← Eesti

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus

Lühidalt

See seadus reguleerib põhikoolide ja gümnaasiumide tegevust Eestis, määrates kindlaks nende õppekorralduse, õpilaste ja töötajate õigused ja kohustused ning koolide rahastamise ja järelevalve. Seaduse eesmärk on tagada kvaliteetne ja kättesaadav üldharidus kõigile.

Mida see reguleerib

Keda see puudutab

Peamised punktid

Seaduse tekst
Obsah (6)§ 19§ 36§ 44§ 2§ 63§ 74

seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.03.2026 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2026 Avaldamismärge: RT I, 07.01.2026, 13 Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus Vastu võetud 09.06.2

ga sätestatakse põhikooli ja gümnaasiumi (edaspidi koos kool) õppekorralduse alused, õpilase ning õpilase vanema või eestkostja (edaspidi seaduslik esindaja) õigused ja kohustused, koolitöötajate õigused ja kohustused, kooli pidamise ja rahastamise alused ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatava haldusjärelevalve alused. [RT I, 23.12.2024, 1 - jõust. 01.09.2025]

(2)Käesolev seadus reguleerib valla või linna ametiasutuse hallatavate asutustena tegutsevate koolide (edaspidi munitsipaalkool) ning Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavate asutustena tegutsevate koolide (edaspidi riigikool) tegevust. Munitsipaalkooli pidajaks on vald või linn. Riigikooli pidajaks on riik. Eraõigusliku juriidilise isiku asutusena tegutsevale koolile (edaspidi erakool) kohaldatakse käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti.
(3)Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades

erisusi. § 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid

(1)Põhikool on üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja õppimiskohustuse täitmiseks. Põhikoolis on õppekava täitmiseks arvestatud aeg (edaspidi nominaalne õppeaeg) üheksa aastat. Põhikooli kooliastmed on: [RT I, 23.12.2024, 1 - jõust. 01.09.2025] 1) I kooliaste – 1.–3. klass; 2) II kooliaste – 4.–6. klass; 3) III kooliaste – 7.–9. klass.
(2)Gümnaasium on põhikoolile järgnev üldhariduskool, mis loob võimalused üldkeskhariduse omandamiseks. Nominaalne õppeaeg gümnaasiumis on kolm aastat.
(3)Põhikooli ja gümnaasiumi tegutsemise vormid on: 1) põhikool; 2) lasteaed ja põhikool, mis tegutsevad ühe asutusena; [RT I, 09.01.2025, 1 - jõust. 01.09.2025] 3) põhikool, kus õpe toimub I või I ja II kooliastmel, kusjuures II kooliastmel ei pea õpe toimuma kõikide II kooliastme klasside ulatuses; 3^1) progümnaasium, kus õpe toimub III kooliastmel; [RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013] 4) gümnaasium; 5) [kehtetu - RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013] 5^1) põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena, kusjuures põhikoolis võib õpe toimuda kas kõikides põhikooliklassides või üksnes mõnes järjestikuses gümnaasiumile eelnevas klassis; [RT I, 11.03.2015, 3 - jõust. 21.03.2015] 6) gümnaasium, milles võib olla põhikooli klasse ning kus toimub üksnes mittestatsionaarne õpe; [RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013] 6^1) gümnaasium, milles võib olla põhikooli klasse ning mille põhikooli klassides võib toimuda ainult mittestatsionaarne õpe; [RT I, 22.01.2018, 1 - jõust. 01.02.2018] 7) [kehtetu - RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013] 8) gümnaasium ja kutseõppeasutus, mis tegutsevad ühe asutusena.
