antud elektroonilise hääle; [RT I, 24.05.2024, 1 - jõust. 03.06.2024] 2) eraldab lugemisele minevad elektroonilised hääled valijate isikuandmetest. (3^1) Elektrooniliselt antud häälte lugemisel loetakse ainult käesoleva seaduse § 37 lõike 2 punktis 4 ja lõikes 4 sätestatud eelhääletamise ajal antud elektroonilisi hääli. [RT I, 24.05.2024, 1 - jõust. 03.06.2024]
(4)Elektrooniliste häälte lugemiseks kasutavad Vabariigi Valimiskomisjoni liikmed ja riigi valimisteenistus Riigikogu valimise seaduse § 48^3 lõikes 3 sätestatud ligipääsuvahendeid, mis tagavad juurdepääsu häälte avamise võtmele.
(5)Riigi valimisteenistus teeb iga valla ja linna ning alaliselt välisriigis elavate valijate kohta kindlaks: [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] 1) elektroonilisest hääletamisest osavõtnud valijate arvu; 2) kehtetute elektrooniliste häälte arvu; 3) käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 1 alusel tühistatud elektrooniliste häälte arvu; 4) kandidaatidele ja erakondadele antud elektrooniliste häälte arvu.
(6)Elektrooniline hääl, mis ei sisalda kandidaadi registreerimisnumbrit või ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud vormi kohane, on kehtetu.
(7)Elektrooniliselt antud häälte lugemine on avalik. Häälte lugemise juures viibivad isikud peavad täitma riigi valimisteenistuse juhi määratud isikute suulisi korraldusi. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021]
(8)Riigi valimisteenistus sisestab hääletamistulemused valimiste infosüsteemi viivitamata. (8^1) Valimispäevale järgneval päeval kontrollib riigi valimisteenistus elektroonilise hääletamise süsteemi andmete terviklust, sealhulgas elektrooniliste häälte lugemise tulemuse õigsust selliselt, et valija hääle salajasus on tagatud. [RT I, 24.05.2024, 1 - jõust. 03.06.2024]
(9)Riigi valimisteenistuse juht allkirjastab elektroonilise hääletamise tulemused pärast elektroonilise hääletamise süsteemi andmete tervikluse kontrolli. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 60. Hääletamistulemuste kindlakstegemine Vabariigi Valimiskomisjonis
(1)Kõigilt valla- ja linnasekretäridelt laekunud valla ja linna hääletamistulemuste ning välisriigis hääletanud valijate hääletamistulemuste protokolli ning elektrooniliselt hääletanud valijate hääletamistulemuste ja valijate nimekirja alusel teeb Vabariigi Valimiskomisjon kindlaks valijate nimekirja kantud valijate arvu, hääletamissedeli saanud valijate arvu, hääletamisest osavõtnud valijate arvu, kehtetute hääletamissedelite arvu ning kandidaatidele ja erakondadele antud häälte arvu. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021]
(2)Hääletamistulemuste kohta koostab Vabariigi Valimiskomisjon protokolli, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg.
(3)Hääletamistulemuste kindlakstegemine Vabariigi Valimiskomisjonis on avalik. § 61. Valimistulemuste kindlakstegemine
(1)Mandaadid jaotatakse d’Hondti jagajate meetodil jagajate jadadega 1, 2, 3, 4 jne. Üksikkandidaadi võrdlusarvuks on talle antud häälte koguarv. Mandaadi saab erakond või üksikkandidaat, kelle võrdlusarv on suurem. Kui vähemalt kahe erakonna või üksikkandidaadi võrdlusarvud on võrdsed, saab mandaadi erakond või üksikkandidaat, kes paiknes kandidaatide koondnimekirjas tagapool.
(2)Erakonna nimekirjas reastatakse kandidaadid ümber vastavalt igaühele antud häälte arvule. Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, siis reastatakse ettepoole kandidaat, kes oli erakonna poolt esitatud nimekirjas eespool. Erakonna ümberreastatud nimekirjas saab mandaadi kandidaat, kes on nimekirjas eespool. [RT I 2010, 10, 42 - jõust. 15.03.2010]
(3)Erakond ei või saada rohkem mandaate, kui on tema nimekirjas kandidaate.
