← Eesti

Keskkonnatasude seadus

Lühidalt

See seadus reguleerib keskkonnatasude määramise, arvutamise ja tasumise korda Eestis, et vältida või vähendada keskkonnakahju ning suunata loodusvara tõhusamalt kasutama.

Mida see reguleerib

Keda see puudutab

Peamised punktid

Seaduse tekst
Obsah (22)§ 5§ 24§ 21§ 56§ 19§ 20§ 27§ 26§ 9§ 34§ 12§ 8§ 33§ 31§ 54§ 17§ 37§ 43§ 44§ 45§ 48§ 55

seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 15.05.2026 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 30.06.2026 Avaldamismärge: RT I, 12.05.2026, 12 Keskkonnatasude seadus Vastu võetud 07.12.2005 RT I

erisusi. §

  1. Keskkonnatasude kehtestamise lähtealused Keskkonnatasude kehtestamisel ja rakendamisel lähtutakse keskkonnakaitse vajadusest, riigi majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast ning käesolevas seaduses sätestatud juhul ka tasustatavast loodusvarast loodavast väärtusest ja riigi tulu teenimise eesmärgist, tekitatavast keskkonnahäiringust ning keskkonnakasutuse eesmärgist ja viisist. [RT I, 09.08.2022, 1 - jõust. 01.07.2023] §
  2. Keskkonnatasu

(1)Keskkonnatasu

tähenduses on keskkonna kasutusõiguse hind.

(2)Keskkonnakasutus

tähenduses on: 1) [kehtetu - RT I, 10.11.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] 2) maavara kaevandamine; [RT I, 10.11.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] 3) veevõtt; 4) kalapüük; 5) jahipidamine; 6) saasteainete väljutamine välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse; 7) jäätmete kõrvaldamine ladestamise teel prügilasse või muude toimingute abil, mille tulemuseks on jäätmete keskkonda viimine (edaspidi jäätmete kõrvaldamine); 8) tuuleenergiast elektrienergia tootmine; [RT I, 09.08.2022, 1 - jõust. 01.07.2023] 9) raadamine. [RT I, 05.01.2024, 1 - jõust. 01.07.2024]

(3)Keskkonnatasu jaguneb loodusvara kasutusõiguse tasuks, saastetasuks ja keskkonnahäiringu hüvitamise tasuks. [RT I, 09.08.2022, 1 - jõust. 01.07.2023]
(4)Loodusvarade kasutusõiguse tasu makstakse

alusel kehtestatud tasumäärade järgi. Tasumäärade kehtestamisel arvestatakse loodusvaravarude seisundit, kasutuskohta, kvaliteeti, defitsiitsust, kasutusviisi keskkonnaohtlikkust, muude loodusvarade kaitse vajadust ning käesolevas seaduses sätestatud juhul ka tasustatavast loodusvarast loodavat väärtust. Maavara kaevandamisõiguse tasumäära kehtestamisel üle käesolevas seaduses sätestatud alammäärade lähtutakse riigi tulu teenimise eesmärgist. Energeetilise maavara puhul lähtutakse lisaks tulu teenimise eesmärgile energeetilisest maavarast toodetavast lisandväärtusest. [RT I, 05.07.2016, 2 - jõust. 06.07.2016]

(5)Loodusvara on

tähenduses defitsiitne, kui selle kvaliteedil ja kogusel on riigi majandusarengu jaoks oluline tähtsus, kuid selle varud on piiratud. (5^1) Metsamaal raadamisõiguse tasumäära kehtestamisel lähtutakse eesmärgist kompenseerida raadamisest tingitud süsinikuvaru ja süsiniku sidumise võime kahanemine maakasutussektoris. [RT I, 05.01.2024, 1 - jõust. 01.07.2024]

(6)Saastetasu makstakse

ga kehtestatud saastetasumäärade järgi. Tasumäärade kehtestamisel arvestatakse heitekoha saastetundlikkust, saasteaine ohtlikkust ja parima võimaliku tehnika kasutamist.

(7)Keskkonnahäiringu hüvitamise tasu makstakse käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud põhimõtete järgi. Tasumäärade ja nende arvutamise aluste kehtestamisel arvestatakse tegevusega kaasneva keskkonnahäiringu ulatust, mõjupiirkonda ja intensiivsust. [RT I, 09.08.2022, 1 - jõust. 01.07.2023] § 4. Keskkonnatasude rakendamise eesmärk ja kasutamise põhialused
(1)Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on vältida või vähendada keskkonnakasutusega, sealhulgas loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda väljutamisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju, suunata loodusvara tõhusamalt kasutama, hüvitada keskkonnahäiringut ning teenida riigile tulu loodusvara kasutada andmisest. [RT I, 09.08.2022, 1 - jõust. 01.07.2023]
(2)Keskkonnatasudest saadav raha jaotatakse

ga sätestatud ulatuses riigieelarve ja keskkonnakasutuse asukoha või muul alusel määratud kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete vahel. [RT I, 05.07.2016, 2 - jõust. 06.07.2016]

(3)Keskkonnakasutusest riigile laekuvast tulust eraldatakse riigieelarvega Kliimaministeeriumile vahendid sihtotstarbeliseks kasutamiseks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 1 sätestatud eesmärkide täitmiseks, sealhulgas taastuvate loodusvarade taastootmiseks ja kaitseks, ning süsinikuvaru säilitamiseks, süsinikusidumise suurendamiseks ja metsa kaitseks ning säästvaks majandamiseks. [RT I, 05.01.2024, 1 - jõust. 01.07.2024]
(4)[Kehtetu - RT I, 22.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
(5)Keskkonnahäiringu hüvitamise tasust saadava raha jaotamisel lähtutakse läheduse põhimõttest, enim mõjutatud osapooltest ja nende õigusest saada keskkonnahäiringu eest hüvitist. [RT I, 09.08.2022, 1 - jõust. 01.07.2023] § 5. Keskkonnatasu maksmise kohustus
(1)Keskkonnatasu maksab isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega sätestatud muul alusel õiguse eemaldada looduslikust seisundist loodusvara, väljutada keskkonda saasteaineid või kõrvaldada jäätmeid või on teinud seda vastavat õigust omamata, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. [RT I, 09.08.2022, 1 - jõust. 01.07.2023]
(2)Keskkonnaluba

tähenduses on: 1) [kehtetu - RT I, 10.11.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] 1^1) keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lõikes 1 nimetatud tegevusteks antav keskkonnaluba; [RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020] 2) kaevise tarbimise või võõrandamise luba; [RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020] 3) keskkonnakompleksluba; 4) [kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020] 5) kalalaeva kalapüügiluba, kaluri kalapüügiluba, eripüügiluba, harrastuskalapüügiõiguse eest tasumist tõendav dokument ja kalastuskaart; 6) jahipidamisõiguse tasu maksmist tõendav dokument või elektrooniline kinnitus selle kohta; [RT I, 16.05.2013, 2 - jõust. 01.06.2013] 7) [kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020] 8) [kehtetu - RT I, 22.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019] 9) [kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020] 10) tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatis ja kasutusluba; [RT I, 09.08.2022, 1 - jõust. 01.07.2023] 11) raadamiseks esitatud metsateatis. [RT I, 05.01.2024, 1 - jõust. 01.07.2024]

(3)Keskkonnatasu maksmise kohustus ei laiene isikule, kelle keskkonnakasutuse ulatus ei nõua keskkonnaloa olemasolu, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. [RT I, 09.08.2022, 1 - jõust. 01.07.2023]
(4)Kui isik kasutab loodusvara, heidab keskkonda saasteaineid või kõrvaldab jäätmeid keskkonnaloas lubatust suuremas koguses, loa omamise nõuet eirates või keelatud kohas, maksab ta keskkonnatasu kõrgendatud määra järgi.
(5)Kui saasteaineid heidetakse keskkonda või jäätmeid kõrvaldatakse kütuseterminalist, mootorsõidukilt, ujuvvahendilt, lennukilt või rongilt selleks mitteettenähtud kohas, sõltumata saasteainete keskkonda väljutamise või jäätmete kõrvaldamise põhjusest, maksab saastetasu kütuseterminali omanik või mootorsõiduki, ujuvvahendi, lennuki või rongi otsene valdaja.
(6)Keskkonnatasu ei võeta, kui loodusvara kasutamine, saasteainete väljutamine keskkonda või jäätmete kõrvaldamine keskkonnaloata või lubatust suuremas koguses toimub: 1) sellega tekitatud kahjustusest veelgi suurema kahju ärahoidmiseks; 2) inimohvreid põhjustada võiva õnnetuse ärahoidmiseks; 3) loodusõnnetuse toimel või loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks. (6^1) Keskkonnatasu ei võeta, kui põhjavee ümberjuhtimine on vältimatu õiguslikul alusel ehitatud ehitise kaitseks, välja arvatud korrastamata kaevandus ja karjäär. [RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019]
(7)Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 6^1 nimetatud juhtudel teeb keskkonnatasu maksmisest vabastamise otsuse valdkonna eest vastutav minister keskkonnatasu maksja põhjendatud taotluse alusel, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. [RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019] § 6. Keskkonnatasu asendamine Keskkonnatasu maksmise kohustuse võib valdkonna eest vastutav minister

ga sätestatud tingimustel ja mahus asendada keskkonnakahjustusi vältivate või vähendavate abinõude rahastamise kohustusega.

  1. peatükk LOODUSVARA KASUTUSÕIGUSE TASU §
  2. Loodusvara kasutusõiguse tasu Loodusvara kasutusõiguse tasu on: 1) [kehtetu - RT I, 22.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019] 1^1) raadamisõiguse tasu; [RT I, 05.01.2024, 1 - jõust. 01.07.2024] 2) maavara kaevandamisõiguse tasu; 3) vee erikasutusõiguse tasu; 4) kalapüügiõiguse tasu; 5) jahipidamisõiguse tasu. [RT I, 16.05.2013, 2 - jõust. 01.06.2013] §
  3. Kasvava metsa raieõiguse tasu [Kehtetu - RT I, 10.11.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] § 8^
  4. Raadamisõiguse tasu

(1)Raadamisõiguse tasu makstakse õiguse eest teha metsamaal raadamist. Raadamisõiguse tasu maksab metsateatise esitaja. (1^1) Kui raadamist kavandatakse metsateatist esitamata riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamise eesmärgi täitmiseks riigikaitsemaal või maakatastriseaduse § 18 lõikes 1^1 sätestatud juhul muu sihtotstarbega maal või ehitusseadustiku § 115 lõigetes 1 ja 1^1 sätestatud riigikaitselise ehitise või kavandatava riigikaitselise ehitise alusel maal või selle teenindamiseks vajalikul maal, maksab raadamisõiguse tasu asjaomane valitsusasutus. [RT I, 12.05.2026, 1 - jõust. 15.05.2026 - kehtib kuni 31.12.2032] (1^2) Kui raadamist kavandatakse metsateatist esitamata ehitusseadustiku § 115 lõikes 1^1 sätestatud juhul eraõigusliku juriidilise isiku riigikaitselise ehitise või kavandatava riigikaitselise ehitise alusel maal või selle teenindamiseks vajalikul maal või maakatastriseaduse § 18 lõikes 1^1 sätestatud juhul muu sihtotstarbega maal, maksab raadamisõiguse tasu eraõiguslik juriidiline isik. [RT I, 12.05.2026, 1 - jõust. 15.05.2026 - kehtib kuni 31.12.2032]
(2)Raadamisõiguse tasu määra ja selle arvutamise metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(3)Raadamisõiguse tasu määra kehtestamisel lähtutakse Eesti metsamaale talletatud orgaanilise süsiniku kogusest pindalaühiku kohta, metsamaa süsiniku sidumise potentsiaalist pindalaühiku kohta ja kasvuhoonegaaside heitkoguste keskmisest turuhinnast Euroopa Liidus tasumäära arvestamisele eelnenud kümne aasta jooksul.
(4)Raadamisõiguse tasu alammäär raadatava metsamaa hektari kohta on 4000 eurot ja ülemmäär 8000 eurot.
(5)Raadamisõiguse tasu ei nõuta, kui: 1) raadatakse metsaseaduse § 32 lõike 2 punktis 2 sätestatud eesmärgil; 2) rekonstrueeritakse maaparandussüsteeme, rajatakse olemasolevatesse maaparandussüsteemidesse keskkonnakaitserajatisi, tehakse maaparandushoiutöid või hooldatakse riigipiiri taristut; 3) hooldatakse olemasolevaid trasse; 4) raadatakse alal, mis on väiksem kui 0,1 hektarit; 5) raadatakse Eesti Looduse Infosüsteemi kantud nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) I lisa elupaigatüübi või kaitsealuse liigi kasvukoha või elupaiga taastamiseks või looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võetud pindalalisel kaitstaval loodusobjektil, tehes kaitsekorras, kaitsekorralduskavas ning liigi kaitse ja ohjamise või elupaiga tegevuskavas ettenähtud tegevust, et saavutada kaitse-eesmärk; 6) raadatakse eesmärgiga taastada kuivendusest rikutud soode veerežiim; 7) rekonstrueeritakse või hooldatakse sademevee ärajuhtimise ehitisi ja seadmeid, sealhulgas sademevee ärajuhtimise kraave ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses.
(6)Raadatava ala suuruse arvestamisel on pindala mõõtmistäpsuseks 0,1 hektarit. [RT I, 05.01.2024, 1 - jõust. 01.07.2024] § 9. Maavara kaevandamisõiguse tasu
(1)Maavara kaevandamisõiguse tasu makstakse riigile kuuluva maavara kaevandamise, kasutamise või kasutuskõlbmatuks muutmise eest. [RT I, 10.11.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
(2)Maavara kaevandamisõiguse tasumäärad kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Kaevandamisõiguse tasumäär kehtestatakse maavara tonni või kuupmeetri kohta, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alam- ja ülemmääradest. [RT I, 10.11.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
(3)Riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasu alam- ja ülemmäärad on: 1) dolokivi – 0,76 ja 5,24 eurot kuupmeetri eest; [RT I, 21.12.2012, 2 - jõust. 01.04.2013] 2) fosforiit – 1,53 ja 3,19 eurot tonni eest; [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] 3) aluskorra ehituskivi – 1,27 ja 2,57 eurot kuupmeetri eest; [RT I, 25.05.2017, 1 - jõust. 04.06.2017] 4) kruus – 0,57 ja 3,38 eurot kuupmeetri eest; [RT I, 21.12.2012, 2 - jõust. 01.04.2013] 5) liiv – 0,25 ja 3,19 eurot kuupmeetri eest; [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] 6) lubjakivi – 0,83 ja 5,11 eurot kuupmeetri eest; [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] 7) põlevkivi – 0,275 ja 13 eurot tonni eest; [RT I, 05.01.2024, 1 - jõust. 01.07.2024] 8) savi – 0,51 ja 1,91 eurot kuupmeetri eest; [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] 9) turvas – 0,29 ja 2,87 eurot tonni eest. [RT I, 05.07.2016, 2 - jõust. 06.07.2016]
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata maavara kaevandamise eest tasu ei nõuta. [RT I, 10.11.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
(5)[Kehtetu - RT I, 17.12.2010, 19 - jõust. 01.01.2015] (5^1) Liiva ja kruusa kaevandamise korral maismaal allpool põhjavee taset seda taset alandamata rakendatakse kaevandamisõiguse tasu arvutamisel koefitsienti 0,5. [RT I, 30.12.2014, 5 - jõust. 31.12.2014, kohaldatakse alates 01.01.2015]
(6)Turba kaevandamisõiguse tasumäärad kehtivad arvestusliku turba kohta niiskusesisaldusega 40 protsenti.
(7)Maavara kaevandamisõiguse tasu ei nõuta, kui: 1) maavara või maavarana arvele võtmata kivimit, setendit, vedelikku või gaasi võtab füüsilisest isikust kinnisasja omanik maapõueseaduse § 95 lõikes 1 nimetatud otstarbel; [RT I, 27.05.2022, 1 - jõust. 06.06.2022] 2) maavara kasutatakse või muudetakse kasutuskõlbmatuks ulatuses, mis on vajalik vara või keskkonna kaitseks erakorralises olukorras nagu tulekahju, üleujutus või muu õnnetus. Kaevandamisõiguse tasu maksmisest vabastatud maavara koguse määrab kaevandamisloa omaniku kirjalikul taotlusel kaevandamisloa andja. [RT I, 10.11.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
(8)Maavara kaevandamisõiguse tasumäära kehtestamisel lähtutakse maavara kvaliteedist, defitsiitsusest, kaasnevate maavarade kaitsevajadusest, kaevandamiskoha ökoloogilisest väärtusest, kaevandamistingimustest, maavarasid tõhusamalt kasutama suunamise vajadusest, maavarast loodavast väärtusest ning maavarade kasutusalast ja alternatiivsete materjalide kasutamisvõimalustest samal eesmärgil. Maavara kaevandamisõiguse tasumäära kehtestamisel üle käesolevas seaduses sätestatud alammäärade lähtutakse riigi tulu teenimise eesmärgist. Energeetilise maavara puhul lähtutakse lisaks tulu teenimise eesmärgile energeetilisest maavarast toodetavast lisandväärtusest. [RT I, 10.11.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
(9)Ehitamise ja maaparandussüsteemi ehitamise käigus üle jääva maavara eest, mida tarbitakse sama kinnisasja piires, või kaevise võõrandamise või väljaspool kinnisasja tarbimise ning pealmaakaevandamisel eemaldatava maavara katendi ja mäeeraldise teenindusmaalt looduslikust seisundist eemaldatava maavara ning maavarana arvele võtmata kivimi ja setendi võõrandamise ning väljaspool mäeeraldist või mäeeraldise teenindusmaad tarbimise eest tuleb tasuda maavara kaevandamisõiguse tasu või maavarana arvele võtmata kivimi või setendi, kaevise või katendiga võrdväärseks määratud maavara kaevandamisõiguse tasu. [RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020] (9^1) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud tasu maksmise kohustust ei kohaldata maanteekraavide puhastamise, tehnovõrkude ja -rajatiste rajamise projektiga määratud mahus või projekti puudumisel vastava töö tegemiseks põhjendatud mahus tekkivale kaevisele ning tee ehitamisel saadud kaevisele, kui seda kasutatakse sama objekti tarbeks. [RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020] (9^2) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud tasu maksmise kohustust ei kohaldata riigi omandisse kuuluvate maanteede ja raudteede ehitamisel vastava projektiga määratud mahus tekkivale pinnakatte kaevisele, sõltumata selle kasutuskohast. [RT I, 17.03.2023, 3 - jõust. 01.04.2023]
(10)Maavara, millega võrdväärseks maavarana arvele võtmata kivim, setend, kaevis või katend tunnistatakse, määrab olemasoleva teabe põhjal Keskkonnaamet. Kaevandamisõiguse tasu maksmisel kohaldatakse võrdväärseks määratud maavara madalaima tasumääraga alaliigi tasumäära. Kui maavarana arvele võtmata kivim, setend, kaevis või katend ei ole olemuselt ega kasutusalalt võrdväärne ühegi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud maavaraga, siis selle eest maavara kaevandamisõiguse tasu ei nõuta. [RT I, 22.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019] § 9^1. Energeetilise maavara kaevandamisõiguse tasu
(1)Energeetilised maavarad