(4)Õpilase vajadusest lähtuvalt võib asutada ja pidada kooli tõhustatud tuge või erituge vajavatele õpilastele. [RT I, 22.01.2018, 1 - jõust. 01.02.2018]
(5)Ühe asutusena tegutseva põhikooli ja lasteaia puhul kohaldatakse lasteaia osale alusharidusseadust ja põhikooli osale käesolevat seadust. Ühe asutusena tegutseva põhikooli ja lasteaia direktoril on käesolevast seadusest ning alusharidusseadusest tulenev pädevus. [RT I, 09.01.2025, 1 - jõust. 01.09.2025]
(6)Koolis võib korraldada huviharidust huvikooli seaduse tähenduses ja täienduskoolitust täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses. Huvihariduse korraldamisele koolis laienevad huvikooli seaduse õppekorraldust, õpilaste õigusi ja kohustusi ning õppe rahastamist reguleerivad sätted ning täienduskoolituse korraldamisele täiskasvanute koolituse seaduse täienduskoolituse sätted. Huvihariduse korraldamisel on kooli direktoril, õppenõukogul ja hoolekogul ka huvikooli seadusest tulenev pädevus. [RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]
(7)Gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse ühe asutusena tegutsemise põhimõtete suhtes kohaldatakse kutseõppeasutuse seaduse § 51. [RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
(8)Koolivõrgu moodustavad põhikoolid ja gümnaasiumid nende omandivormist olenemata. [RT I, 16.06.2016, 1 - jõust. 26.06.2016] § 3. Üldhariduskooli alusväärtused
(1)Üldhariduskoolis toetatakse õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Luuakse tingimused õpilase võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks.
(2)Peetakse oluliseks väärtusi, mis tulenevad Eesti Vabariigi põhiseaduses, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ning Euroopa Liidu alusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest.
(3)Uue põlvkonna sotsialiseerimine rajaneb eesti kultuuri traditsioonide, Euroopa ühisväärtuste ning maailma kultuuri ja teaduse põhisaavutuste omaksvõtul. Üldhariduse omandanud inimesed suudavad ühiskonnaga integreeruda ning aitavad kaasa Eesti ühiskonna jätkusuutlikule sotsiaalsele, kultuurilisele, majanduslikule ja ökoloogilisele arengule. § 4. Põhikooli ülesanne
(1)Põhikoolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Põhikool aitab kaasa õpilase kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus ning valida oma huvide ja võimete kohast õpiteed.
(2)Põhikooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist. § 5. Gümnaasiumi ülesanne
(1)Gümnaasiumil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Gümnaasiumi ülesanne on noore ettevalmistamine toimima loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse, usaldusväärse ning oma eesmärke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena erinevates eluvaldkondades: partnerina isiklikus elus, kultuuri kandja ja edendajana, tööturul erinevates ametites ja rollides ning ühiskonna ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse eest vastutava kodanikuna.
(2)Gümnaasiumis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus, et õpilased leiaksid endale huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda oma edasine haridustee. Gümnaasiumi ülesanne on luua tingimused, et õpilased omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või kutseõppeasutuses. [RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013] §
  1. Õppe korraldamise põhimõtted Õppe korraldamisel lähtuvad riik, koolide pidajad ja koolid järgmistest põhimõtetest: 1) kvaliteetne üldharidus järgib kaasava hariduse põhimõtteid ning on võrdväärselt kättesaadav kõigile isikutele, sõltumata nende sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, soost, elukohast või hariduslikust erivajadusest; [RT I, 22.01.2018, 1 - jõust. 01.02.2018] 2) õpilaste liikumisel ühelt kooliastmelt, õppevormilt või haridustasemelt teisele ei ole riiklikest õppekavadest lähtuvaid takistusi; 3) kool lähtub oma tegevuse korraldamisel riiklikes õppekavades väljendatud ühiskonna ootustest, õpilaste vajadustest ja huvidest, arvestades võimaluse korral õpilaste ja seaduslike esindajate ettepanekuid ja piirkonna eripära; 4) õpilaste vajadusi ja huve arvestatakse kooli õppekava kujundamisel ning individuaalsete õppekavade rakendamisel. §
  2. Põhihariduse kättesaadavus [RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
(1)Põhikooli pidamisel tagab kooli pidaja põhikooli riikliku õppekava täitmiseks vajalike kvalifitseeritud õpetajate olemasolu, turvalisuse, tervisekaitse ja õppekava nõuetele vastava õppekeskkonna olemasolu ning võimalused õpilase arengu toetamiseks.