(4)Kui erakonna nimekirjas oleva kandidaadi registreerimise otsus tühistatakse (§ 31 lõige 5), jäävad temale välisriigis antud hääled erakonnale. Samuti jäävad erakonnale selle kandidaadi hääled, kes sureb pärast eelhääletamise algust. Kui üksikkandidaadi registreerimise otsus tühistatakse või kui ta sureb, siis temale antud hääli valimistulemuste kindlakstegemisel ei arvestata. [RT I 2010, 10, 42 - jõust. 15.03.2010]
(5)Valimistulemuste kohta koostab Vabariigi Valimiskomisjon protokolli, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg.
(6)Valimistulemused tehakse Vabariigi Valimiskomisjonis kindlaks avalikult.
  1. peatükk VALIMISTE KULUD §
  2. Valimiste korraldamise kulud
(1)Euroopa Parlamendi valimiste ettevalmistamise ja korraldamise kulud kaetakse riigieelarvest.
(2)[Kehtetu - RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
(3)[Kehtetu - RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
(4)Rahvastikuregistri valijate arvestusega seotud kulud kaetakse riigieelarvest Siseministeeriumi eelarves selleks ettenähtud rahast. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021]
(5)Välisriigis hääletamise korraldamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest Välisministeeriumi eelarves selleks ettenähtud rahast. [RT I, 11.07.2014, 1 - jõust. 21.07.2014]
(6)Riigi Infosüsteemi Ameti käesoleva seaduse § 12^1 lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmisega seotud kulud kaetakse Riigikogu Kantselei riigi valimisteenistuse eelarves Riigi Infosüsteemi Ameti tegevusteks ettenähtud vahenditest. [RT I, 24.05.2024, 1 - jõust. 03.06.2024] §
  1. Erakonna ja üksikkandidaadi valimiskampaania rahastamise aruanne [Kehtetu - RT I, 10.12.2010, 1 - jõust. 01.04.2011] §
  2. Valimiskampaaniaks kasutatud vahendid [Kehtetu - RT I, 10.12.2010, 1 - jõust. 01.04.2011] §
  3. Valimiskampaania kulud [Kehtetu - RT I, 10.12.2010, 1 - jõust. 01.04.2011]
  4. peatükk AVALDUSED JA KAEBUSED [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] §
  5. Avaldus puuduse kohta valimiste korralduses
(1)Isik, kes leiab, et valimiste korraldaja on rikkunud tema õigusi või rikkunud seadust muul viisil, võib esitada avalduse puuduse kohta valimiste korralduses (edaspidi avaldus puuduse kohta).
(2)Avaldus puuduse kohta esitatakse viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolmandal päeval käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rikkumisest arvates.
(3)Avaldus puuduse kohta esitatakse riigi valimisteenistusele, kes korraldab avalduse läbivaatamise ja sellele vastamise.
(4)Avalduses puuduse kohta: 1) märgitakse avalduse esitaja nimi, isikukood ja sidevahendite andmed; 2) kirjeldatakse toimingut, mille kohta avaldus esitatakse.
(5)Avaldus puuduse kohta esitatakse suuliselt või kirjalikult. Suulise avalduse protokollib riigi valimisteenistus.
(6)Avaldus puuduse kohta vaadatakse läbi viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme päeva jooksul selle esitamisest arvates. Läbivaatamise tulemustest ja võetud meetmetest teavitatakse avalduse esitajat viivitamata. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] §
  1. Kaebuse mõiste Käesoleva seaduse tähenduses on kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav nõuetekohaselt vormistatud taotlus tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja toiming ja käesoleva seaduse §-s 70^1 sätestatud korras Riigikohtule esitatav kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] §
  2. Kaebuse esitamise õigus Kaebuse esitamise õigus on üksikisikul, kandidaadil ja erakonnal (edaspidi huvitatud isik), kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava toiminguga rikutud. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] §
  3. Kaebusele esitatavad nõuded
(1)Kaebus vormistatakse kirjalikult ning selles märgitakse: 1) kaebuse esitaja nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg või registrikood, aadress ja sidevahendite andmed; 2) kaebuse esitaja esindaja nimi, aadress ja sidevahendite andmed, kui kaebuse esitajal on esindaja; 3) vaidlustatava toimingu kirjeldus; 4) põhjused, miks kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatav toiming rikub tema õigusi; 5) põhjused, miks kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatav toiming ei ole seaduslik; 6) kuidas ja millal sai kaebuse esitaja vaidlustatavast toimingust teada; 7) kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused, kui kaebus esitatakse pärast kaebuse esitamise tähtaja möödumist; 8) kaebuse esitamise kuupäev.