tähenduses on: 1) põlevkivi; 2) hästilagunenud turvas.

(2)Energeetilise maavara kaevandamisõiguse tasumäära kehtestamisel lähtutakse tasustatavast maavarast toodetavast lisandväärtusest. Tasumäärade tasemed ning nende kehtimise aluseks olevad hinnatasemed sätestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. [RT I, 09.08.2022, 1 - jõust. 01.07.2023]
(3)Kliimaministeerium jälgib energeetilisest maavarast toodetud energiatoodete ja energeetilisest maavarast loodavat väärtust mõjutavate tegurite turuväärtuste muutumist, mille alusel Vabariigi Valitsus energeetilistele maavaradele tasumäärad kehtestab, ning avaldab analüüsi tulemused regulaarselt oma veebilehel. [RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]
(4)Vabariigi Valitsus teeb vajaduse korral ettepaneku energeetilise maavara kaevandamisõiguse tasumäära ülempiiri tõstmiseks, kui see on vajalik ettenähtavas perioodis õiglase tulu teenimiseks. [RT I, 05.07.2016, 2 - jõust. 06.07.2016] § 10. Vee erikasutusõiguse tasu
(1)Vee erikasutusõiguse tasu makstakse õiguse eest võtta veekogust või põhjaveekihist vett erikasutuse korras, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel.
(2)Vee erikasutusõiguse tasu ei nõuta, kui vett võetakse: 1) vee-energia saamiseks; 2) põllumajandusmaa, sealhulgas katmikalade niisutamiseks; [RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011] 3) vesiviljeluse tarbeks. [RT I, 05.01.2024, 1 - jõust. 15.01.2024] 4) [kehtetu - RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.07.2011] 5) [kehtetu - RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.07.2011]
(3)Ühe kuupmeetri veevõtu erikasutusõiguse tasumäära kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud alam- ja ülemmääradest.
(4)Vee erikasutusõiguse tasu alam- ja ülemmäärad eurodes tuhande kuupmeetri eest on: 1) pinnavesi – 14,65 ja 38,34; [RT I, 21.12.2012, 2 - jõust. 01.04.2013] 2) pinnavesi jahutusveena – 1,55 ja 7,66; [RT I, 21.12.2012, 2 - jõust. 01.04.2013] 3) kvaternaari põhjaveekihi vesi – 30,65 ja 70,30; [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] 4) devoni kuni ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihtide vesi – 40,90 ja 95,86; [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] 5) kambriumi-vendi põhjaveekihi vesi – 44,70 ja 102,25; [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] 6) kambriumi-vendi põhjaveekihi joogivee kvaliteediga vee kasutamine tehnoloogiaotstarbel, välja arvatud toiduainete valmistamiseks – 82,40 ja 191,7; [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] 7) joogiks kasutatav mineraalvesi – 1469 ja 2300,81; [RT I, 21.12.2012, 2 - jõust. 01.04.2013] 8) ravivannimineraalvesi – 146,90 ja 230,08; [RT I, 21.12.2012, 2 - jõust. 01.04.2013] 9) karjääridest väljapumbatav vesi – 9,58 ja 63,91; [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] 10) kaevandustest väljapumbatav vesi – 25,56 ja 77,84. [RT I, 21.12.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]
(5)Vee erikasutusõiguse tasumäära kehtestamisel lähtutakse veekogust, põhjaveekihist, võetava vee defitsiitsusest ja kasutusviisist.
(6)Ümberjuhitava vee erikasutusõiguse tasumäär on sõltuvalt tegevuse olemuslikust sarnasusest vastava vee erikasutusliigiga võrdne vee erikasutusõiguse tasumääraga, mis on kehtestatud käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 9 või 10 sätestatud alam- ja ülemmäärast lähtuvalt. Vee erikasutusliigi, mille tasumääraga võrdseks ümberjuhitava vee erikasutusõiguse tasumäär tunnistatakse, määrab olemasoleva teabe põhjal Keskkonnaamet. [RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019] § 11. Kalapüügiõiguse tasu
(1)Kalapüügiõiguse tasu makstakse õiguse eest püüda kala ja koguda veetaimi: 1) Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all olevatest veekogudest või nende osadest; 2) veekogudest väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni, kui kalapüügiõiguse nendel veekogudel on andnud või garanteerinud Eesti Vabariik.
(2)Kalapüügiõiguse tasumäära kehtestab, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud piirmäärasid ja nõudeid: 1) kutselisele kalapüügile igaks kalendriaastaks Vabariigi Valitsus määrusega, lähtudes püügipiirkonna eripärast, püügivahendi liigist ja selle püügivõimsusest või rahvusvahelise lepingu alusel jaotatavatest püügivõimalustest; 2) sugukalade eripüügile, mida tehakse ärilisel eesmärgil asustusmaterjali tootmiseks vajamineva kalamarja või hüpofüüsi kogumiseks, valdkonna eest vastutav minister määrusega, lähtudes püütava liigi kaitsestaatusest, teatavas veekogus loodusliku kudemise võimalusest, kala soost, suguküpsusastmest ja esmakokkuostuhinnast; [RT I 2009, 26, 160 - jõust. 06.06.2009] 3) harrastuskalapüügile valdkonna eest vastutav minister määrusega, lähtudes püügiajast ja -kohast, püügivahendi püügivõimsusest, kalavaru olukorrast püügipiirkonnas ning püütava kalaliigi väärtusest.
(3)Kalapüügiõiguse tasu ei võeta: 1) eripüügiõiguse eest, välja arvatud juhul, kui sugukalu püütakse asustusmaterjali tootmiseks vajamineva kalamarja või hüpofüüsi kogumiseks ärilistel eesmärkidel; [RT I 2009, 26, 160 - jõust. 06.06.2009] 2) kutselise kalapüügiõiguse eest, kui püügivõimalusi ei ole taganud Eesti Vabariik. Nimetatud juhul tasub kalapüügiõiguse saanud isik vaatleja laeval viibimise kulud, kui vaatleja olemasolu laeval on nõutud; 3) harrastuskalapüügiõiguse eest eelkooliealistelt lastelt, alla 16-aastastelt õpilastelt, pensionäridelt, õigusvastaselt represseeritud isikutelt, represseerituga võrdsustatud isikutelt, osalise või puuduva töövõimega isikutelt ja puudega isikutelt, välja arvatud juhul, kui harrastuskalapüük toimub kalastuskaardi alusel. [RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]
(4)Kalapüügiõiguse tasu piirmäärad on: 1) kutselise kalapüügi korral kuni neli protsenti tasu kehtestamise aastale eelnenud aastal püügivahendiga või püügipäeval püügipiirkonnas keskmiselt väljapüütud kalakoguse või püütud isendite harilikust väärtusest, kuid mitte vähem kui 10 eurot, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 sätestatud juhtudel või kui püügiõiguse tasu on kehtestatud rahvusvahelise lepinguga või püügiõiguse tasu silmutorbiku kohta, mis ei või olla väiksem kui 1,2 eurot. Püügiõiguse tasu ühe isendi kohta võib olla väiksem kui 1 euro; 2) aastas ühe püügipäeva eest 126 kuni 320 eurot, väljapüütava kala ühe tonni eest 2,5 kuni 120 eurot, püügivahendi eest 10 kuni 500 eurot, välja arvatud silmutorbiku eest, mille püügiõiguse tasu võib olla 1,2 kuni 3 eurot, ja isendi eest 0,6 kuni 10 eurot. Püügiõiguse tasu püügivahendi eest, millega püütakse angerjat, on kuni 1000 eurot aastas. Püügiõiguse tasu Peipsi järvel kasutatava põhjanooda eest on 1300 kuni 5000 eurot aastas; 3) eripüügi korral isendi või kilogrammi kohta 0,12 kuni 10 eurot; 4) harrastuskalapüügi korral 0,06 kuni 13 eurot ööpäevas. Harrastuskalapüügi korral vähinata või vähimõrraga 2 kuni 13 eurot ühe püügivahendi kohta ööpäevas. [RT I, 05.01.2024, 1 - jõust. 01.07.2024]
(5)Siseveekogudel, kus riik teeb kulutusi angerjavaru taastootmiseks, määratakse püügiõiguse tasu püügivahendi kohta, millega angerjat püütakse, võttes arvesse kõik kulutused, mis nendel veekogudel eelnenud seitsmenda kuni kaheteistkümnenda kalendriaasta kestel angerja taastootmiseks on tehtud. Selleks jagatakse 60–100 protsenti nimetatud ajavahemikul angerja taastootmiseks tehtud keskmistest kulutustest sel aastal kasutada lubatud nende püügivahendite arvuga, mille kohta tasu kehtestatakse. [RT I, 05.01.2024, 1 - jõust. 01.07.2024]
(6)Püügikoormuse reguleerimiseks võib teadusasutuse ettepanekul kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatust kõrgema püügiõiguse tasu isendi kohta või püügivahendi kohta, millega püütakse kalaliiki, mille varu olukord on halb. Kõrgem püügiõiguse tasu ei tohi olla suurem kui 60 protsenti tasu kehtestamise aastale eelnenud aastal püügivahendiga või püügipäeval püügipiirkonnas keskmiselt väljapüütud kalakoguse või püütud isendite harilikust väärtusest.
(7)Kalapüügivõimaluse enampakkumise alghinnaks on käesolevas paragrahvis sätestatud metoodikast lähtudes määratud kalapüügiõiguse tasu määr. §
  1. Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu [Kehtetu - RT I, 16.05.2013, 2 - jõust. 01.06.2013] § 12^
  2. Jahipidamisõiguse tasu
(1)Jahipidamisõiguse tasu makstakse õiguse eest jahti pidada.
(2)Jahipidamisõiguse tasu suuruse ning maksmise ja selle kontrollimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud piirmäärasid.
(3)Jahipidamisõiguse tasu alammäär on 10 eurot ja ülemmäär 25 eurot aastas. [RT I, 16.05.2013, 2 - jõust. 01.06.2013] §
  1. Loodusvara kasutusõiguse tasu jaotumine [Kehtetu - RT I, 10.11.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
  2. peatükk SAASTETASU
  3. jagu Saastetasu rakendamise alused §
  4. Saastetasu rakendamise alused
(1)Saastetasu rakendatakse, kui saasteaineid heidetakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid.
(2)Saastetasu ei rakendata, kui saasteaineid viiakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid kogustes ja viisil, mille jaoks luba ei nõuta, ning

§ 5lõikes 6 nimetatud või muudel seadusega sätestatud juhtudel.