(2)Õppimiskohustuse täitmise ja põhikooli riiklikule õppekavale vastava põhihariduse omandamise võimaluse valla või linna haldusterritooriumil elavatele õppimiskohustuslikele lastele tagab vald või linn, kaasates vajaduse korral erakooli pidaja või riigi. [RT I, 23.12.2024, 1 - jõust. 01.09.2025] (2^1) Igale õppimiskohustuslikule lapsele ning käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud isikule põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks kehtestab valla- või linnavalitsus elukohajärgse munitsipaalkooli (edaspidi elukohajärgne kool) määramise tingimused ja korra, mille alusel määrab igale õppimiskohustuslikule lapsele elukohajärgse kooli. Valla- või linnavalitsus arvestab elukohajärgse kooli määramisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral seadusliku esindaja soove. [RT I, 23.12.2024, 1 - jõust. 01.09.2025] (2^2) Teise valla või linna munitsipaalkooli saab määrata õpilase elukohajärgseks kooliks kooli pidava valla- või linnavalitsuse nõusolekul. [RT I, 23.12.2024, 1 - jõust. 01.09.2025]
(3)Vähemalt 80 protsendil õpilastest, kelle jaoks põhikool on elukohajärgne kool, ei tohi kooli jõudmiseks kuluda rohkem kui 60 minutit.
(4)Seadusliku esindaja taotlusel peab vald või linn tagama võimalused põhihariduse omandamiseks elukohajärgses koolis õppimiskohustuslikust east nooremale lapsele, kui kooliväline nõustamismeeskond või lasteaed, kus laps käib, on hinnanud lapse koolivalmidust, sealhulgas sotsiaalset küpsust, ja soovitanud kooli õppima asumist ning seaduslik esindaja on valla- või linnavalitsust õppima asumise soovist teavitanud enne käimasoleva aasta 1. maid. Kui seaduslik esindaja teavitab valla- või linnavalitsust õppima asumise soovist pärast käimasoleva aasta 1. maid, võib elukohajärgne kool võtta selle lapse õpilaseks vastu vaba õppekoha olemasolul koolis. [RT I, 09.01.2025, 1 - jõust. 01.09.2025]
(5)Vald või linn peab tagama võimalused põhihariduse omandamiseks mittestatsionaarses õppes 18-aastasele või vanemale isikule, kes ei ole põhiharidust omandanud ning kelle elukoht asub selles vallas või linnas. [RT I, 23.12.2024, 1 - jõust. 01.09.2025]
(6)Seadusliku esindaja taotlusel peab vald või linn tagama võimalused põhihariduse omandamiseks elukohajärgses koolis Eesti Vabariiki akrediteeritud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindaja lapsele, kes elab selles vallas või linnas. [RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013] § 7^1. Üldkeskhariduse kättesaadavus
(1)Gümnaasiumi pidamisel tagab kooli pidaja gümnaasiumi riikliku õppekava täitmiseks vajalike kvalifitseeritud õpetajate olemasolu, turvalisuse, tervisekaitse ja õppekava nõuetele vastava õppekeskkonna olemasolu, võimalused õpilase arengu toetamiseks ning kooli võimekuse pakkuda lisaks kohustuslikele õppeainetele ka valikõppeaineid gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud nõuete kohaselt.
(2)Õppimiskohustuse täitmise ning kvaliteetse, valikurohke ja gümnaasiumi riiklikule õppekavale vastava üldkeskhariduse omandamise võimaluse tagavad riik ja kohalik omavalitsus, pidades igas maakonnas õpilaste arvust lähtuvalt vajalikul arvul gümnaasiume. Riik kohustub pidama igas maakonnas vähemalt ühte gümnaasiumi. [RT I, 23.12.2024, 1 - jõust. 01.09.2025] (2^1) Õppimiskohustuse täitmise tagamiseks pakub riik ettevalmistava õppe võimalust vastavalt kutseõppeasutuse seaduse §-des 23^1 –23^3 sätestatule. [RT I, 23.12.2024, 1 - jõust. 01.09.2025]
(3)Valdkonna eest vastutav minister võib gümnaasiumi pidamise halduslepinguga üle anda vallale või linnale või eraõiguslikule juriidilisele isikule vastavalt halduskoostöö seadusele. Halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium. [RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013] §
  1. Isiku elukoha määramine Käesolevas seaduses käsitatakse isiku elukohana tema Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi. Kui registrisse ei ole kantud isiku elukoha aadressi piisava täpsusega, määrab isik puuduvas osas oma elukoha aadressi ise, teavitades sellest elukohajärgset valla- või linnavalitsust. Asendushooldusel oleva isiku elukohaks loetakse hoolduspere elukoht või perekodu või asenduskodu tegevuskoht. [RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