(2)Kaebusele kirjutab alla selle esitaja. Erakonna kaebusele kirjutab alla erakonna volitatud esindaja.
(3)Kui kaebus ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ettenähtud nõuetele või kui kaebus on esitatud käesoleva seaduse §-s 68 ja § 70 lõikes 1 ettenähtud korda rikkudes, võib Vabariigi Valimiskomisjon jätta kaebuse läbi vaatamata. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel võib Vabariigi Valimiskomisjon selle edastada riigi valimisteenistusele vastamiseks käesoleva seaduse § 66 lõikes 6 sätestatud korras. Kui kaebuse esitaja on kaebuse esitamise tähtaja lasknud mööda mõjuval põhjusel, ennistab Vabariigi Valimiskomisjon tema põhistatud taotluse alusel tähtaja. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 70. Kaebuse läbivaatamine Vabariigi Valimiskomisjonis
(1)Kaebus esitatakse Vabariigi Valimiskomisjonile kolme päeva jooksul arvates: 1) vaidlustatava toimingu tegemisest või 2) käesoleva seaduse §-s 66 sätestatud avalduse läbivaatamisest.
(2)Vabariigi Valimiskomisjon peab kaebuse läbi vaatama ja selle suhtes otsuse tegema viie tööpäeva jooksul kaebuse laekumisest arvates.
(3)Vabariigi Valimiskomisjon teeb ühe järgmistest otsustest: 1) jätta kaebus rahuldamata; 2) kaebus rahuldada; 3) kaebus rahuldada osaliselt.
(4)Vabariigi Valimiskomisjon edastab otsuse kaebuse esitajale viivitamata. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 70^1. Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale kaebuse esitamine
(1)Kui huvitatud isik leiab, et valimiste korraldaja toiminguga või Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutakse tema õigusi, võib ta esitada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras kaebuse Riigikohtule.
(2)Kaebuse valimiste korraldaja toimingu peale võib Riigikohtule esitada pärast asja lahendamist Vabariigi Valimiskomisjonis.
(3)Kaebus valimiste korraldaja toimingu või Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale esitatakse Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest või toimingu sooritamisest arvates. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 71. Hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamine
(1)Kui Vabariigi Valimiskomisjon või Riigikohus on tunnistanud valimisjaoskonna, valla, linna või valimisringkonna hääletamistulemused kehtetuks, määrab Vabariigi Valimiskomisjon uue valimispäeva ja asjaomases valimisjaoskonnas, vallas, linnas või valimisringkonnas korraldatakse kordushääletamine. Valimisjaoskonna hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamise korral saavad kordushääletamisel hääletada valijad, kes eelhääletamise ajal ja valimispäeval selles valimisjaoskonnas hääletasid. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021]
(2)Kordushääletamist ei korraldata, kui Vabariigi Valimiskomisjon on tühistanud eelhääletamisel antud hääled olulise seadusrikkumise tõttu osaliselt või täielikult ning kutsunud valijad uuesti hääletama eelhääletamise ajal või valimispäeval. [RT I, 06.05.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
(3)Kordushääletamisel käesoleva seaduse §-des 39, 44 ja 46 ning 7^1 . ja
  1. peatükis ettenähtut ei kohaldata. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021] 11^
  2. peatükk VASTUTUS [RT I 2005, 37, 281 - jõust. 10.07.2005] § 71^
  3. Poliitilisele välireklaamile kehtestatud piirangute rikkumine [Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015] § 71^
  4. Hääletamissedeli hääletamisruumist väljaviimine
(1)Hääletamissedeli hääletamisruumist väljaviimise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. [RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006]
(2)[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on politseiasutus. [RT I 2009, 27, 165 - jõust. 01.01.2010]
  1. peatükk LÕPPSÄTTED §
  2. Euroopa Parlamendi liikmete registreerimine ja valimistulemuste väljakuulutamine
(1)Vabariigi Valimiskomisjon registreerib valitud Euroopa Parlamendi liikmed oma otsusega hiljemalt 20. päeval pärast valimispäeva.
(2)Kui käesoleva seaduse §-s 71 ettenähtud juhul on hääletamistulemused tunnistatud kehtetuks, teeb Vabariigi Valimiskomisjon uue Euroopa Parlamendi liikmete registreerimise otsuse pärast kordushääletamise tulemuste selgumist.
(3)Valimistulemused loetakse väljakuulutatuks Vabariigi Valimiskomisjoni käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 märgitud otsuse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Vabariigi Valimiskomisjon edastab otsuse Euroopa Parlamendile.