§

  1. Saastetasu jaotumine [Kehtetu - RT I, 10.11.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] §
  2. Saastetasu rakendamine saasteainete väljutamisel välisõhku Saastetasu rakendatakse, kui välisõhku heidetakse paiksest heiteallikast: 1) vääveldioksiidi (SO2) või muid anorgaanilisi väävliühendeid; 2) lämmastikoksiidi (NOx) või muid anorgaanilisi lämmastikuühendeid; 3) ammoniaaki (NH3); 4) peenosakesi (PM10); 5) lenduvaid orgaanilisi ühendeid, millele on atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud eraldi õhukvaliteedi piir- või sihtväärtused, sealhulgas ksüleenide (kõik isomeerid) ja aromaatsete süsivesinike rühmad; 6) lenduvaid orgaanilisi ühendeid summaarselt, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 5 nimetatud ühendeid ja metaani (CH4); 7) raskmetalle ja nende ühendeid; 8) merkaptaane; 9) vesiniksulfiidi (H2S); 10) süsinikoksiidi (CO); 11) süsinikdioksiidi (CO2). [RT I, 05.01.2024, 1 - jõust. 01.07.2024] §
  3. Saastetasu rakendamine saasteainete väljutamisel veekogusse, põhjavette ja pinnasesse

(1)Saastetasu rakendatakse, kui veekogusse, põhjavette või pinnasesse heidetakse: 1) orgaanilisi aineid; 2) fosforiühendeid; 3) lämmastikuühendeid; 4) heljumit; 5) sulfaate; 6) ühealuselisi fenoole; 7) naftat, naftasaadusi, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaadusi; 8) vett, mille vesinikeksponent (pH) on suurem kui 9,0 või väiksem kui 6,0; [RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020] 9) muid käesolevas lõikes nimetamata veekeskkonnale ohtlikke aineid veeseaduse tähenduses.
(2)Saastetasu ei rakendata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud ainete ja ühendite veeseaduses või selle alusel keskkonda viia lubatud koguste eest, kui neid aineid ja ühendeid viiakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse elusorganismide, sealhulgas taimede, loomade ja seente kasvatamiseks. [RT I, 19.06.2020, 40 - jõust. 01.07.2020]
(3)Saastetasu ei nõuta, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aineid ja ühendeid heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse sademeveega sademeveekanalisatsiooni kaudu ning see vesi vastab veeseaduse alusel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–7 ja 9 nimetatud ainete ja ühendite osas kehtestatud keskmistele piirväärtustele. [RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]
(4)Saastetasu ei nõuta, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aineid ja ühendeid heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse sademevee rohkuse tõttu automaatselt tööle rakenduva ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolu kaudu, kui on tagatud reovee lahjendus sademeveega vähemalt üks neljale. [RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]
(5)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sademevee kvaliteedinäitajad ei vasta veeseaduse alusel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–7 ja 9 nimetatud ainete ja ühendite osas kehtestatud keskmistele piirväärtustele, tasutakse saastetasu saasteainete piirväärtusi ületava koguse eest

§-s 20 sätestatu järgi. [RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020] § 18. Saastetasu rakendamine jäätmete kõrvaldamisel

(1)Saastetasu rakendatakse, kui jäätmed kõrvaldatakse jäätmeseaduse tähenduses, välja arvatud: 1) jäätmete keskkonda viimise ettevalmistamiseks tehtavate toimingute korral; 2) jäätmete ajutise keskkonda viimise korral nende bioloogilise lagundamise või pinnastöötlemise eesmärgil selleks ettenähtud jäätmekäitluskohtades; 3) jäätmete põletamise korral, kui saastetasu nõutakse põletamisel tekkinud saasteainete välisõhku väljutamise eest.
(2)[Kehtetu - RT I, 25.05.2017, 1 - jõust. 04.06.2017]
  1. jagu Saastetasumäärad §
  2. Saastetasumäärad saasteainete väljutamisel välisõhku
(1)Saastetasumäärad saasteaine tonni kohta saasteainete väljutamisel välisõhku on järgmised: 1) vääveldioksiid (SO2) või muud anorgaanilised väävliühendid – alates
  1. aasta
  2. juulist – 160,01 eurot, alates
  3. aasta
  4. jaanuarist – 176,01 eurot, alates
  5. aasta
  6. jaanuarist – 193,61 eurot, alates
  7. aasta
  8. jaanuarist – 212,97 eurot; 2) lämmastikoksiid (NOx) või muud anorgaanilised lämmastikuühendid – alates
  9. aasta
  10. juulist – 140,67 eurot, alates
  11. aasta
  12. jaanuarist – 161,77 eurot, alates
  13. aasta
  14. jaanuarist – 186,03 eurot, alates
  15. aasta
  16. jaanuarist – 213,94 eurot; 3) ammoniaak (NH3) – alates
  17. aasta
  18. juulist – 140,67 eurot, alates
  19. aasta
  20. jaanuarist – 161,77 eurot, alates
  21. aasta
  22. jaanuarist – 186,03 eurot, alates
  23. aasta
  24. jaanuarist – 213,94 eurot; 4) peenosakesed (PM10) – alates
  25. aasta
  26. juulist – 168,08 eurot, alates
  27. aasta
  28. jaanuarist – 193,30 eurot, alates
  29. aasta
  30. jaanuarist – 222,29 eurot, alates
  31. aasta
  32. jaanuarist – 255,63 eurot; 5) lenduvad orgaanilised ühendid, millele on atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud eraldi õhukvaliteedi piir- või sihtväärtused, sealhulgas ksüleenide (kõik isomeerid) ja aromaatsete süsivesinike rühmad – alates
  33. aasta
  34. juulist – 140,67 eurot, alates
  35. aasta
  36. jaanuarist – 161,77 eurot, alates
  37. aasta
  38. jaanuarist – 186,03 eurot, alates
  39. aasta
  40. jaanuarist – 213,94 eurot; 6) lenduvad orgaanilised ühendid summaarselt, välja arvatud käesoleva lõike punktis 5 nimetatud ühendid ja metaan (CH4) – alates
  41. aasta
  42. juulist – 134,55 eurot, alates
  43. aasta
  44. jaanuarist – 148,01 eurot, alates
  45. aasta
  46. jaanuarist – 162,81 eurot, alates
  47. aasta
  48. jaanuarist – 179,09 eurot; 7) raskmetallid ja nende ühendid – alates
  49. aasta
  50. juulist – 1405,80 eurot, alates
  51. aasta
  52. jaanuarist – 1546,38 eurot, alates
  53. aasta
  54. jaanuarist – 1701,02 eurot, alates
  55. aasta
  56. jaanuarist – 1871,12 eurot; 8) merkaptaanid – alates
  57. aasta
  58. juulist – 33 374,25 eurot, alates
  59. aasta
  60. jaanuarist – 35 042,96 eurot, alates
  61. aasta
  62. jaanuarist – 36 795,11 eurot, alates
  63. aasta
  64. jaanuarist – 38 634,87 eurot; 9) vesiniksulfiid (H2S) – alates
  65. aasta
  66. juulist – 160,01 eurot, alates
  67. aasta
  68. jaanuarist – 176,01 eurot, alates
  69. aasta
  70. jaanuarist – 193,61 eurot, alates
  71. aasta
  72. jaanuarist – 212,97 eurot; 10) süsinikoksiid (CO) – alates
  73. aasta
  74. juulist – 8,47 eurot, alates
  75. aasta
  76. jaanuarist – 9,32 eurot, alates
  77. aasta
  78. jaanuarist – 10,25 eurot, alates
  79. aasta
  80. jaanuarist – 11,27 eurot; 11) süsinikdioksiid (CO2) – alates
  81. aasta
  82. juulist – 25 eurot. [RT I, 05.01.2024, 1 - jõust. 01.07.2024]
(2)[Kehtetu - RT I, 05.07.2016, 2 - jõust. 06.07.2016]
(3)[Kehtetu - RT I, 05.01.2024, 1 - jõust. 01.07.2024]
(4)Süsinikdioksiidi (CO2) välisõhku väljutamise eest maksab saastetasu soojusettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses vastavalt soojuse tootmisel välisõhku heidetud CO2 kogusele. [RT I, 05.01.2024, 1 - jõust. 01.07.2024] (4^1) Saastetasu ei nõuta süsinikdioksiidi väljutamise eest soojusettevõtjatelt, kelle käitis kuulub vastava tegevuse ulatuses Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi. [RT I, 05.01.2024, 1 - jõust. 01.07.2024]
(5)[Kehtetu - RT I 2009, 26, 160 - jõust. 06.06.2009]
(6)[Kehtetu - RT I 2009, 15, 93 - jõust. 01.04.2009] § 20. Saastetasumäärad saasteainete väljutamisel veekogusse, põhjavette ja pinnasesse
(1)Saastetasumäärad saasteaine ühe tonni väljutamisel veekogusse, põhjavette või pinnasesse on järgmised: 1) orgaanilised ained, välja arvatud käesoleva lõike punktides 6 ja 7 nimetatud, ümberarvestatuna nende lagundamise biokeemiliseks hapnikutarbeks seitsme ööpäeva jooksul (BHT7) – alates
  1. aasta
  2. juulist – 1579 eurot, alates
  3. aasta
  4. jaanuarist – 1736 eurot, alates
  5. aasta
  6. jaanuarist – 1910 eurot, alates
  7. aasta
  8. jaanuarist – 2101 eurot; 2) fosforiühendid ümberarvestatuna üldfosforiks (Püld) – alates
  9. aasta
  10. juulist – 13 816 eurot, alates
  11. aasta
  12. jaanuarist – 15 889 eurot, alates
  13. aasta
  14. jaanuarist – 18 272 eurot, alates
  15. aasta
  16. jaanuarist – 21 013 eurot; 3) lämmastikuühendid ümberarvestatuna üldlämmastikuks (Nüld) – alates
  17. aasta
  18. juulist – 3250 eurot, alates
  19. aasta
  20. jaanuarist – 3737 eurot, alates
  21. aasta
  22. jaanuarist – 4298 eurot, alates
  23. aasta
  24. jaanuarist – 4943 eurot; 4) heljum – alates
  25. aasta
  26. juulist – 580,53 eurot, alates
  27. aasta
  28. jaanuarist – 609,56 eurot, alates
  29. aasta
  30. jaanuarist – 640,04 eurot, alates
  31. aasta
  32. jaanuarist – 672,04 eurot; 5) sulfaadid, ümberarvestatuna sulfaatiooniks (SO4^2- ) – alates
  33. aasta
  34. juulist – 7,44 eurot, alates
  35. aasta
  36. jaanuarist – 7,82 eurot, alates
  37. aasta
  38. jaanuarist – 8,21 eurot, alates
  39. aasta
  40. jaanuarist – 8,62 eurot; 6) ühealuselised fenoolid – alates
  41. aasta
  42. juulist – 27 975 eurot, alates
  43. aasta
  44. jaanuarist – 32 171 eurot, alates
  45. aasta
  46. jaanuarist – 36 997 eurot, alates
  47. aasta
  48. jaanuarist – 42 546 eurot; 7) nafta, naftasaadused, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaadused – alates
  49. aasta
  50. juulist – 4811 eurot, alates
  51. aasta
  52. jaanuarist – 5052 eurot, alates
  53. aasta
  54. jaanuarist – 5304 eurot, alates
  55. aasta
  56. jaanuarist – 5569 eurot; 8) käesoleva lõike punktides 1–7 nimetamata muud ohtlikud ained veeseaduse tähenduses – alates
  57. aasta
  58. juulist – 24 214 eurot, alates
  59. aasta
  60. jaanuarist – 27 847 eurot, alates
  61. aasta
  62. jaanuarist – 32 024 eurot, alates
  63. aasta
  64. jaanuarist – 36 827 eurot. [RT I, 05.01.2024, 1 - jõust. 01.07.2024]
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud saastetasumäärasid suurendatakse: 1) 2,5 korda, kui saasteaineid heidetakse kaitsmata põhjaveega pinnasesse; 2) 1,5 korda, kui heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu; 3) 1,2 korda, kui vett juhitakse merre süvamerelaskme kaudu. [RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020] (2^1) Kui on võimalik rakendada samal ajal mitut käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud saastetasumäära suurendamise tegurit, siis rakendatakse neist kõige suuremat. [RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]
(3)[Kehtetu - RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]
(4)Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud saastetasumääradele makstakse saastetasu, kui ärajuhitava vee pH on suurem kui 9,0 või väiksem kui 6,0 kuni 0,19 eurot igas kuupmeetris vees väärtust 9,0 ületava või väärtusest 6,0 väiksema pH ühikukümnendiku kohta. [RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]
(5)Kui väljalaskme kaudu suublasse juhitavat vett iseloomustavate näitajate väärtused, välja arvatud

§ 24

lõikes 4 sätestatud juhul üldlämmastik, on veeloaga määratud reostusnäitajate piirväärtustest väiksemad või nendega võrdsed ja suublasse juhitavate saasteainete kogused vastavad veeloas sätestatule ning vee erikasutaja on tähtpäevaks esitanud veeloa andjale veeseaduse § 195 lõikes 1 nimetatud aruande nõutud andmete ulatuses, vähendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud saastetasumäärasid selle väljalaskme või suublasse juhitavate saasteainete koguste kohta kaks korda. Vähendamist ei kohaldata, kui veeloaga määratakse veeseaduse alusel kehtestatud piirväärtustest ajutiselt leebemad piirväärtused. [RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020] § 21. Saastetasumäärad jäätmete kõrvaldamisel

(1)Saastetasumäärad jäätmetonni kohta jäätmete kõrvaldamisel on järgmised: 1) ohtlikud jäätmed – alates
  1. aasta
  2. juulist – 35,81 eurot, alates
  3. aasta
  4. jaanuarist – 42,97 eurot, alates
  5. aasta
  6. jaanuarist – 51,56 eurot, alates
  7. aasta
  8. jaanuarist – 61,88 eurot; 2) tavajäätmed, välja arvatud käesoleva lõike punktides 1 ja 3–5 nimetatud jäätmed – 29,84 eurot; 3) asbesti sisaldavad ehitusmaterjalide jäätmed – 0,63 eurot; 4) põlevkivi lend- ja koldetuhk, põlevkivi poolkoks ning tsemendi tootmisel tekkivad ohtlikke aineid sisaldavad või aluselised tahked gaasipuhastusjäätmed – alates
  9. aasta
  10. juulist – 3,69 eurot, alates
  11. aasta
  12. jaanuarist – 4,09 eurot, alates
  13. aasta
  14. jaanuarist – 4,54 eurot, alates
  15. aasta
  16. jaanuarist – 5,04 eurot; 5) põlevkivi aheraine, sealhulgas rikastusjäätmed – alates
  17. aasta
  18. juulist – 1,47 eurot, alates
  19. aasta
  20. jaanuarist – 1,64 eurot, alates
  21. aasta
  22. jaanuarist – 1,84 eurot, alates
  23. aasta
  24. jaanuarist – 2,06 eurot. [RT I, 05.01.2024, 1 - jõust. 01.07.2024]
(2)[Kehtetu - RT I, 25.05.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
(3)[Kehtetu - RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.01.2010] 3^
  1. peatükk KESKKONNAHÄIRINGU HÜVITAMISE TASU [RT I, 09.08.2022, 1 - jõust. 01.07.2023] § 21^
  2. Keskkonnahäiringu hüvitamise tasu
(1)Keskkonnahäiringu hüvitamise tasu makstakse keskkonnahäiringu tekitamisel käesolevas seaduses sätestatud juhul.
(2)Keskkonnahäiringu hüvitamise tasu on tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu. [RT I, 09.08.2022, 1 - jõust. 01.07.2023] § 21^2. Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu
(1)Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu on keskkonnahäiringu hüvitamise tasu, mida maksab tuuleelektrijaama omanik või kasutama õigustatud isik (edaspidi tuuleelektrijaama valdaja) ja mis jaotatakse: 1) kohaliku omavalitsuse üksusele, mille territooriumil maismaal paiknev tuuleelektrijaam asub; 2) meres paikneva tuuleelektrijaama puhul meretuulepargi mõjualas asuvale kohaliku omavalitsuse üksusele ja tuuleelektrijaamast põhjustatud kalasaagi vähenemisel kalandusettevõtjale.
(2)Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu makstakse alates tuuleelektrijaama ehitamise alustamisest kuni tuuleelektrijaama selle asukohast eemaldamiseni. [RT I, 08.07.2025, 6 - jõust. 01.01.2026] (2^1) Kui tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatis on esitatud enne ehitamise alustamist, loetakse tuuleelektrijaama ehitamise alustamiseks

tähenduses teatise esitamisele järgnev päev. [RT I, 08.07.2025, 6 - jõust. 01.01.2026]

(3)Tuuleelektrijaam

tähenduses on tuule kineetilist energiat elektrienergiaks muundav tootmisseade, mille kõrgus on vähemalt 30 meetrit maa- või merepinnast.

(4)Tuuleelektrijaama kõrgus

tähenduses on suurim tuuleelektrijaama tiiviku laba tipu kõrgus arvestatuna looduslikust maapinnast, mida ei ole tõstetud, territoriaalmerre või majandusvööndisse püstitatud tuuleelektrijaama puhul selle suurim kõrgus merepinnast.

(5)Tuulepark

tähenduses on ühest või mitmest tuuleelektrijaamast ning tuuleelektrijaamasid omavahel liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ja rajatistest koosnev tootmisseade.

(6)Meretuulepark

tähenduses on tuulepark, mis on hoonestusloa alusel rajatud sisemerre, territoriaalmerre või majandusvööndisse (edaspidi meri). [RT I, 11.06.2024, 1 - jõust. 21.06.2024]

(7)Meretuulepargi mõjuala

tähenduses on Eesti Vabariigi piirkond, mis ulatub meres paiknevast tuuleelektrijaama torni keskpunktist kuni 20 kilomeetri kaugusele.