  2. peatükk KOOLIKOHUSTUSE TÄITMISE TAGAMINE [Kehtetu - RT I, 23.12.2024, 1 - jõust. 01.09.2025] §
  3. Koolikohustus [Kehtetu - RT I, 23.12.2024, 1 - jõust. 01.09.2025] §
  4. Valla või linna kohustus koolikohustuse täitmiseks võimaluste loomisel [Kehtetu - RT I, 23.12.2024, 1 - jõust. 01.09.2025] §
  5. Vanema kohustused koolikohustuse täitmise tagamisel [Kehtetu - RT I, 23.12.2024, 1 - jõust. 01.09.2025] §
  6. Kooli rakendatavad meetmed koolikohustuse täitmise tagamiseks [Kehtetu - RT I, 23.12.2024, 1 - jõust. 01.09.2025] §
  7. Valla või linna rakendatavad meetmed koolikohustuse täitmise tagamiseks [Kehtetu - RT I, 23.12.2024, 1 - jõust. 01.09.2025] §
  8. Vanema vastutus koolikohustuse täitmise tagamata jätmise eest [Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
  9. peatükk KOOLI ÕPPEKORRALDUS
  10. jagu Õppekava §
  11. Riiklik õppekava
(1)Põhikooli riiklikus õppekavas, põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas esitatakse õppe eesmärgid, oodatavad õpitulemused, hindamise tingimused ja kord ning nõuded õppekeskkonnale, õppe ja kasvatuse korraldusele, kooli lõpetamisele ja kooli õppekavale. [RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
(2)Põhihariduse standard kehtestatakse põhikooli riiklikus õppekavas ning lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppel olevate õpilaste jaoks põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas. Üldkeskhariduse standard kehtestatakse gümnaasiumi riiklikus õppekavas. Põhikooli riikliku õppekava, põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava (edaspidi koos riiklikud õppekavad) kehtestab Vabariigi Valitsus.
(3)Põhikooli riiklikus õppekavas ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas esitatakse ainevaldkonniti vähemalt järgmiste kohustuslike õppeainete ainekavad: 1) keel ja kirjandus: eesti keel, vene keel (vene õppekeelega klassis), kirjandus ning eesti keel teise keelena; [RT I, 28.12.2022, 8 - jõust. 01.09.2024] 2) võõrkeeled: A-võõrkeelena inglise keel, saksa keel, prantsuse keel ja B-võõrkeelena inglise keel, saksa keel, prantsuse keel, vene keel; [RT I, 28.12.2022, 8 - jõust. 01.09.2024] 3) matemaatika: põhikoolis matemaatika, gümnaasiumis kitsas matemaatika ja lai matemaatika; 4) loodusained: bioloogia, geograafia, füüsika, keemia ja põhikooli riiklikus õppekavas ka loodusõpetus; 5) sotsiaalained: inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus; 6) kunstiained: muusika, kunst; 7) põhikooli riiklikus õppekavas tehnoloogia: tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus; 8) kehaline kasvatus: kehaline kasvatus.
(4)Lisaks sisaldavad põhikooli riiklik õppekava ja gümnaasiumi riiklik õppekava usundiõpetuse ja karjääriõpetuse ning gümnaasiumi riiklik õppekava ka riigikaitseõpetuse ja majandus- ja ettevõtlusõpetuse ainekavasid. Põhikooli riiklikus õppekavas ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas võib sätestada ka teiste valikõppeainete ainekavasid.
(5)Lõimitud aine- ja keeleõppe kasutamiseks, kutseõppe läbiviimiseks ja piirkondliku eripära või kooli omapära arvestamiseks võib hoolekogu nõusolekul ning riiklikes õppekavades sätestatud tingimustel ja korras muuta käesolevas paragrahvis sätestatud õppeainete nimistut. Tulenevalt mittestatsionaarsest õppest või õpilase hariduslikust erivajadusest võivad riiklikes õppekavades sätestatud tingimustel nominaalne õppeaeg ja õppekoormus erineda käesolevas seaduses sätestatust. [RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013] § 16. Õpe Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekava või Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava kohaselt
(1)Õppe- ja kasvatustegevus koolis võib toimuda Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni (International Baccalaureate Organization) õppekava ning Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava (edaspidi koos rahvusvaheline õppekava) kohaselt.