(4)Valituks osutunud kandidaat, kes valimistulemuste väljakuulutamise ajal on mõnes käesoleva seaduse § 75 punktis 2, 4, 5 või 7 loetletud ametis, peab kümne päeva jooksul valimistulemuste väljakuulutamise päevast arvates teavitama Vabariigi Valimiskomisjoni, kas ta on nõus Euroopa Parlamendi töös osalema või soovib jätkata oma senises ametis ja mandaadist loobuda. Euroopa Parlamendi töös osalemisega nõustumise korral peab valituks osutunud kandidaat esitama Vabariigi Valimiskomisjonile ka ärakirja senisest ametist tagasiastumise avaldusest. [RT I, 25.06.2021, 3 - jõust. 18.10.2021]
(5)Kui valituks osutunud kandidaat Euroopa Parlamendi mandaadist loobub, asub tema asemele asendusliige. Valituks osutunud kandidaadi asendamine vormistatakse Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega, mis edastatakse Euroopa Parlamendile. § 73. Euroopa Parlamendi asendusliikmete registreerimine
(1)Euroopa Parlamendi liikme asendusliikmeks on esimene Euroopa Parlamenti valimata jäänud kandidaat Euroopa Parlamendist lahkunud või mandaadist loobunud isikuga samas nimekirjas kandideerinute hulgast.
(2)Vabariigi Valimiskomisjon registreerib Euroopa Parlamendi asendusliikmed oma otsusega.
(3)Asendusliikmeteks registreeritakse sama erakonna nimekirjas valimata jäänud kandidaadid ümberreastatult saadud häälte arvu järgi (§ 61 lõige 2). [RT I 2010, 10, 42 - jõust. 15.03.2010] § 74. Lisamandaatide registreerimine
(1)Kui asendatav Euroopa Parlamendi liige kandideeris üksikkandidaadina või kui samas nimekirjas rohkem kandidaate ei olnud, saab Euroopa Parlamendi liikmeks asendusliige, kes on määratud nimekirjade ja üksikkandidaatide vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud Vabariigi Valimiskomisjon.
(2)Lisamandaatide jaotamise aluseks on erakondade ja üksikkandidaatide võrdlusarvude tabel, mis on kinnitatud Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega.
(3)Võrdlusarvude tabelis on erakondadele ja üksikkandidaatidele arvutatud võrdlusarvud (§ 61 lg 1) suuruse järjekorras, alates võrdlusarvust, mis esimesena jäi mandaatide jaotamisel arvesse võtmata.
(4)Kui vähemalt kaks võrdlusarvu on võrdsed, saab kõrgema järjekoha valijatelt rohkem hääli saanud erakonna või üksikkandidaadi võrdlusarv. Kui üksikkandidaatide või erakondade häälte arv on võrdne, saab kõrgema järjekoha üksikkandidaat või erakond, kes paiknes kandidaatide koondnimekirjas tagapool. [RT I 2006, 30, 231 - jõust. 14.07.2006] §
  1. Euroopa Parlamendi liikme volituste ühitamatus Euroopa Parlamendi liikmeks ei või olla: 1) Riigikogu liige; 2) Vabariigi President; 3) Vabariigi Valitsuse liige; 4) Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, peaministri, mõne valitsusasutuse või muu riigiasutuse juhi poolt nimetatud ametikohal teenistuses olev isik, välja arvatud Riigikogu poolt seaduse alusel nimetatud mõne nõukogu esimees või liige; 5) Eesti Panga Nõukogu esimees; 6) tegevväelane; [RT I, 10.07.2012, 3 - jõust. 01.04.2013] 7) vallavanem või linnapea, valla- või linnavalitsuse liige; [RT I, 25.06.2021, 3 - jõust. 18.10.2021] 8) [kehtetu - RT I, 25.06.2021, 3 - jõust. 18.10.2021] 9) Euroopa Ühenduste Komisjoni liige; 10) Euroopa Ühenduste Kohtu või Euroopa Ühenduste esimese astme kohtu kohtunik, kohtujurist või kohtusekretär; 11) Euroopa Keskpanga direktorite nõukogu liige; 12) Euroopa Ühenduste Kontrollikoja liige; 13) Euroopa Ühenduste ombudsman; 14) Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse majandus- ja sotsiaalkomitee liige; 15) Regioonide Komitee liige; 16) Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ühenduste fondide haldamiseks või alalise vahetu haldusülesande täitmiseks loodud komitee või muu organi liige; 17) Euroopa Investeerimispanga direktorite nõukogu, halduskomitee või personali liige; 18) Euroopa Ühenduste institutsioonide või nendega liidetud spetsialiseeritud asutuste või Euroopa Keskpanga tegevametnik või -teenistuja. § 75^
  2. [Kehtetu - RT I 2009, 12, 70 - jõust. 14.07.2009] §
  3. Euroopa Parlamendi liikme volituste ennetähtaegne lõppemine
(1)Euroopa Parlamendi liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) tema asumisel mõnda käesoleva seaduse §-s 75 nimetatud ametisse; 2) tema tagasiastumisel; 3) kui Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse kohaselt ei vasta Euroopa Parlamendi liige käesoleva seaduse § 4 lõigetes 4–7 sätestatud nõuetele; 4) tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, kui isikule mõisteti vanglakaristus; 5) tema surma korral; 6) kui ta kordushääletamise tulemusel ei osutu valituks Vabariigi Valimiskomisjoni käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 märgitud otsuse jõustumisel.