(8)Kalandusettevõtja

tähenduses on kutselise kalapüügi loa omanik ja kutselise kalapüügi loale kantud kalur. [RT I, 09.08.2022, 1 - jõust. 01.07.2023] § 21^3. Maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu

(1)Maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määratakse vahemikus 0,7 kuni 1 protsenti järgmise kahe näitaja korrutisest: 1) tuuleelektrijaama kvartalis toodetud elektrienergia kogus megavatt-tundides, kuid mitte vähem kui 70 protsenti tuuleelektrijaama nimivõimsusest korrutatuna 750-ga; [RT I, 09.08.2022, 1 - jõust. 01.07.2023; osaliselt muudetud (RT I, 07.03.2023, 21)] 2) vastava kvartali Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetiline keskmine börsihind.
(2)Maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määra kehtestab selle kohaliku omavalitsuse üksuse, mille territooriumil tuuleelektrijaam asub, volikogu määrusega. [RT I, 09.08.2022, 1 - jõust. 01.07.2023]
(3)Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole kehtestanud käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määra, rakendatakse tasu määramisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tasu madalamat võimalikku määra. [RT I, 07.03.2023, 21 - jõust. 01.07.2023]
(4)Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud tasu määra muudatuse peab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu vastu võtma hiljemalt kuus kuud enne tasumäära rakendamise kvartali algust. [RT I, 08.07.2025, 6 - jõust. 18.07.2025]
(5)Kliimaministeerium avaldab kümne tööpäeva jooksul pärast kvartali lõppu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud kvartali Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetilise keskmise börsihinna oma veebilehel. [RT I, 11.06.2024, 1 - jõust. 21.06.2024] § 21^4. Meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu
(1)Meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu koosneb järgmistest komponentidest: 1) meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määr; 2) kalandusettevõtja hüvitis. (1^1) Kui tuulepargi mõjualas ei asu kohaliku omavalitsuse üksust, tasub tuuleelektrijaama valdaja vaid käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu osa. [RT I, 07.03.2023, 21 - jõust. 01.07.2023]
(2)Meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määr on 0,5 protsenti järgmise kahe näitaja korrutisest: 1) tuuleelektrijaama kvartalis toodetud elektrienergia kogus megavatt-tundides, kuid mitte vähem kui 70 protsenti tuuleelektrijaama nimivõimsusest korrutatuna 1000-ga; [RT I, 09.08.2022, 1 - jõust. 01.07.2023; osaliselt muudetud (RT I, 07.03.2023, 21)] 2) vastava kvartali Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetiline keskmine börsihind.
(3)[Välja jäetud - RT I, 07.03.2023, 21 - jõust. 17.03.2023]
(4)Kalandusettevõtja hüvitise suurus tuuleelektrijaama kohta on kümme protsenti käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel arvutatud meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust. [RT I, 09.08.2022, 1 - jõust. 01.07.2023; sõnastus muudetud (RT I, 03.07.2023, 21)] § 21^5. Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksmine vähendatud määras [RT I, 08.07.2025, 6 - jõust. 01.01.2026]
(1)Ajavahemikul, mis algab tuuleelektrijaama ehitamise alustamise päeval ja lõpeb tuuleelektrijaama võrguga sünkroniseerimisele eelneval päeval, makstakse tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kümme protsenti

§ 21

^3 lõigete 1 ja 2 alusel arvutatud maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust või § 21^4 lõigete 2 ja 4 alusel arvutatud meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust.

(2)Ajavahemikul, mis algab tuuleelektrijaama võrguga sünkroniseerimise päeval ja lõpeb kasutusloa andmise päeval, makstakse tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu 70 protsenti

§ 21

^3 lõigete 1 ja 2 alusel arvutatud maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust või § 21^4 lõigete 2 ja 4 alusel arvutatud meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust.

(3)Tuuleelektrijaama võrguga sünkroniseerimise päevaks loetakse päev, millal tuuleelektrijaam esimest korda annab elektrienergiat võrku, otseliini või salvestusseadmesse. [RT I, 08.07.2025, 6 - jõust. 01.01.2026] § 21^6. Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu menetleja
(1)Valdkonna eest vastutav ministeerium võib tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu menetlemiseks ning sellega seotud käesolevast seadusest tulenevate maksuhalduri ülesannete täitmiseks, sealhulgas kalandusettevõtja hüvitise taotluste menetlemiseks, hüvitise suuruse määramiseks, kalasaagi vähenemise tõendamiseks ja tasu väljamaksmise korraldamiseks, sõlmida

§-s 56 nimetatud sihtasutusega halduslepingu, mille sõlmimisele ei kohaldata halduskoostöö seaduse §-e 6 ja 14. (1^1) Halduslepinguga võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesanded üle anda osaliselt või täielikult. [RT I, 07.03.2023, 21 - jõust. 01.07.2023]

(2)Haldusjärelevalvet käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt sõlmitud halduslepingu täitmise üle sihtasutuse poolt teostab valdkonna eest vastutav ministeerium.
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud halduslepingu täitmisega seotud kulu hüvitatakse riigieelarvesse laekunud keskkonnatasust lisaks

§ 56lõike 1 alusel eraldatavale summale.

(4)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab sihtasutusel jätkata lepingus nimetatud haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Keskkonnaamet, kalandusettevõtja hüvitise taotluste menetlemisega seotud ülesannete puhul Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning

§-s 33^1 sätestatud osas Maksu- ja Tolliamet. [RT I, 09.08.2022, 1 - jõust. 01.07.2023; sõnastus muudetud (RT I, 03.07.2023, 21)]

  1. peatükk KESKKONNATASUDE KÕRGENDATUD MÄÄRAD §
  2. Keskkonnatasude kõrgendatud määrade arvestamise alus Keskkonnatasusid arvestatakse kõrgendatud määra järgi, kui: 1) saasteaineid heidetakse välisõhku lubatust suuremas koguses; 2) saasteaineid heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse lubatust suuremas koguses või kontsentratsioonis; 3) jäätmeid kõrvaldatakse lubatust suuremas koguses; 4) saasteaineid heidetakse merevette; 5) saasteaineid või jäätmeid viiakse keskkonda kemikaalide või jäätmete transportimise käigus; 6) saasteaineid heidetakse või jäätmeid viiakse keskkonda ilma loata; 7) loodusvara kasutatakse lubatust suuremas mahus või ilma loata. §
  3. Saastetasu kõrgendatud määrad saasteainete väljutamisel paiksest heiteallikast välisõhku lubatust suuremas koguses

(1)Saasteainete väljutamisel paiksest heiteallikast välisõhku lubatust suuremas koguses kõrgendatakse

§ 19

lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid: 1) viis korda

§ 19

lõike 1 punktides 4 ja 10 nimetatud saasteainete puhul; 2) 10 korda

§ 19

lõike 1 punktides 1–3, 5, 6, 8, 9 ja 11 nimetatud saasteainete puhul; 3) 100 korda

§ 19lõike 1 punktis 7 nimetatud saasteainete puhul. [RT I, 05.01.2024, 1 - jõust. 01.07.2024]

(2)[Kehtetu - RT I, 22.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
(3)[Kehtetu - RT I, 22.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019] § 24. Saastetasu kõrgendatud määrad saasteainete väljutamisel veekogusse, põhjavette ja pinnasesse lubatust suuremas koguses ja kontsentratsioonis
(1)Saasteainete väljutamisel veekogusse, põhjavette või pinnasesse lubatust suuremas koguses või kontsentratsioonis kõrgendatakse

§ 20

lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid: 1) 10 korda

§ 20

lõike 1 punktides 1–7 nimetatud saasteainete puhul; 2) 100 korda

§ 20lõike 1 punktis 8 nimetatud saasteainete puhul.

(1^1) Veeloaga lubatud vooluhulga ületamisel ei rakendata kõrgendatud saastetasu määra, kui sellega ei kaasne saasteainete väljutamist veekogusse, põhjavette või pinnasesse lubatust suuremas koguses. [RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019]

(2)Üldlämmastikuks ümberarvestatud ülenormatiivse väetisekoguse kasutamise eest ja juhul, kui on eiratud veeseaduse alusel kehtestatud mineraalväetiste, sõnniku ning silomahla kasutamise nõudeid, tuleb maksta kogu väetisekoguse eest 10-kordse

§ 20lõike 1 punktis 3 sätestatud saastetasumäära järgi.

(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei rakendata nafta, naftasaaduste, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaaduste merevette väljutamisel. Sel juhul arvestatakse saastetasu

§ 27alusel.

(4)Kui ilmastikutingimustest tingituna langeb suublasse juhitava vee temperatuur alla 12 kraadi, on üldlämmastiku vähendamiseks loodud tehnoloogilised võimalused piiratud, mistõttu ei rakendata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut üldlämmastiku saastetasu arvutamisel. [RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020] § 25. Saastetasu kõrgendatud määrad jäätmete kõrvaldamisel lubatust suuremas koguses Jäätmete kõrvaldamisel keskkonnaloas lubatust suuremas koguses kõrgendatakse

§ 21lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid: [RT I, 25.05.2017, 1 - jõust.

01.07.2017] 1) viis korda

§ 21

lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud jäätmete puhul; [RT I, 05.01.2024, 1 - jõust. 01.07.2024] 2) [kehtetu - RT I, 25.05.2017, 1 - jõust. 01.07.2017] 3) 500 korda

§ 21lõike 1 punktis 3 nimetatud jäätmete puhul.

[RT I, 05.01.2024, 1 - jõust. 01.07.2024] § 26. Saastetasu kõrgendatud määrad saasteainete väljutamisel keskkonda ja jäätmete kõrvaldamisel ilma loata

(1)Saasteainete väljutamisel välisõhku paiksest heiteallikast ilma loata kõrgendatakse

§ 19

lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid: 1) 10 korda

§ 19

lõike 1 punktides 4 ja 10 nimetatud saasteainete puhul; 2) 20 korda

§ 19

lõike 1 punktides 1–3, 5, 6, 8, 9 ja 11 nimetatud saasteainete puhul; 3) 200 korda

§ 19lõike 1 punktis 7 nimetatud saasteainete puhul. [RT I, 05.01.2024, 1 - jõust. 01.07.2024]

(2)Saasteainete väljutamisel veekogusse, põhjavette või pinnasesse ilma loata kõrgendatakse

§ 20

lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid: 1) 15 korda

§ 20

lõike 1 punktides 1–7 nimetatud saasteainete puhul; 2) 1000 korda

§ 20lõike 1 punktis 8 nimetatud saasteainete puhul.

(3)Jäätmete kõrvaldamisel ilma keskkonnaloata, sealhulgas kõrvaldatud jäätmeliigi puudumisel keskkonnaloalt, kõrgendatakse

§ 21lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid: [RT I, 25.05.2017, 1 - jõust.

01.07.2017] 1) 10 korda

§ 21

lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud jäätmete puhul; [RT I, 05.01.2024, 1 - jõust. 01.07.2024] 2) [kehtetu - RT I, 25.05.2017, 1 - jõust. 01.07.2017] 3) 1000 korda

§ 21lõike 1 punktis 3 nimetatud jäätmete puhul. [RT I, 05.01.2024, 1 - jõust. 01.07.2024] § 27. Saastetasu kõrgendatud määrad saasteainete väljutamisel merevette

(1)Nafta, naftasaaduste, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaaduste merevette väljutamisel rakendatakse

§ 20lõike 1 punktis 7 sätestatud saastetasu 50-kordset määra.

(2)Jäätmete merevette viimisel rakendatakse

§ 26lõikes 3 sätestatud saastetasumäärasid.

(3)Käesolevas seaduses on naftat, naftasaadusi, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaadusi sisaldav ballastvesi ja pilsivesi võrdsustatud

§ 20lõike 1 punktis 7 nimetatud saasteainetega.

§ 28. Saastetasu kõrgendatud määrad saasteainete väljutamisel ja jäätmete viimisel keskkonda kemikaalide ja jäätmete transportimise ajal Saasteainete väljutamisel või jäätmete viimisel keskkonda kemikaalide või jäätmete transportimise ajal rakendatakse: 1)

§ 26

lõikes 1 sätestatud saastetasumäärasid, kui saasteaineid heidetakse välisõhku; 2)

§ 26

lõikes 2 sätestatud saastetasumäärasid, kui saasteaineid heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse; 3)

§ 26lõikes 3 sätestatud saastetasumäärasid, kui kõrvaldatakse jäätmeid.

§

  1. Keskkonnatasu kõrgendatud määr veeloata veevõtu eest ja lubatust suuremas koguses [RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019] Viiekordset vee erikasutusõiguse tasumäära rakendatakse: 1) veeloata võetud vee eest; 2) veeloaga lubatud kogusest rohkem võetud vee eest. [RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.10.2019] §
  2. Keskkonnatasu kõrgendatud määr maavara kaevandamisel

(1)

§ 9

lõike 2 alusel kehtestatud maavara kaevandamisõiguse viiekordset tasumäära rakendatakse: [RT I, 17.12.2010, 19 - jõust. 27.12.2010] 1) loata kaevandatud maavara koguse eest; [RT I, 10.11.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] 2) loaga lubatud, maapõueseaduse § 61 lõike 1 alusel määratud või asjakohasel juhul ka maapõueseaduse § 63 lõike 6 või § 64 lõike 9 alusel loa andja poolt kinnitatud kogusest suurema kaevandatud maavara koguse eest, arvestades maapõueseaduse § 58 lõikes 4 sätestatut; [RT I, 22.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019] 3) kaasneva maavara kaevandamata jäetud koguse eest. [RT I, 10.11.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

(2)Kui maavara kaevandamise loas on kehtestatud mitme loas nimetatud maavara kohta üks ühine maksimaalne kaevandamise aastakogus ja seda kogust aruandeaastal ületatakse, rakendatakse kogu maksimaalset lubatud aastakogust ületavale kaevandatud maavara kogusele selle maavaraliigi kaevandamise viiekordset tasumäära, mille kaevandamisõiguse tasumäär on kõige kõrgem

§ 9lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt.

[RT I, 10.11.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

  1. peatükk KESKKONNATASUDE ARVUTAMINE JA MAKSMINE §
  2. Keskkonnatasu arvutamise kohustus

(1)Keskkonnatasu arvutamise kohustus on isikul, kellel

§ 5

kohaselt on keskkonnatasu maksmise kohustus, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 3 ja 3^1 ning

§ 34^1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. [RT I, 05.01.2024, 1 - jõust. 01.07.2024]

(2)Tasu kalapüügiõiguse eest arvutab kalapüügiloa andja, kui kalapüügiluba on nõutav, või kalapüügiõiguse ostja, kui kalapüügiluba ei ole nõutav.
(3)Jahipidamisõiguse tasu suurus määratakse

§ 12^1 lõikes 2 nimetatud määrusega.