(2)Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekava alusel võib õpetada kool, mis on saanud Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni tunnustuse õppekava rakendamiseks. Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava kohaselt võib õpetada kool, mis on täitnud Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel kehtestatud nõuded, et selle õppekava järgi õpetada.
(3)Munitsipaal- või riigikoolis võib õpetada rahvusvahelise õppekava alusel juhul, kui koolis õpetatakse samal põhikooli kooliastmel ka põhikooli riikliku õppekava alusel ja gümnaasiumis gümnaasiumi riikliku õppekava alusel. Rahvusvahelise õppekava rakendamist rahastab kooli pidaja. Kooli pidaja ning valdkonna eest vastutav minister sõlmivad õppe täiendavaks rahastamiseks riigieelarvest halduslepingu, milles määratakse täiendava rahastamise alused, õppekohtade arv ja õpilaste vastuvõtu alused.
(4)Rahvusvahelise õppekava alusel toimuva õppe puhul ei pea kool ega kooli pidaja lähtuma käesolevast seadusest, kui rahvusvahelises õppekavas on reguleeritud teisiti või on reguleerimine rahvusvahelise õppekava alusel kooli pädevuses ning kool on kehtestanud käesolevast seadusest erineva regulatsiooni.
(5)Rahvusvahelise õppekava alusel toimuva õppe üle ei teostata haldusjärelevalvet nendes küsimustes, mille puhul vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4 kool või kooli pidaja ei lähtu käesolevast seadusest. [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014] § 17. Kooli õppekava
(1)Riiklike õppekavade alusel koostab kool õppekava (edaspidi kooli õppekava), mis on koolis õpingute alusdokument ja milles eelkõige tuuakse välja kooli eripärast tulenevad valikud riiklike õppekavade raames. [RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
(2)Kooli õppekava kehtestab kooli direktor. Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.
(3)Andmed kooli õppekava kohta kantakse hariduse infosüsteemi õppekavade ja koolituslubade alamregistrisse.
(4)Kool arvestab õpilase taotluse alusel või piiratud teovõimega õpilase puhul tema seadusliku esindaja taotluse alusel õpilase õppimist mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses õpetatava osana tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga ettenähtud õpitulemusi. [RT I, 23.12.2024, 1 - jõust. 01.09.2025]
(5)Õpilase mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses läbitud õpingute arvestamise aluseid kirjeldatakse vastavalt riiklikes õppekavades sätestatule kooli õppekava üldosas. [RT I, 23.12.2024, 1 - jõust. 01.09.2025] § 18. Individuaalne õppekava
(1)Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas ning õpetada toimetuleku- ja hooldusõppel olevat õpilast kooli või klassi õppekeele asemel muus keeles. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud tingimustel individuaalne õppekava. [RT I, 28.12.2022, 8 - jõust. 01.09.2024]
(2)Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel. [RT I, 16.06.2020, 1 - jõust. 01.08.2020] (2^1) Kõikidele toimetuleku- ja hooldusõppel olevatele õpilastele koostatakse individuaalne õppekava. [RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
(3)Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul seaduslik esindaja ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste. § 19. Õppekeskkond
(1)Õppekeskkond peab toetama õpilase arengut ja tervist ning olema tervisele ohutu. [RT I, 02.01.2025, 3 - jõust. 01.09.2025]
(2)Koolis toimuva õppe ja kasvatuse korraldamisel lähtub kool riiklikest õppekavadest ning riiklikes õppekavades ja õigusaktides õppekeskkonnale sätestatud nõuetest. [RT I, 02.01.2025, 3 - jõust. 01.09.2025] (2^1) Väljaspool kooli toimuva õppe ja kasvatuse korraldamisel lähtutakse võimaluse korral käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetest. [RT I, 02.01.2025, 3 - jõust. 01.09.2025]
(3)[Kehtetu - RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
(4)Täpsemad nõuded statsionaarse õppega üldhariduskooli õppekeskkonnale, terviseriskide ohjamisele ja riskitegurite vähendamisele õppekeskkonnas ning õppe ja kasvatuse korraldamisele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. [RT I, 02.01.2025, 3 - jõust. 01.09.2025]
(5)Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses võib sätestada ilmastikuolud, mille puhul on õppest puudumine põhjendatud, ja õpilaste ohutu koolijõudmise tagamise nõuded. [RT I, 02.01.2025, 3 - jõust. 01.09.2025] § 20. Õppekirjandus
(1)Kool võimaldab põhiharidust omandaval õpilasel kasutada tasuta vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikku õppekirjandust (näiteks õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti) ning üldkeskharidust omandaval õpilasel vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid.