(2)Euroopa Parlamendi liikme asumisest käesoleva seaduse § 75 punktis 2, 4, 5, 6 või 7 loetletud ametisse või käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–6 nimetatud asjaoludest või nende teatavakssaamisest teavitab Vabariigi Valimiskomisjon viivitamata Euroopa Parlamenti. Euroopa Parlamendi liikme tagasiastumisel esitab liige avalduse Euroopa Parlamendi esimehele. [RT I, 25.06.2021, 3 - jõust. 18.10.2021]
(3)Euroopa Parlamendi liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel asub tema asemele asendusliige. Liikme asendamine vormistatakse Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega, mis edastatakse Euroopa Parlamendile. §
  1. Kautsjoni tagasimaksmine Üksikkandidaadile või erakonnale makstakse kautsjon tagasi, kui üksikkandidaat või erakond kogus üleriigiliselt kokku vähemalt 5% häältest. Tagastamata kautsjoni kannab Vabariigi Valimiskomisjon riigituludesse. § 77^
  2. Hääletamissedelite ja valimisdokumentide säilitamine
(1)Valla- või linnasekretär säilitab hääletamissedelid ühe kuu jooksul valimispäevast arvates. Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mitte enne, kui käesoleva seaduse §-s 67 sätestatud esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused, korraldab valla- või linnasekretär hääletamissedelite hävitamise ning dokumenteerib selle. [RT I, 24.05.2024, 1 - jõust. 03.06.2024]
(2)Riigi valimisteenistus säilitab elektroonilisi hääli ühe kuu jooksul valimispäevast arvates. Pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid mitte enne, kui käesoleva seaduse §-s 67 sätestatud esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused: 1) hävitab riigi valimisteenistus avalikult elektroonilised hääled, elektroonilise hääletamise süsteemis sisalduvad valijate isikuandmed ning elektrooniliste häälte avamise võtme; 2) hävitavad teised osapooled, kes on kaasatud elektroonilise hääletamise korraldamisse, oma valduses olevad elektroonilise hääletamise süsteemi varukoopiad ning elektroonilise hääletamise süsteemis sisalduvad valijate isikuandmed. [RT I, 24.05.2024, 1 - jõust. 03.06.2024]
(3)Hääletamis- ja valimistulemuste protokolle säilitatakse alaliselt. Valijate nimekirja säilitatakse püsivalt Rahvusarhiivis. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021]
(4)Hääletamis- ja valimistulemuste protokollide, hääletamissedelite arvestuslehtede ning muude valimisdokumentide säilitamise korraldab riigi valimisteenistus. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021]
(5)Valimisvahendite säilitamise valimistevahelisel perioodil vallas ja linnas korraldab valla- ja linnavalitsus. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] §
  1. Elektroonilise hääletamise rakendamine Elektroonilist hääletamist ei rakendata enne
  2. aastat. §
  3. – §
  4. [Käesolevast tekstist välja jäetud.] 1 Nõukogu direktiiv 93/109/EÜ, millega sätestatakse üksikasjalik kord, mille alusel liikmesriigis elavad, kuid selle riigi kodakondsuseta liidu kodanikud saavad kasutada õigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel (EÜT L 329, 30.12.1993, lk 34–38), muudetud direktiiviga 2013/1/EL (ELT L 26, 26.01.2013, lk 27–29). [RT I, 10.01.2014, 1 - jõust. 20.01.2014]

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.