[RT I, 16.05.2013, 2 - jõust. 01.06.2013] (3^1) Tasu raadamisõiguse eest arvutab Keskkonnaamet. [RT I, 05.01.2024, 1 - jõust. 01.07.2024]

(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keskkonnatasud arvutatakse keskkonnakasutuse toimumise kvartali kohta (edaspidi aruandekvartal). Tasumisele kuuluv keskkonnatasu summa, samuti tagastusnõude summa, ümardatakse sendi täpsusega. [RT I, 22.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
(5)[Kehtetu - RT I, 07.03.2023, 6 - jõust. 08.04.2023] § 32. Keskkonnatasude arvutamise alused
(1)Tasustatav maavara kogus arvutatakse maapõueseadusega ja selle alusel kehtestatud korras, kui kaevandamisloas ei ole teisiti määratud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul. [RT I, 07.03.2023, 6 - jõust. 08.04.2023]
(2)Tasustatav turbakogus arvutatakse kaevandatud turbakoguse järgi. (2^1) [Kehtetu - RT I, 07.03.2023, 6 - jõust. 08.04.2023] (2^2) [Kehtetu - RT I, 07.03.2023, 6 - jõust. 08.04.2023] (2^3) [Kehtetu - RT I, 07.03.2023, 6 - jõust. 08.04.2023]
(3)Tasustatav vee kogus arvutatakse veearvesti näidiku järgi veekogude, puurkaevude ja vee kasutusviiside kaupa. Kui võetava vee kogust ei mõõdeta veearvestiga, on arvutamise aluseks keskkonnaloa andja poolt tunnustatud metoodika. [RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]
(4)Kalapüügiõiguse tasu arvutatakse antava keskkonnaloa järgi, välja arvatud eripüügiõiguse tasu, kui püütavate isendite arvu või kala kogust pole võimalik ette määrata. Sel juhul arvutatakse eripüügiõiguse tasu püüda lubatud isendite arvu või kala koguse järgi.
(5)[Kehtetu - RT I, 16.05.2013, 2 - jõust. 01.06.2013] (5^1) Raadamisõiguse tasu arvutatakse raadamiseks esitatud metsateatise alusel ja raadatava metsamaa pindala järgi. [RT I, 05.01.2024, 1 - jõust. 01.07.2024] (5^2)

§ 8

^1 lõigetes 1^1 ja 1^2 nimetatud juhtudel arvutab Keskkonnaamet raadamisõiguse tasu raievajaduse kavandamise käigus raadatava metsamaa pindala järgi. [RT I, 12.05.2026, 1 - jõust. 15.05.2026 - kehtib kuni 31.12.2032]

(6)Saastetasu arvutatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse, veeseaduse ja jäätmeseaduse kohaselt saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse väljutamise või kõrvaldatud jäätmete mõõdetud või arvutatud koguste järgi. [RT I, 05.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] (6^1) Saastetasu arvutus esitatakse: 1) saasteainete välisõhku väljutamisel paiksete heiteallikate kaupa; [RT I, 05.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] 2) saasteainete veekogudesse, põhjavette või pinnasesse väljutamisel iga keskkonnaloas eraldi käsitletud väljalasu kohta; [RT I, 05.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017] 3) jäätmete keskkonda viimisel jäätmete kõrvaldamiskohtade kaupa. [RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011] (6^2) Kui veeloas on sätestatud kohustus korraldada suublasse juhitavas vees sisalduvate saasteainete seiret harvemini kui üks kord kvartalis, arvutatakse saastetasu selle aruandekvartali kohta, mil seiret ei teostata, viimaste saastetasu arvutamise aluseks olnud seiretulemuste alusel. [RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020] (6^3) Kui veeloa omanik ei täida aruandekvartalis veeloa alusel määratud suublasse juhitavas vees sisalduvate saasteainete seirekohustust ning kui aruandekvartalis ei ole võetud proove § 33^1 lõike 6 kohaselt, võib Keskkonnaamet § 34^1 lõikes 1 sätestatud alusel tasumisele kuuluva summa määramisel võtta aluseks viimased saastetasu arvutamise aluseks olnud seiretulemused. [RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020] (6^4) Aruandekvartali veesaastetasu arvutatakse keskkonnaloas märgitud seiretihedusega võetud kõikide veeproovide analüüsitulemuste alusel. [RT I, 17.03.2023, 3 - jõust. 01.04.2023]
(7)[Kehtetu - RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.01.2012]
(8)Tuuleelektrijaama valdaja esitab keskkonnaotsuste infosüsteemi tuuleelektrijaama kohta andmed, mis võimaldavad tuvastada keskkonnatasu maksmise kohustuse ja kindlaks teha tuuleelektrijaamale kohalduva tasumäära. [RT I, 08.07.2025, 6 - jõust. 01.01.2026]
(9)Käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel esitatavate andmete nimistu ning andmete esitamise korra ja tähtaja kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 08.07.2025, 6 - jõust. 01.01.2026]
(10)Tuuleelektrijaama toodetud elektrienergia kogus tehakse kindlaks elektritootmiseks kasutatava elektripaigaldise põhiselt eraldi selleks ettenähtud kauglugemisseadmega mõõdetud koguste alusel. [RT I, 08.07.2025, 6 - jõust. 01.01.2026] § 32^1. Maavara kaevandamisõiguse tasu arvutamine
(1)Kui kaevandamisloa omaja ei ole teinud markšeiderimõõdistust, arvutatakse kaevandamisõiguse tasu maapõueseaduse kohaselt määratud hinnangulise kaevandamismahu alusel.
(2)Loa omaja teeb hinnangulise kaevandamismahu alusel esitatud keskkonnatasu deklaratsioonides vajaliku tasaarvestuse loa omaja poolt või

§ 33^1 lõike 6 alusel korraldatud markšeiderimõõdistuse tulemuste alusel selles aruandekvartalis, mil markšeiderimõõdistus toimus.

(3)Kui mõõdistamisperioodil deklareeritud hinnanguline kaevandamismaht on loa omaja poolt või

§ 33

^1 lõike 6 alusel korraldatud markšeiderimõõdistuse tulemusena tuvastatud mahust väiksem, teeb loa omaja tasaarvestuse mõõdistamise toimumise aruandekvartali keskkonnatasu deklaratsioonis. Tasu arvutamisel võetakse aluseks mõõdistamise toimumise aruandekvartalis kehtiv kaevandamisõiguse tasu määr.

(4)Kui mõõdistamisperioodil deklareeritud hinnanguline kaevandamismaht on loa omaja poolt või

§ 33

^1 lõike 6 alusel korraldatud markšeiderimõõdistuse tulemusena tuvastatud mahust suurem, teeb loa omaja tasaarvestuse, parandades eelmiste aruandekvartalite keskkonnatasu deklaratsioonides deklareeritud kaevandamismahtusid. Parandamist alustatakse viimasest esitatud deklaratsioonist. Tasu arvutamisel võetakse aluseks kaevandamisõiguse tasu määr, mis kehtis aruandekvartalis, mille kohta esitatud deklaratsiooni parandatakse. [RT I, 25.05.2018, 1 - jõust. 01.01.2019] § 33. Keskkonnatasude arvutuse kontrollimiseks keskkonnaloa andjale või Keskkonnaametile esitatavad dokumendid [Kehtetu - RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011] § 33^1. Maksukorralduse seaduse kohaldamine

(1)Saastetasu, keskkonnahäiringu hüvitamise tasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu suhtes rakendatakse maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. [RT I, 11.06.2024, 1 - jõust. 21.06.2024]
(2)Saastetasu, keskkonnahäiringu hüvitamise tasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu maksja suhtes rakendatakse maksukorralduse seaduses maksumaksja kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. [RT I, 11.06.2024, 1 - jõust. 21.06.2024]
(3)Maksu- ja Tolliamet täidab saastetasu, keskkonnahäiringu hüvitamise tasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasuga seonduvalt kõiki maksukorralduse seadusest tulenevaid maksuhalduri ülesandeid, välja arvatud neid ülesandeid, mis

ga on antud Keskkonnaameti või

§-s 21^6 nimetatud isiku või asutuse pädevusse. Maksu- ja Tolliametil on õigus kohaldada sunnivahendeid maksukorralduse seaduses sätestatud korras. [RT I, 09.08.2022, 1 - jõust. 01.07.2023]

(4)Maksukorralduse seaduses sätestatud maksuhalduri ülesandeid saastetasu, keskkonnahäiringu hüvitamise tasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu arvutuse kontrollimisel, tasumisele kuuluva keskkonnatasu arvutamisel ja määramisel täidab Keskkonnaamet, tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu puhul

§-s 21^6 nimetatud isik või asutus halduslepingust tulenevas ulatuses. [RT I, 09.08.2022, 1 - jõust. 01.07.2023, osaliselt muudetud (RT I, 07.03.2023, 21)]

(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ülesannete täitmisel on Keskkonnaametil õigus kohaldada sunnivahendeid maksukorralduse seaduses sätestatud korras. Sunniraha ja asendustäitmise kulud nõutakse sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
(6)Keskkonnaametil on

nõuete täitmise kontrollimise eesmärgil õigus lisaks maksukorralduse seaduses sätestatule viibida loodusvara kasutamise, saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse väljutamise või jäätmete kõrvaldamise kohas ning teha seal kontrollmõõtmisi ja võtta proove. [RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011] § 33^

  1. Keskkonnaameti ning Maksu- ja Tolliameti andmevahetus () Keskkonnaamet esitab Maksu- ja Tolliametile andmed saastetasu, keskkonnahäiringu hüvitamise tasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu maksja kohta, mis on Maksu- ja Tolliametile vajalikud maksukorralduse seaduses sätestatud maksuhalduri ülesannete täitmiseks. [RT I, 09.08.2022, 1 - jõust. 01.07.2023] § 33^
  2. Keskkonnatasu deklaratsioon

(1)

§ 31lõikes 1 nimetatud isik esitab keskkonnatasu deklaratsioonis keskkonnatasu arvutuse.

(2)Keskkonnatasu deklaratsiooni suhtes rakendatakse maksukorralduse seaduses maksudeklaratsiooni kohta sätestatut käesolevast seadusest tulenevate erisustega.
(3)Keskkonnatasu deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011] § 33^4. Keskkonnatasu deklareerimine
(1)Keskkonnatasu deklaratsioon saadetakse posti teel, elektroonilisel andmekandjal, elektroonilist andmesidet kasutades või keskkonnaotsuste infosüsteemi või muu infosüsteemi kaudu või antakse üle Keskkonnaametis hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. [RT I, 22.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019] (1^1) Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu deklaratsioon esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu. [RT I, 09.08.2022, 1 - jõust. 01.07.2023]
(2)Kui deklaratsioonile kirjutab alla volitatud esindaja, esitatakse koos deklaratsiooniga ka volitust tõendav dokument, kui seda ei ole varem Keskkonnaametile esitatud.
(3)Keskkonnatasu maksja pankroti väljakuulutamise korral esitatakse aruandekvartali kohta kaks keskkonnatasu deklaratsiooni: pankroti väljakuulutamisele eelneva ja järgneva aja kohta. [RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011] § 33^5. Elektroonilisel teel esitatavate dokumentide vormingu- ja allkirjanõuded ning muud elektroonilise teabevahetuse nõuded [RT I, 22.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
(1)

§ 33

^1 lõikes 1 nimetatud keskkonnatasu määramise ja deklareerimisega seotud dokumendi ning maksukorralduse seaduse § 85 lõikes 3 ja §-s 91 nimetatud dokumendi elektroonilise kättetoimetamisena käsitab Keskkonnaamet: 1) dokumendi üleslaadimist keskkonnaotsuste infosüsteemi, tingimusel et dokumendi adressaat on keskkonnaotsuste infosüsteemi kasutaja ja ta on teatanud Keskkonnaametile oma elektronposti aadressi; 2) dokumendi saatmist äriühingu äriregistris toodud elektronposti aadressil või dokumendi adressaadi nõusolekul elektronposti aadressil, mille dokumendi adressaat on Keskkonnaametile teatavaks teinud.

(2)Dokumendi keskkonnaotsuste infosüsteemis kättesaadavaks tegemise kohta saadetakse dokumendi adressaadile sellekohane teade tema elektronposti aadressil. Dokumendi kättetoimetamisele keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu kohaldatakse lisaks maksukorralduse seaduse § 54 lõigetes 2^1 , 3 ja 4 e-maksuameti kohta sätestatud nõudeid.
(3)Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega nõuded Keskkonnaametile elektroonilisel teel esitatavate dokumentide vormingu ja allkirjastamise kohta ning elektroonilise teabevahetuse kohta. [RT I, 22.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019] § 33^6. Automaatsed haldusaktid ja dokumendid
(1)Keskkonnaamet võib anda haldusakti ja dokumendi automatiseeritult, ilma maksuhalduri ametniku vahetu sekkumiseta (edaspidi automaatne haldusakt ja dokument), arvestades maksukorralduse seaduse § 46^2 lõikes 2 sätestatut.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud automaatsed haldusaktid ja dokumendid toimetatakse kätte keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu, arvestades

§ 33^5 lõikes 2 sätestatut.

(3)Automaatsete haldusaktide ja dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister

§ 33^5 lõikes 3 nimetatud määrusega. [RT I, 22.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019] § 34. Kalapüügiõiguse tasu arvutamine [RT I, 16.05.2013, 2 - jõust. 01.06.2013]

(1)Kalapüügiõiguse tasu suuruse arvutab keskkonnaloa andja enne loa andmist, välja arvatud eripüügiõiguse tasu, kui püütavate isendite arvu või kala kogust pole võimalik ette määrata, ja harrastuskalapüügiõiguse tasu, kui püütakse tasumist tõendava dokumendi alusel. Sellistel juhtudel arvutab harrastuskalapüügiõiguse tasu selle maksja ja eripüügiõiguse tasu loa andja pärast loa kehtivusaja lõppemist vastavalt püütud isendite arvule või kala kogusele.
(2)[Kehtetu - RT I, 16.05.2013, 2 - jõust. 01.06.2013] § 34^1. Keskkonnatasu määramine Keskkonnaameti poolt
(1)Lisaks maksukorralduse seaduse § 92 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatule määrab Keskkonnaamet keskkonnatasu teatega tasumisele kuuluva summa: 1)

§ 9

lõikes 9 sätestatud juhul, välja arvatud pealmaakaevandamisel eemaldatava maavara katendi ja mäeeraldise teenindusmaalt looduslikust seisundist eemaldatava maavara ning maavarana arvele võtmata kivimi ja setendi võõrandamisel ning väljaspool mäeeraldist või mäeeraldise teenindusmaad tarbimisel, ja

§ 54lõikes 2 sätestatud juhul; [RT I, 21.12.2019, 1 - jõust.

01.01.2020] 2) [kehtetu - RT I, 25.05.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] 3) [kehtetu - RT I, 07.03.2023, 6 - jõust. 08.04.2023] 4)

§ 17lõikes 2 viidatud lubatud koguseid ületavate koguste eest. [RT I, 19.06.2020, 40 - jõust. 01.07.2020]

(2)Keskkonnatasu teade on haldusakt, mille suhtes rakendatakse maksukorralduse seaduses maksuotsuse kohta sätestatut. [RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011] § 34^2. Raadamisõiguse tasu arvutamine
(1)Raadamisõiguse tasu suuruse arvutab Keskkonnaamet enne raadamiseks esitatud metsateatise registreerimist metsaressursi arvestuse riiklikus registris (edaspidi metsaregister).
(2)Keskkonnaamet väljastab raadamisõiguse tasu maksmise teate 15 tööpäeva jooksul metsateatise esitamisest arvates. [RT I, 05.01.2024, 1 - jõust. 01.07.2024]
(3)

§ 8

^1 lõigetes 1^1 ja 1^2 nimetatud juhtudel arvutab Keskkonnaamet raadamisõiguse tasu suuruse ja väljastab raadamisõiguse tasu maksmise teate pärast metsaseaduse § 41 lõikes 14^1 sätestatud tööde kavandamist. [RT I, 12.05.2026, 1 - jõust. 15.05.2026 - kehtib kuni 31.12.2032] §

  1. Keskkonnatasu arvutuse esitamata jätmine [Kehtetu - RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011] §
  2. Keskkonnatasu arvutuse kontrollimine [Kehtetu - RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011] §
  3. Keskkonnatasu maksmise tähtpäev [RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

(1)[Kehtetu - RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]
(2)Makseteatis käesoleva paragrahvi lõike 4 punktide 2 ja 3 tähenduses on haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. [RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]
(3)[Kehtetu - RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]
(4)Kalapüügiõiguse tasu makstakse: 1) harrastuskalapüügiõiguse eest ja eripüügiõiguse eest, kui eripüügil püütavate isendite arvu või kalakogust on võimalik ette määrata – enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist; 2) eripüügiõiguse eest, kui püütavate isendite arvu või kalakogust ei ole võimalik ette määrata – pärast keskkonnaloa kehtivusaja lõppemist keskkonnaloa andja esitatud makseteatise alusel; 3) kutselise kalapüügiõiguse eest – enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist vähemalt 50 protsendi ulatuses, ülejäänud osa tasust makstakse hiljemalt püügiõigust tõendava dokumendi kehtivuse aasta
  1. juuliks makseteatise alusel. Kui kutselise kalapüügi õigust tõendav dokument antakse pärast püügiõiguse kehtivuse aasta
  2. juulit vabanenud püügivõimaluste kasutamiseks, tuleb püügiõiguse tasu maksta enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist vähemalt 50 protsendi ulatuses, ülejäänud osa tasust makstakse hiljemalt püügiõigust tõendava dokumendi kehtivuse aasta
  3. septembriks makseteatise alusel. [RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]
(5)Jahipidamisõiguse tasu makstakse enne jahipidamisõiguse kasutama asumist. [RT I, 16.05.2013, 2 - jõust. 01.06.2013] (5^1) Keskkonnatasu deklaratsiooni alusel tasumisele kuuluv summa kantakse

§ 33^4 lõikes 1 nimetatud päeval üle Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole.

[RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011] (5^2)

§ 34

^1 lõikes 1 sätestatud alusel väljastatud keskkonnatasu teate kohaselt tasumisele kuuluv summa tasutakse selles näidatud tähtpäevaks Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole. [RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011] (5^3) Raadamisõiguse tasu makstakse enne raadamiseks esitatud metsateatise registreerimist metsaregistris. [RT I, 05.01.2024, 1 - jõust. 01.07.2024] (5^4)

§ 8

^1 lõigetes 1^1 ja 1^2 nimetatud juhtudel makstakse raadamisõiguse tasu enne metsaseaduse § 41 lõikes 14^1 sätestatud tööde alustamist. [RT I, 12.05.2026, 1 - jõust. 15.05.2026 - kehtib kuni 31.12.2032]

(6)[Kehtetu - RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]
(7)[Kehtetu - RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]
(8)[Kehtetu - RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]
(9)Käesoleva paragrahvi lõigetes 4, 5 ja 5^3 nimetatud keskkonnatasu makstakse sendi täpsusega arvelduskontole, mille keskkonnaloa andja on maksjale teatavaks teinud. [RT I, 05.01.2024, 1 - jõust. 01.07.2024]
(10)[Kehtetu - RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]
(11)

alusel kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse laekuva keskkonnatasu osa kannab Maksu- ja Tolliamet sinna üle vähemalt kaks korda kuus 5. ja 20. kuupäeval. [RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

(12)[Kehtetu - RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]
(13)

§-s 55^4 sätestatud kalandusettevõtjale hüvitiseks ette nähtud summa kannab Maksu- ja Tolliamet Kliimaministeeriumi eelarvesse või §-s 21^6 nimetatud isiku või asutuse eelarvesse kord aastas, kui § 55^4 lõike 4 alusel arvestatud hüvitiste summa on laekunud Maksu- ja Tolliametile. [RT I, 07.03.2023, 21 - jõust. 01.07.2023] §

  1. Selleks mitteettenähtud kohas ja loata keskkonda heidetud saasteainete ning kõrvaldatud jäätmete eest keskkonnatasu arvutamine ja sissenõudmine [Kehtetu - RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011] §
  2. Tähtajaks maksmata keskkonnatasu sissenõudmine

(1)Kui saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu, keskkonnahäiringu hüvitamise tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu maksja ei ole

ga sätestatud tähtpäevaks keskkonnatasu maksnud, nõuab selle sisse Maksu- ja Tolliamet maksukorralduse seaduses sätestatud korras. [RT I, 09.08.2022, 1 - jõust. 01.07.2023]

(2)[Kehtetu - RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]
(3)Eripüügiõiguse eest tasu maksmata jätmise korral, kui eripüügiõiguse tasu tuleb maksta enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist, samuti harrastuskalapüügiõiguse ja kutselise kalapüügi õiguse eest

§ 37

lõike 4 punkti 3 kohaselt vähemalt 50 protsendi ulatuses tasu maksmata jätmise korral enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist ei anta taotlejale kalapüügiõigust tõendavat dokumenti. Kui kutselise kalapüügi õigust tõendava dokumendi saanud isik ei ole hiljemalt

  1. juuliks loale kantud püügivõimaluste eest või pärast
  2. juulit vabanenud püügivõimaluste kasutamiseks väljastatud loale kantud püügivõimaluste eest
  3. septembriks täies ulatuses tasunud, teeb keskkonnaloa andja talle kirjaliku ettekirjutuse, milles määrab maksmise uue tähtaja, ning teeb hoiatuse, et ettekirjutuses märgitud tähtajaks tasu maksmata jätmise korral tunnistab seaduses sätestatud juhul loa kehtetuks. [RT I 2009, 26, 160 - jõust. 06.06.2009]

(4)Kui kutselise kalapüügiõiguse saanud isik ei ole pärast kalapüügiloa kehtetuks tunnistamist kalapüügiõiguse tasu maksnud, nõuab kalapüügiloa andja selle temalt sisse kasutatud püügivõimaluste osas täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kui eripüügiõiguse tasu tuleb maksta pärast loa kehtivusaja lõppemist ning eripüügiloa saanud isik ei ole pärast loa andja esitatud arvega määratud tähtaja möödumist kalapüügiõiguse tasu maksnud, nõuab kalapüügiloa andja selle temalt sisse püütud isendite või kalakoguse osas täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
(5)[Kehtetu - RT I, 16.05.2013, 2 - jõust. 01.06.2013] § 40. Keskkonnatasu võla tasumise ajatamine
(1)Keskkonnaametil kalapüügiõiguse tasu korral ja kutselise kalapüügi korral Põllumajandus- ja Toiduametil on õigus keskkonnatasu maksja taotlusel ajatada tema keskkonnatasu võla tasumine. Keskkonnatasu võla tasumise ajatamine ei vabasta keskkonnatasu maksjat jooksvate tasu maksmise kohustuste täitmisest. [RT I, 01.07.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]
(2)Keskkonnatasu maksja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul keskkonnaloa andjale keskkonnatasu võla tasumise ajatamiseks põhjendatud taotluse ja võla tasumise ajakava. Keskkonnatasu võla tasumise ajatamise otsustab ja tunnistab ajatamise otsuse kehtetuks Keskkonnaamet kalapüügiõiguse tasu korral ja kutselise kalapüügi korral Põllumajandus- ja Toiduamet

§-des 41 ja 42 sätestatud korras. [RT I, 01.07.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]

(3)Saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu, keskkonnahäiringu hüvitamise tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu võla tasumise ajatamise otsustab Maksu- ja Tolliamet maksukorralduse seaduses sätestatud korras. [RT I, 09.08.2022, 1 - jõust. 01.07.2023] § 41. Keskkonnatasu võla tasumise ajatamise otsustamine
(1)Keskkonnaamet ja kutselise kalapüügi korral Põllumajandus- ja Toiduamet teeb keskkonnatasu võla tasumise ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta otsuse 20 päeva jooksul selle saamisest arvates. Otsuse tegemisel on Keskkonnaametil ja kutselise kalapüügi korral Põllumajandus- ja Toiduametil õigus keskkonnatasu maksja esitatud keskkonnatasu võla tasumise ajakava muuta. [RT I, 01.07.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]
(2)Keskkonnaamet ja kutselise kalapüügi korral Põllumajandus- ja Toiduamet võtab taotluse rahuldamise otsustamisel arvesse keskkonnatasu maksja varalist seisundit, majandusnäitajaid, varasemat keskkonnatasude maksmise kohustuste täitmist, keskkonnatasu võla ajatamise otstarbekust ja tagatise nõudmise korral esitatud tagatise usaldusväärsust ning käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid. Keskkonnaametil ja kutselise kalapüügi korral Põllumajandus- ja Toiduametil on õigus nõuda nende asjaolude kindlakstegemiseks vajalike dokumentide esitamist. Sellisel juhul teeb Keskkonnaamet ja kutselise kalapüügi korral Põllumajandus- ja Toiduamet taotluse kohta otsuse kümne päeva jooksul dokumentide esitamisest arvates. [RT I, 01.07.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]
(3)Keskkonnaametil ja kutselise kalapüügi korral Põllumajandus- ja Toiduametil on õigus nõuda keskkonnatasu võla tasumise ajatamise korral tagatist. Tagatist ei nõuta pankrotis keskkonnatasu maksjalt, kelle keskkonnatasu võlg ajatatakse pankrotimenetluses kompromissi tegemise eesmärgil. Tagatise nõudmine vormistatakse kirjalikult. Tagatise nõudmise korral tehakse võla tasumise ajatamise otsus viie tööpäeva jooksul tagatise esitamise päevast arvates. [RT I, 01.07.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]
(4)Keskkonnaametil ja kutselise kalapüügi korral Põllumajandus- ja Toiduametil on õigus jätta keskkonnatasu võla tasumise ajatamise taotlus rahuldamata, kui: [RT I, 01.07.2020, 1 - jõust. 01.01.2021] 1) taotluses puudub põhjendus või taotlus ei ole piisavalt põhjendatud; 2) keskkonnatasu maksja ei esita nõutavat tagatist või Keskkonnaamet ja kutselise kalapüügi korral Põllumajandus- ja Toiduamet ei pea esitatud tagatist küllaldaseks või usaldusväärseks; [RT I, 01.07.2020, 1 - jõust. 01.01.2021] 3) Keskkonnaamet ja kutselise kalapüügi korral Põllumajandus- ja Toiduamet leiab pankrotimenetluses võlgniku tehtud kompromissettepanekut kaaludes, et võlgniku varaline seisund ei võimalda ka kompromissi tegemise tulemusel võetud kohustuste täitmist; [RT I, 01.07.2020, 1 - jõust. 01.01.2021] 4) esineb muid asjaolusid või põhjusi, mille tõttu Keskkonnaamet ja kutselise kalapüügi korral Põllumajandus- ja Toiduamet ei pea keskkonnatasu võla tasumise ajatamist õigustatuks. [RT I, 01.07.2020, 1 - jõust. 01.01.2021] § 42. Keskkonnatasu võla tasumise ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamine Kui keskkonnatasu maksja ei täida keskkonnatasu võla tasumise ajakava või ei tasu ajakava kehtimise perioodil tähtajaks oma keskkonnatasusid, on Keskkonnaametil ja kutselise kalapüügi korral Põllumajandus- ja Toiduametil õigus rakendada valikuliselt või koos järgmisi meetmeid: [RT I, 01.07.2020, 1 - jõust. 01.01.2021] 1) tunnistada keskkonnatasu võla tasumise ajatamise otsus kehtetuks; 2) tunnistada

§ 43

lõike 2 kohane intressimäära vähendamine kehtetuks; 3) arvestada ajatatud keskkonnatasu summalt tagasiulatuvalt intressi

§ 43lõikes 1 kehtestatud määras. [RT I 2009, 26, 160 - jõust. 06.06.2009] § 43. Keskkonnatasu maksja poolt makstav intress

(1)Kui kalapüügiõiguse tasu maksja ei ole maksnud keskkonnatasu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud maksma tähtpäevaks tasumata jäänud summalt intressi maksukorralduse seaduse § 117 lõikes 1 sätestatud ulatuses. Intressi arvutab keskkonnaloa andja. Intressi arvutatakse alates päevast, mis järgneb päevale, kui tasu maksmine seaduse järgi pidi toimuna, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. [RT I, 21.04.2020, 1 - jõust. 22.04.2020]
(2)Keskkonnaametil kalapüügiõiguse tasu korral ning Põllumajandus- ja Toiduametil kutselise kalapüügi korral on keskkonnatasu võla ajatamise korral õigus vähendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud intressimäära maksukorralduse seaduse § 117 lõikes 2 sätestatud ulatuses ja korras. [RT I, 01.07.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]
(3)Intressi, mida peab maksma saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu, keskkonnahäiringu hüvitamise tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu tähtpäevaks maksmata jätmise korral, arvutab Maksu- ja Tolliamet maksukorralduse seaduses sätestatud korras. [RT I, 09.08.2022, 1 - jõust. 01.07.2023] 6. peatükk KESKKONNATASU TAGASTAMINE § 43^1. Keskkonnatasu tagastamise korraldus
(1)Makstud jahipidamisõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu ja raadamisõiguse tasu tagastatakse käesolevas peatükis sätestatud korras. [RT I, 05.01.2024, 1 - jõust. 01.07.2024]
(2)Makstud saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu, keskkonnahäiringu hüvitamise tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu tagastab maksjale Maksu- ja Tolliamet maksukorralduse seaduses sätestatud korras. [RT I, 09.08.2022, 1 - jõust. 01.07.2023] § 44. Tagastatav keskkonnatasu
(1)Tasutud keskkonnatasu tagastatakse osaliselt või täielikult, kui: 1) see on tasutud ettenähtust suuremas summas; 2) keskkonnatasu arvutuse kontrollimise käigus selgub, et makstud summa on arvutatust suurem; 3) vähendatakse kasutajast olenemata asjaoludel loodusvara kasutamise mahtu, mille eest keskkonnatasu on tasutud. Kalapüügiõiguse tasu tagastatakse vähendatud püügivõimaluste ulatuses, kui eraldatud püügivõimalusi vähendatakse samade püügivõimaluste kasutamise aasta jooksul püügiõiguse taotlejast või selle saanud isikust olenemata asjaoludel; 4) [kehtetu - RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011] 5) keskkonnatasu on tasunud füüsilisest isikust ettevõtja, äriühing või asutus, kes on keskkonnatasu tasumist nõudva tegevuse lõpetanud enne keskkonnatasuga seotud õiguste lõppemist, ja tegevuse lõpetamise kohta on tehtud vastavasisulised märked äriregistris või muudatused põhikirjas.
(2)Raadamisõiguse tasu tagastamisele ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 3 ja 5 sätestatut. [RT I, 05.01.2024, 1 - jõust. 01.07.2024]
(3)Tasutud raadamisõiguse tasu tagastatakse osaliselt või täielikult, kui raadamiseks esitatud metsateatise registreerimisest on möödunud metsaseaduse § 41 lõikes 13 sätestatud tähtaeg või metsateatis on tunnistatud kehtetuks ja isik ei ole raadamisega alustanud või on raadanud metsateatisega lubatust väiksema pindala. [RT I, 05.01.2024, 1 - jõust. 01.07.2024] (3^1)

§ 8

^1 lõigetes 1^1 ja 1^2 nimetatud juhtudel tagastatakse raadamisõiguse tasu osaliselt või täielikult, kui raadamisõiguse tasu maksmise teate väljastamisest on möödunud kolm aastat ja isik ei ole raadamist alustanud või on raadanud kavandatust väiksema pindala. [RT I, 12.05.2026, 1 - jõust. 15.05.2026 - kehtib kuni 31.12.2032]

(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 3^1 sätestatud juhtudel tagastatakse raadamisõiguse tasu raadamata jäänud osa eest. [RT I, 12.05.2026, 1 - jõust. 15.05.2026 - kehtib kuni 31.12.2032] § 45. Keskkonnatasu tagastamise taotlemine
(1)Keskkonnatasu maksnud isikul on õigus selle tagastamist taotleda kolme aasta jooksul tasumise päevast arvates, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 2^1 sätestatud juhul. [RT I, 05.01.2024, 1 - jõust. 01.07.2024]
(2)Kutselise kalapüügiõiguse ja harrastuskalapüügiõiguse või jahipidamisõiguse tasu maksnud isikul on õigus omandatud püügivõimaluse või jahipidamise õiguse kasutamise aasta jooksul taotleda makstud keskkonnatasu tagastamist

§ 44lõike 1 alusel.