(2)Haridus- ja Teadusministeerium tagab riiklike õppekavade täitmiseks vajaliku minimaalse õppekirjanduse kättesaadavuse koolidele klassiti ja õppeaineti. Igas klassis kooli õppekava läbimiseks vajaliku õppekirjanduse valikul on kool vaba.
(3)Õppekirjandusele esitatavad nõuded, õppekirjanduse retsenseerimisele ja retsensentidele esitatavad miinimumnõuded ning riigi poolt tagatava minimaalse õppekirjanduse liigid klassiti ja õppeaineti kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(4)Õppekirjanduse väljaandja teeb riiklikule õppekavale vastava õppekirjanduse kättesaadavaks ka digitaalses vormis Haridus- ja Noorteameti peetavas portaalis Haridus- ja Teadusministeeriumi ning õppekirjanduse väljaandja vahel kokku lepitud tingimustel ja korras. [RT I, 16.06.2020, 1 - jõust. 01.08.2020]
(5)[Kehtetu - RT I, 16.06.2020, 1 - jõust. 01.08.2020]
(6)Õppekirjanduse väljaandja kannab valdkonna eest vastutava ministri määruses kehtestatud nõuetele vastava õppekirjanduse andmed hariduse infosüsteemi õppekirjanduse alamregistrisse.
(7)Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus kustutada hariduse infosüsteemi õppekirjanduse alamregistris olev registreering, kui: 1) õppekirjanduse väljaandja on esitanud sellekohase põhjendatud taotluse; 2) õppekirjandus ei vasta riiklikele õppekavadele või valdkonna eest vastutava ministri määruses õppekirjandusele kehtestatud nõuetele või 3) õppekirjanduse väljaandja ei ole teinud õppekirjandust digitaalses vormis kättesaadavaks.
(8)Kui õppekirjanduse väljaandja on esitanud taotluse kustutada registreering õppekirjanduse alamregistrist, kuid valdkonna eest vastutav minister leiab, et taotlus ei ole põhjendatud ning registreeritud õppekirjandus vastab riiklikele õppekavadele, võib ta põhjendatult keelduda registreeringu kustutamisest.
(9)Valdkonna eest vastutav minister teavitab registreeringu kustutamise kavatsusest õppekirjanduse väljaandjat. Õppekirjanduse väljaandjal on õigus esitada valdkonna eest vastutavale ministrile vastuväited registreeringu kustutamisele 30 päeva jooksul registreeringu kustutamise kavatsusest teate saamisest arvates.
(10)Haridus- ja Teadusministeerium teavitab pärast registreeringu kustutamist sellest õppekirjanduse väljaandjat kirjalikult taasesitatavas vormis viie tööpäeva jooksul. [RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013] § 20^1. Õppetegevuses tehisintellekti rakenduse kasutamiseks isikuandmete töötlemine
(1)Õppetegevuses tehisintellekti rakenduse (edaspidi rakendus) kasutamiseks on koolil õigus töödelda õpilase isikuandmeid.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgil töötleb kool: 1) õpilase üldandmeid; 2) õpilase poolt talle kohaldatava õppekava täitmiseks rakendusse sisestatud isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid; 3) muid õpilase poolt rakenduse kasutamisel sisestatud isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.
(3)Töödeldavaid isikuandmeid säilitab kool kuni kolm kuud pärast õpilase koolist väljaarvamist.
(4)Rakendus peab võimaldama õpilasel kustutada tema poolt rakendusse sisestatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud isikuandmed. Kui ei ole võimalik eristada, kas tegemist on lõike 2 punktis 2 või 3 sätestatud isikuandmetega, peab rakendus võimaldama õpilasel kustutada kõik tema poolt rakendusse sisestatud andmed.