[RT I, 05.01.2024, 1 - jõust. 01.07.2024] (2^1) Raadamisõiguse tasu maksnud isikul on õigus

§ 44

lõigete 2–4 alusel taotleda makstud raadamisõiguse tasu tagastamist kahe aasta jooksul pärast metsaseaduse § 41 lõikes 13 sätestatud tähtaja lõppu. [RT I, 05.01.2024, 1 - jõust. 01.07.2024]

(3)Kalapüügiõiguse tasu, jahipidamisõiguse tasu ja raadamisõiguse tasu tagastamise taotlemiseks esitatakse kirjalik avaldus ja keskkonnatasu maksmist tõendav dokument Keskkonnaametile ning kutselise kalapüügi korral Põllumajandus- ja Toiduametile. [RT I, 05.01.2024, 1 - jõust. 01.07.2024]
(4)Keskkonnatasu maksmist tõendavat dokumenti ei pea esitama, kui Keskkonnaametil või Põllumajandus- ja Toiduametil on võimalik kontrollida keskkonnatasu laekumist elektroonilisel teel. [RT I, 01.07.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]
(5)

§ 44

lõikes 3 sätestatud juhul esitab raadamisõiguse tasu tagastamise taotleja koos taotlusega andmed raadatud metsa pindala kohta. [RT I, 05.01.2024, 1 - jõust. 01.07.2024] § 46. Keskkonnatasu tagastamisest keeldumine Keskkonnatasu ei tagastata, kui: 1) see ei ole põhjendatud; 2) kontrollimisel selgub, et keskkonnatasu maksja on esitanud ebapiisavad või ebakorrektsed andmed; 3)

§ 45lõikes 1 või 2 nimetatud tähtaeg on möödas. § 47. Keskkonnatasu tagastamine

(1)Keskkonnaamet või Põllumajandus- ja Toiduamet teeb otsuse keskkonnatasu tagastamise avalduse kohta 20 tööpäeva jooksul avalduse saamise päevast arvates. [RT I, 01.07.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]
(2)Keskkonnaloa andja teeb avaldusega nõustumise korral avaldajale ettepaneku arvestada tagastamisele kuuluv keskkonnatasu maha tasaarvelduse korras järgnevate perioodide keskkonnatasudest, välja arvatud raadamisõiguse tasu puhul. [RT I, 05.01.2024, 1 - jõust. 01.07.2024]
(3)Kui avaldaja ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettepanekuga või kui avaldajal ei ole enam keskkonnatasu maksmise kohustust, tagastab keskkonnaloa andja avaldajale keskkonnatasu 20 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keskkonnatasu tagastamise otsuse tegemisest arvates või kohtu poolt tehtud keskkonnatasu tagastamise otsuse jõustumisest arvates. [RT I, 22.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
(4)[Kehtetu - RT I, 22.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
  1. peatükk SAASTETASU ASENDAMINE §
  2. Saastetasu asendamine
(1)Saastetasu maksmise kohustust võib asendada keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega, kui: 1) saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitja või jäätmete kõrvaldaja (edaspidi saastetasu maksja) rakendab saastetasu asendamise lepingu jõustumisest kuni kolme aasta jooksul meetmeid, mis tagavad saasteainete väljutamise või jäätmete kõrvaldamise vähendamise võrreldes meetmete rakendamisperioodile eelnenud aastaga vähemalt 15 protsenti. Meetmetega saavutatud keskkonna saastamise vähendatud taset ei tohi ületada ka pärast saastetasu asendamise lepingu lõppemist; [RT I 2009, 26, 160 - jõust. 06.06.2009] 2) jäätmete kõrvaldaja võtab ohtlike jäätmete töötlemisel kolme aasta jooksul kasutusele meetmed, mille tulemusena jäätmete ohtlikkus väheneb sedavõrd, et neid on võimalik kvalifitseerida tavajäätmetena, või mille tulemusena on oma omaduste tõttu prügilasse ladestamiseks mittesobivaid jäätmeid võimalik kvalifitseerida prügilakõlblike jäätmetena; 3) jäätmete kõrvaldaja rajab kolme aasta jooksul jäätmeseaduse nõuetele vastava ohtlike jäätmete prügila tema valduses olevate jäätmete jaoks, mille taaskasutamine ei ole tehniliselt võimalik või on muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas; 4) saastetasu maksja rakendab saastetasu asendamise lepingu jõustumisest arvates kuni kolme aasta jooksul meetmeid, mis tagavad ühisvoolse kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse juhitava sademevee osakaalu vähenemise reoveepuhastisse jõudvas reovees vähemalt 15 protsenti meetmete rakendamisperioodile eelnenud aastaga võrreldes. Sademevee osakaalu vähenemine määratakse keskkonnakaitsemeetmete rakendamise projekti alusel. [RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]
(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud saastetasu maksmise kohustus asendatakse keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega saasteainete või jäätmeliikide puhul, mille kogust vähendatakse kavandatud keskkonnakaitsemeetmetega vähemalt 15 protsenti. (2^1) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 rakendamise korral võib kõikide suublasse juhitavas vees sisalduvate veeloaga normeeritud saasteainete eest saastetasu maksmise kohustuse asendada kuni 50 protsendi ulatuses keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega. [RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]
(3)Saastetasu asendamise alus on saastetasu maksja ja valdkonna eest vastutava ministri vahel sõlmitud saastetasu asendamise leping (edaspidi leping).
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud saasteainete kogused, reoveepuhastisse juhitava sademevee osakaal ja jäätmete ohtlikkus peavad olema vähendatud ning nõuetekohane prügila rajatud hiljemalt lepingus märgitud tähtpäevaks. [RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]
(5)Saastetasu asendamise ulatus ei tohi ületada saastetasu maksja omal kulul rakendatavate keskkonnakaitsemeetmete maksumust.
(6)Kui saastetasu asendamise lepingus määratud saastetasu asendamise summa on suurem kui lepingu kehtivuse ajal reaalselt asendatud saastetasu summa, vähendatakse järgmiste kvartalite saastetasu asendamata summa võrra, kuid saastetasu asendamise periood ei või ületada kolme aastat. [RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]
(7)Lepingu alusel asendatakse saastetasu alates lepingu sõlmimise kvartali esimesest päevast. Asendatavaks investeeringuks loetakse lepingu jõustumisest alates tehtud investeeringuid. § 49. Saastetasu asendamise taotlus
(1)Saastetasu asendamiseks esitab saastetasu maksja valdkonna eest vastutavale ministrile enne projekti alustamist taotluse lepingu sõlmimiseks. Taotlusele lisatakse keskkonnakaitsemeetmete rakendamise projekt ja sellest tulenev saastetasu prognoos.
(2)Taotlus peab sisaldama vähemalt: 1) taotluse esitaja nime ja tema registri- või isikukoodi; 2) saastetasu asendamise ulatust; 3) ülevaadet kavandatavate keskkonnakaitsemeetmete ja nende maksumuse kohta; 4) andmeid saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse väljutamise, reoveepuhastisse juhitava sademevee osakaalu või jäätmete kõrvaldamise kavandatava vähendamise kohta; [RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011] 5) jäätmete ohtlikkust vähendavate või prügilakõlblikkuse saavutamiseks vajalike meetmete kirjeldust ja eeldatavat tulemust

§ 48

lõike 1 punkti 2 rakendamise korral; 6) prügila rajamise põhjendust

§ 48lõike 1 punkti 3 rakendamise korral.

(3)Keskkonnakaitsemeetmete rakendamise projekt peab sisaldama meetmete tehnilisi ja majanduslikke näitajaid, meetmete rakendamise ajakava toimingute ja kvartalite kaupa ning nende maksumust.
(4)Saastetasu prognoos koostatakse lepingu kehtivuse ajaks, arvestades keskkonnakaitsemeetmete rakendamise eeldatavat mõju. § 50. Taotluse menetlemine
(1)Kui saastetasu asendamise taotlus ei ole nõuetekohane või keskkonnakaitsemeetmete rakendamise projekt ei vasta

§ 48lõikes 1 sätestatud tingimustele, antakse taotlejale tähtaeg taotluse puuduste kõrvaldamiseks.

(2)Taotluse menetlemisel hinnatakse: 1) keskkonnakaitsemeetmete rakendamise projekti eeldatavate tulemuste vastavust

§ 48

lõikes 1 sätestatud nõuetele; 2) keskkonnakaitsemeetmete projekti keskkonnakaitsealast põhjendatust; 3) projekti teostatavust, tehnilist korrektsust ja vastavust parima võimaliku tehnika nõuetele; 4) projekti majanduslikku põhjendatust; 5) esitatud andmete õigsust; 6) tähtaegade reaalsust; 7) täiendavate probleemide ja riskide olemasolu; 8) projekti täitmise ajakava ja eelarve kontrollitavust ning toimingute nimekirja konkreetsust ja kontrollitavust; 9) saastetasu prognoosi õigsust.

(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevuseks on valdkonna eest vastutaval ministril õigus kaasata eksperte. Ekspertide kaasamisega seotud kulud kannab saastetasu maksja. Eksperdid valitakse lepingupoolte kokkuleppel.
(4)Saastetasu asendamisest keeldutakse, kui: 1) keskkonnakaitsemeetmete projekti eeldatavad tulemused ei vasta

§ 48

lõikes 1 sätestatud nõuetele; 2) keskkonnakaitsemeetmete projekt ei ole keskkonnakaitse seisukohast põhjendatud; 3) projekt ei ole teostatav, tehniliselt korrektne või ei vasta parima võimaliku tehnika nõuetele; 4) projekt ei ole majanduslikult põhjendatud; 5) tähtajad ei ole reaalsed; 6) projektiga võivad kaasneda täiendavad keskkonna- või majandusriskid, mida saastetasu maksja ei ole taotluses hinnanud või käsitlenud; 7) projekti täitmise ajakava või eelarve ei ole kontrollitav; 8) projekti tulemus ei ole järjepidev.

(5)Taotluse rahuldamisest või taotluse rahuldamata jätmisest teatab haldusorgan taotluse esitajale kirjalikult 30 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates.
(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaeg pikeneb eksperdihinnangute saamiseks vajaliku aja võrra. § 51. Saastetasu asendamise leping Saastetasu asendamise lepinguga määratakse: 1) saastetasu asendamise algus; 2) saastetasu asendamise kestus; 3) keskkonnakaitsemeetmete rakendamisega saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse väljutamise, reoveepuhastisse juhitava sademevee osakaalu või jäätmete vähendamise kavandatav kogus; [RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011] 4) saastetasu asendamise ulatus saasteainete, jäätmete või nende gruppide kaupa; 5) jäätmete ohtlikkust vähendavate või prügilakõlblikkuse saavutamiseks vajalike meetmete eeldatav tulemus

§ 48

lõike 1 punkti 2 rakendamise korral; 6) prügila rajamise nõuded

§ 48

lõike 1 punkti 3 rakendamise korral; 7) aruannete esitamise tähtajad ja viisid; 8) lepingu täitmise kontrollimise korraldus; 9) keskkonnakaitsemeetmete rakendamise tähtajad ja rahastamise kava kvartalite kaupa. § 52. Saastetasu asendamise korraldus

(1)Saastetasu maksja esitab keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruande ning tehtud kulutusi tõendavad dokumendid Keskkonnaametile posti teel, elektroonilisel andmekandjal, elektroonilist andmesidet kasutades või andes selle üle Keskkonnaametis aruandekvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks. [RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]
(2)Keskkonnaamet teeb otsuse keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruande kinnitamise kohta kümne tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide saamisest arvates. [RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011] (2^1) Kui Keskkonnaamet kinnitab keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruande, esitab saastetasu maksja Keskkonnaametile aruandekvartali kohta

§ 33

^4 lõikes 1 sätestatud tähtpäevaks keskkonnatasu deklaratsiooni, milles on arvestatud saastetasu asendamist kinnitatud keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruande põhjal. [RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011] (2^2) Kui

§ 48

lõike 6 kohaselt asendatakse osa saastetasust pärast lepingu lõppemist, esitab saastetasu maksja

§ 33

^4 lõikes 1 sätestatud tähtpäevaks keskkonnatasu deklaratsiooni, milles on arvestatud saastetasu asendamist

§ 55punktis 2 nimetatud teatise järgi. [RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

(3)Keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruande kinnitamisest võib keelduda, kui: 1) ei ole järgitud keskkonnakaitsemeetmete rakendamise ajakava; 2) investeeringuid ei ole tehtud keskkonnakaitsemeetmete rakendamise ajakavas ettenähtud ulatuses. (3^1) Kui Keskkonnaamet ei kinnita keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruannet või kui saastetasu maksja ei ole kvartaliaruannet tähtpäevaks esitanud, esitab saastetasu maksja aruandekvartali kohta

§ 33

^4 lõikes 1 sätestatud tähtpäevaks keskkonnatasu deklaratsiooni, milles ei ole arvestatud saastetasu asendamist, ning kannab samal kuupäeval Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole üle deklaratsiooni alusel tasumisele kuuluva summa. [RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]

(4)Kui Keskkonnaamet ei kinnita keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruannet või ei ole talle kvartaliaruannet tähtajaks esitatud, teeb Keskkonnaamet saastetasu maksjale kirjaliku hoiatuse, milles määrab lepingu täitmises tekkinud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni kolm kuud. Kui puudusi määratud tähtajaks ei kõrvaldata, teatab Keskkonnaamet sellest 15 tööpäeva jooksul valdkonna eest vastutavale ministrile ning teeb ettepaneku leping lõpetada. [RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009] (4^1) Kui saastetasu maksja on kõrvaldanud lepingu täitmises esinenud puudused, on tal õigus esitada käsitletava kvartali kohta uus keskkonnatasu deklaratsioon, milles on arvesse võetud saastetasu asendamine. [RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]
(5)Saastetasu maksja on kohustatud võimaldama Keskkonnaametil tutvuda lepinguga seotud originaaldokumentidega, tagama talle juurdepääsu keskkonnakaitsemeetmete rakendamise paika ning lubama tal teha seal lepingu täitmise kontrollimiseks vajalikke mõõtmisi ja võtta proove. [RT I, 10.07.2020, 2 - jõust. 01.01.2021] § 53. Saastetasu asendamise lepingu täitmise lõpparuanne
(1)Lepingu täitmise lõpparuanne peab sisaldama: 1) keskkonnakaitsemeetmete rakendamise eesmärgi, ajakava täitmise ja saavutatud tulemuste kokkuvõtlikku ülevaadet; 2) keskkonnakaitsemeetmete rakendamisel tehtud tööde vastuvõtuakte; 3) keskkonnakaitsemeetmete rakendamiseks tehtud kulutusi tõendavaid dokumente; 4) saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse väljutamise või jäätmete kõrvaldamise vähendamist või muude

§ 48lõikes 1 sätestatud nõuete täitmist tõendavaid dokumente.

(2)Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus kaasata eksperte lepingu täitmise lõpparuande ja saavutatud tulemuste hindamiseks. Ekspertide kaasamisega seotud kulud kannab saastetasu maksja. Eksperdid valitakse lepingupoolte kokkuleppel. § 54. Saastetasu asendamise lepingu lõpetamine
(1)Valdkonna eest vastutav minister võib lepingu ühepoolselt lõpetada saastetasu maksja taotluse alusel või lõpparuande kinnitamata jätmise korral. Valdkonna eest vastutav minister võib lepingu ühepoolselt lõpetada Keskkonnaameti ettepanekul, kui: 1) saastetasu maksja ei esita keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruannet; 2) Keskkonnaamet jätab keskkonnakaitsemeetmete rakendamise kvartaliaruande kinnitamata ja saastetasu maksja ei kõrvalda puudusi määratud tähtajaks; 3) saastetasu maksja on oluliselt rikkunud lepingu tingimusi; 4) saastetasu maksja ei esita lepingu täitmise lõpparuannet. [RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]
(2)Lepingu ühepoolse lõpetamise korral tuleb saastetasu maksjal kogu lepinguga asendatud saastetasu maksta kolme kuu jooksul lepingu lõpetamise päevast arvates.
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul esitab Keskkonnaamet saastetasu maksjale tasumisele kuuluva saastetasu kohta keskkonnatasu teate 15 tööpäeva jooksul lepingu lõpetamise päevast arvates. [RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011]
(4)[Kehtetu - RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011] § 55. Saastetasu asendamise lepingu lõppemine Leping loetakse lõppenuks, kui on täidetud kõik järgmised nõuded: 1) saavutatud on saasteainete või jäätmete koguste vähendamine või muude nõuete täitmine

§ 48

lõikes 1 sätestatud ulatuses; 2) saastetasu maksja on esitanud valdkonna eest vastutavale ministrile lepingu täitmise lõpparuande ning valdkonna eest vastutav minister on lõpparuande heaks kiitnud, väljastades saastetasu maksjale ja Keskkonnaametile vastavasisulise teatise, milles märgitakse ka

§ 48

lõike 6 kohaselt lepingu kehtivuse ajal asendamata jäänud saastetasu summa, saasteainete või jäätmeliigid, mille saastetasu kuulub asendamisele, ning periood, mille jooksul eelnimetatud summat saab asendada; [RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011] 3) Keskkonnaamet on andnud saastetasu maksjale keskkonnakaitsemeetmete rakendamise tulemusena kujunenud keskkonnatingimustele vastava uue keskkonnaloa. [RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009] 8. peatükk KESKKONNATASUDEST LAEKUVA RAHA JAOTUS JA KESKKONNAKAITSE VALDKONNA TOETAMINE [RT I, 22.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019] § 55^1. Laekunud keskkonnatasude jaotumine riigieelarve ja kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete vahel

(1)Maavara kaevandamisõiguse tasust kantakse: 1) 100 protsenti riigieelarvesse, kui maavara kaevandatakse avalikus veekogus, majandusvööndis või kohaliku omavalitsuse üksuste vahel jaotamata muus veekogus; 2) dolokivi täitepinnase ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates
  1. aasta
  2. jaanuarist – 0,208 eurot, alates
  3. aasta
  4. jaanuarist – 0,214 eurot, alates
  5. aasta
  6. jaanuarist – 0,220 eurot, alates
  7. aasta
  8. jaanuarist – 0,227 eurot, alates
  9. aasta
  10. jaanuarist – 0,234 eurot; 3) madalamargilise dolokivi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates
  11. aasta
  12. jaanuarist – 0,295 eurot, alates
  13. aasta
  14. jaanuarist – 0,304 eurot, alates
  15. aasta
  16. jaanuarist – 0,313 eurot, alates
  17. aasta
  18. jaanuarist – 0,322 eurot, alates
  19. aasta
  20. jaanuarist – 0,332 eurot; 4) kõrgemargilise dolokivi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates
  21. aasta
  22. jaanuarist – 0,525 eurot, alates
  23. aasta
  24. jaanuarist – 0,541 eurot, alates
  25. aasta
  26. jaanuarist – 0,557 eurot, alates
  27. aasta
  28. jaanuarist – 0,574 eurot, alates
  29. aasta
  30. jaanuarist – 0,591 eurot; 5) tehnoloogilise dolokivi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates
  31. aasta
  32. jaanuarist – 0,835 eurot, alates
  33. aasta
  34. jaanuarist – 0,860 eurot, alates
  35. aasta
  36. jaanuarist – 0,886 eurot, alates
  37. aasta
  38. jaanuarist – 0,913 eurot, alates
  39. aasta
  40. jaanuarist – 0,940 eurot; 6) viimistlusdolokivi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates
  41. aasta
  42. jaanuarist – 0,638 eurot, alates
  43. aasta
  44. jaanuarist – 0,657 eurot, alates
  45. aasta
  46. jaanuarist – 0,677 eurot, alates
  47. aasta
  48. jaanuarist – 0,697 eurot, alates
  49. aasta
  50. jaanuarist – 0,718 eurot; 7) kruusa täitepinnase ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates
  51. aasta
  52. jaanuarist – 0,486 eurot, alates
  53. aasta
  54. jaanuarist – 0,501 eurot, alates
  55. aasta
  56. jaanuarist – 0,516 eurot, alates
  57. aasta
  58. jaanuarist – 0,531 eurot, alates
  59. aasta
  60. jaanuarist – 0,547 eurot; 8) ehituskruusa ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates
  61. aasta
  62. jaanuarist – 1,798 eurot, alates
  63. aasta
  64. jaanuarist – 1,852 eurot, alates
  65. aasta
  66. jaanuarist – 1,908 eurot, alates
  67. aasta
  68. jaanuarist – 1,965 eurot, alates
  69. aasta
  70. jaanuarist – 2,024 eurot; 9) liiva täitepinnase ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates
  71. aasta
  72. jaanuarist – 0,284 eurot, alates
  73. aasta
  74. jaanuarist – 0,293 eurot, alates
  75. aasta
  76. jaanuarist – 0,302 eurot, alates
  77. aasta
  78. jaanuarist – 0,311 eurot, alates
  79. aasta
  80. jaanuarist – 0,320 eurot; 10) ehitusliiva ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates
  81. aasta
  82. jaanuarist – 1,150 eurot, alates
  83. aasta
  84. jaanuarist – 1,185 eurot, alates
  85. aasta
  86. jaanuarist – 1,221 eurot, alates
  87. aasta
  88. jaanuarist – 1,258 eurot, alates
  89. aasta
  90. jaanuarist – 1,296 eurot; 11) tehnoloogilise liiva ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates
  91. aasta
  92. jaanuarist – 1,466 eurot, alates
  93. aasta
  94. jaanuarist – 1,510 eurot, alates
  95. aasta
  96. jaanuarist – 1,555 eurot, alates
  97. aasta
  98. jaanuarist – 1,602 eurot, alates
  99. aasta
  100. jaanuarist – 1,650 eurot; 12) lubjakivi täitepinnase ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates
  101. aasta
  102. jaanuarist – 0,225 eurot, alates
  103. aasta
  104. jaanuarist – 0,232 eurot, alates
  105. aasta
  106. jaanuarist – 0,239 eurot, alates
  107. aasta
  108. jaanuarist – 0,246 eurot, alates
  109. aasta
  110. jaanuarist – 0,253 eurot; 13) madalamargilise lubjakivi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates
  111. aasta
  112. jaanuarist – 0,325 eurot, alates
  113. aasta
  114. jaanuarist – 0,335 eurot, alates
  115. aasta
  116. jaanuarist – 0,345 eurot, alates
  117. aasta
  118. jaanuarist – 0,355 eurot, alates
  119. aasta
  120. jaanuarist – 0,366 eurot; 14) kõrgemargilise lubjakivi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates
  121. aasta
  122. jaanuarist – 0,525 eurot, alates
  123. aasta
  124. jaanuarist – 0,541 eurot, alates
  125. aasta
  126. jaanuarist – 0,557 eurot, alates
  127. aasta
  128. jaanuarist – 0,574 eurot, alates
  129. aasta
  130. jaanuarist – 0,591 eurot; 15) tehnoloogilise ja tsemendilubjakivi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates
  131. aasta
  132. jaanuarist – 0,538 eurot, alates
  133. aasta
  134. jaanuarist – 0,554 eurot, alates
  135. aasta
  136. jaanuarist – 0,571 eurot, alates
  137. aasta
  138. jaanuarist – 0,588 eurot, alates
  139. aasta
  140. jaanuarist – 0,606 eurot; 16) viimistluslubjakivi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates
  141. aasta
  142. jaanuarist – 0,693 eurot, alates
  143. aasta
  144. jaanuarist – 0,714 eurot, alates
  145. aasta
  146. jaanuarist – 0,735 eurot, alates
  147. aasta
  148. jaanuarist – 0,757 eurot, alates
  149. aasta
  150. jaanuarist – 0,780 eurot; 17) keraamikasavi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates
  151. aasta
  152. jaanuarist – 0,543 eurot, alates
  153. aasta
  154. jaanuarist – 0,559 eurot, alates
  155. aasta
  156. jaanuarist – 0,576 eurot, alates
  157. aasta
  158. jaanuarist – 0,593 eurot, alates
  159. aasta
  160. jaanuarist – 0,611 eurot; 18) keramsiidisavi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates
  161. aasta
  162. jaanuarist – 0,559 eurot, alates
  163. aasta
  164. jaanuarist – 0,576 eurot, alates
  165. aasta
  166. jaanuarist – 0,593 eurot, alates
  167. aasta
  168. jaanuarist – 0,611 eurot, alates
  169. aasta
  170. jaanuarist – 0,629 eurot; 19) raskelt sulava savi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates
  171. aasta
  172. jaanuarist – 1,013 eurot, alates
  173. aasta
  174. jaanuarist – 1,043 eurot, alates
  175. aasta
  176. jaanuarist – 1,074 eurot, alates
  177. aasta
  178. jaanuarist – 1,106 eurot, alates
  179. aasta
  180. jaanuarist – 1,139 eurot; 20) tsemendisavi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates
  181. aasta
  182. jaanuarist – 0,551 eurot, alates
  183. aasta
  184. jaanuarist – 0,568 eurot, alates
  185. aasta
  186. jaanuarist – 0,585 eurot, alates
  187. aasta
  188. jaanuarist – 0,603 eurot, alates
  189. aasta
  190. jaanuarist – 0,621 eurot; 21) aluskorra ehituskivi ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates
  191. aasta
  192. jaanuarist – 0,425 eurot, alates
  193. aasta
  194. jaanuarist – 0,438 eurot, alates
  195. aasta
  196. jaanuarist – 0,451 eurot, alates
  197. aasta
  198. jaanuarist – 0,465 eurot, alates
  199. aasta
  200. jaanuarist – 0,479 eurot; 22) vähelagunenud turba ühe kaevandatud tonni eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates
  201. aasta
  202. jaanuarist – 1,215 eurot, alates
  203. aasta
  204. jaanuarist – 1,251 eurot, alates
  205. aasta
  206. jaanuarist – 1,289 eurot, alates
  207. aasta
  208. jaanuarist – 1,328 eurot, alates
  209. aasta
  210. jaanuarist – 1,368 eurot; 23) 0,29 eurot ühe kaevandatud hästilagunenud turba tonni eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse; 24) fosforiidi ühe kaevandatud tonni eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates
  211. aasta
  212. jaanuarist – 0,513 eurot, alates
  213. aasta
  214. jaanuarist – 0,528 eurot, alates
  215. aasta
  216. jaanuarist – 0,544 eurot, alates
  217. aasta
  218. jaanuarist – 0,560 eurot, alates
  219. aasta
  220. jaanuarist – 0,577 eurot; 25) 0,275 eurot ühe kaevandatud põlevkivi tonni eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse; 26) 100 protsenti kaevise või katendi tekkimise või maavarana arvele võtmata setendi, kivimi, vedeliku või gaasi lasundi või selle osa looduslikust seisundist eemaldamise asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse, kui tasutakse maavaraga võrdväärseks määratud kaevise või katendi või muu ainese kaevandamisõiguse tasu

§ 9lõike 9 või § 30 lõike 1 punkti 1 kohaselt.

[RT I, 27.05.2022, 1 - jõust. 06.06.2022] (1^1) Kui aruandekvartalis kehtiv põlevkivi kaevandamisõiguse tasu on võrdne 0,37 euroga tonni kohta või sellest suurem, kohaldatakse selle aruandekvartali eest arvestatud põlevkivi kaevandamisõiguse tasu jaotamisel riigieelarve ja kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete vahel järgmiseid nõudeid: [RT I, 22.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2020] 1) põlevkivi kaevandamisõiguse tasust kantakse 0,24 eurot ühe kaevandatud tonni eest põlevkivi kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse, 0,08 eurot ühe kaevandatud tonni eest põlevkivi termilise töötlemise, sealhulgas vedelkütuse või elektrienergia tootmine, käitise asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse ja 0,05 eurot ühe kaevandatud tonni eest põlevkivi mäeeraldiste asukoha kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetesse, jaotades selle kohaliku omavalitsuse üksuste vahel kohaliku omavalitsuse üksuse mäeeraldistega kattuva pindalaühiku arvestusliku väärtuse järgi; [RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020] 2) käesoleva lõike punktis 1 sätestatud tasu eraldamiseks mäeeraldise asukoha kohaliku omavalitsuse üksusele jagatakse 0,05 eurot kaevandatud põlevkivi tonni eest mäeeraldisega kattuvate arvestuslike pindalaühikute väärtuste kogusummaga ja korrutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse mäeeraldistega kattuva arvestusliku pindalaühiku väärtusega; [RT I, 10.11.2016, 1 - jõust. 01.01.2018] 3) mäeeraldiste ja kohaliku omavalitsuse üksuste pindala arvestatakse kaevandamise aasta 1. jaanuari seisuga. [RT I, 10.11.2016, 1 - jõust. 01.01.2018] (1^2) Mäeeraldistega kattuva arvestusliku pindalaühiku väärtuse arvutamiseks korrutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate põlevkivi mäeeraldiste pindala osakaal kohaliku omavalitsuse üksuse kogupindalast kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate põlevkivi mäeeraldiste pindalaga. [RT I, 10.11.2016, 1 - jõust. 01.01.2018]

(2)[Kehtetu - RT I, 07.03.2023, 6 - jõust. 08.04.2023]
(3)Vee erikasutusõiguse tasust kantakse 100 protsenti riigieelarvesse, kui vett võetakse erikasutuse korras piiriveekogust. [RT I, 10.11.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
(4)Vee erikasutusõiguse tasust kantakse vee erikasutuse asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse 1000 kuupmeetri vee kohta: 1) Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse kuuluvatest veekogudest võetud vee eest – 19,17 eurot; 2) Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse kuuluvatest veekogudest võetud jahutusvee eest – 3,83 eurot; 3) muudest veekogudest võetud vee eest – 14,76 eurot; 4) muudest veekogudest võetud jahutusvee eest – 0,81 eurot; 5) kvaternaari põhjaveekihist võetud vee eest – 31,51 eurot; 6) devoni põhjaveekihist ordoviitsiumi kihini võetud vee eest – 42,34 eurot; 7) ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihist võetud vee eest – 43,19 eurot; 8) kambriumi-vendi põhjaveekihist võetud vee eest – 47,74 eurot; 9) kambriumi-vendi põhjaveekihi joogivee kvaliteediga vee tehnoloogiliseks otstarbeks, välja arvatud toiduainete valmistamiseks, kasutatava vee eest – 85,04 eurot; 10) joogiks kasutatava mineraalvee eest – 734,50 eurot; 11) ravivannimineraalvee eest – 115,04 eurot. [RT I, 10.11.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
(5)Vee erikasutusõiguse tasust kantakse kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse 1000 kuupmeetri vee kohta: 1) karjääridest väljapumbatava vee eest – 3,82 eurot; 2) kaevandustest väljapumbatava vee eest – 10,65 eurot. [RT I, 10.11.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
(6)Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud vee erikasutusõiguse tasu jaotub kohaliku omavalitsuse üksuste vahel järgmiselt: 1) 15 protsenti Tallinna linnale; 2) 18,75 protsenti Anija vallale; 3) 18,75 protsenti Rae vallale; 4) 37,5 protsenti Kose vallale; 5) 5 protsenti Järva vallale; [RT I, 22.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019] 6) 5 protsenti Paide linnale. [RT I, 22.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019] (6^1) Põlevkivi lend- ja koldetuha tonni kõrvaldamise saastetasust kantakse 0,08 eurot ühe kõrvaldatud tonni eest kõrvaldamise asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse. [RT I, 22.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2020]
(7)Lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ja lõikes 3 sätestatule kantakse riigieelarvesse: 1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–25 ning lõigetes 4, 5 ja 6^1 nimetatud tasu ületav osa; [RT I, 22.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2020] 2) kalapüügiõiguse tasu, jahipidamisõiguse tasu ja raadamisõiguse tasu; [RT I, 05.01.2024, 1 - jõust. 01.07.2024] 3) saastetasu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6^1 nimetatud tasu. [RT I, 22.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2020]
(8)Keskkonnatasu andmete muutmise korral tehakse ümberarvestus tagasiulatuvalt ning kohaliku omavalitsuse üksustele eraldatavat keskkonnatasu korrigeeritakse ülekandmata või rohkem ülekantud eraldiste summaga. [RT I, 22.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019] § 55^2. Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kandmine kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse
(1)Maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kantakse selle kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse, mille territooriumil tuuleelektrijaam asub. [RT I, 09.08.2022, 1 - jõust. 01.07.2023, osaliselt muudetud (RT I, 07.03.2023, 21)]
(2)Meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu, välja arvatud

§-s 55^4 sätestatud kalandusettevõtja hüvitiste maksmiseks vajamineva summa, kantakse selle kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse, mis asub meretuulepargi mõjualas. [RT I, 09.08.2022, 1 - jõust. 01.07.2023, osaliselt muudetud (RT I, 07.03.2023, 21)]

(3)Meretuulepargi mõjuala ulatust arvestatakse tuulepargi lähima tuuleelektrijaama torni keskpunktist kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi rannajoone piirini.
(4)Kui meretuulepargi mõjualas on mitu kohaliku omavalitsuse üksust, jagatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tasu kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt iga kohaliku omavalitsuse üksuse kohta arvutatud kauguspunktide osakaalule.
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kauguspunktide arvutamisel võetakse arvesse tuuleelektrijaamad, mille l

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.