(5)Rakendus ei tohi võimaldada kooli esindaja juurdepääsu õpilase poolt rakendusse sisestatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud isikuandmetele. Kui ei ole võimalik eristada, kas tegemist on lõike 2 punktis 2 või 3 sätestatud isikuandmetega, ei tohi rakendus võimaldada kooli esindaja juurdepääsu õpilase poolt rakendusse sisestatud andmetele.
(6)Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täiendavad kaitsemeetmed mõne tehisintellekti rakenduse kasutamisele. [RT I, 07.01.2026, 3 - jõust. 08.01.2026] § 21. Õppekeel
(1)Põhikooli ja gümnaasiumi õppekeel on eesti keel.
(2)Põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole õppekeel või kes koduses suhtluses räägivad õppekeelest erinevat keelt, mis on vähemalt ühe seadusliku esindaja emakeel, korraldab kool keele- ja kultuuriõpet, kui seda soovivad vähemalt kümme sama emakeele või koduse suhtluskeelega õpilast. Keele- ja kultuuriõppe läbiviimiseks on koolil õigus vaba tunnimahu puudumisel õpilase suurimat lubatud nädala õppekoormust suurendada ühe tunni võrra.
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud keele- ja kultuuriõppeks võimaluste loomise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud keele- ja kultuuriõpet korraldab, sealhulgas keele- ja kultuuriõppeks vajalikud materjalid hangib kool.
(5)Kurti või kuulmislangusega õpilast õpetades võib peale eesti õppekeele kasutada eesti viipekeelt ja viibeldud eesti keelt.
(6)Haridusliku erivajadusega õpilast õpetades võib peale eesti õppekeele või selle asemel kasutada muud keelt, kui kooliväline nõustamismeeskond on õpilasele tõhustatud toe või eritoe rakendamise soovitust andes leidnud, et eesti keeles õppimine ei ole õpilase arengu eripära tõttu jõukohane. [RT I, 28.12.2022, 8 - jõust. 01.09.2024] § 22. Statsionaarne ja mittestatsionaarne õpe
(1)Koolis võib toimuda statsionaarne või mittestatsionaarne õpe või nii statsionaarne kui ka mittestatsionaarne õpe.
(2)Statsionaarne õpe on õppimiskohustuslikele isikutele või õpilastele, kelle jaoks õppimine on põhitegevus, suunatud õpe, kus kooli poolt juhendatud tegevusel on suurem osakaal kui iseseisval õppimisel. [RT I, 23.12.2024, 1 - jõust. 01.09.2025]
(3)Mittestatsionaarne õpe on täiskasvanud õppijatele suunatud õpe, kus õppetundide kõrval on võrreldes statsionaarse õppega suurem osakaal iseseisval õppimisel. Õppetundide hulka arvatakse ka õpilase arengut toetavate erinevate teenuste osutamise aeg, näiteks karjäärinõustamine.
(4)Põhiharidust võivad mittestatsionaarses õppes omandada 18-aastased ja vanemad isikud. Koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel võivad mittestatsionaarses õppes põhiharidust omandada ka õppimiskohustuslikud isikud, kelle puhul see on tingitud nende hariduslikust erivajadusest või muust põhjusest, mis raskendab hariduse omandamist statsionaarses õppes õppides. [RT I, 23.12.2024, 1 - jõust. 01.09.2025]
(5)Mittestatsionaarses õppes tagab kool õpilasele koormuse vähemalt 24 õppetundi õppeveerandi iga nädala kohta. Kuni kümne õpilasega klassis tagab kool õpilasele koormuse vähemalt 15 õppetundi õppeveerandi iga nädala kohta. Õpilase nõusolekul võib koormust vähendada. Õpilase koormus sätestatakse kooli päevakavaga või vajaduse korral individuaalse õppekavaga.
(6)Mittestatsionaarses õppes võib õppida ka üksikuid õppeaineid. Üksikuid õppeaineid õppiva õpilase koormus määratakse kindlaks igaks õppeaastaks eraldi individuaalse õppekavaga.
(7)Mittestatsionaarses õppes õppivatel õpilastel on üks kord kolme aasta jooksul õigus võtta õppetööst üks aasta puhkust.
(8)Põhikool, kus toimub mittestatsionaarne õpe, on kohustatud looma õppimiskohustusliku ea ületanud isikutele võimaluse lõpetada kool eksternina põhikooli riikliku õppekava järgi. Gümnaasium, kus toimub mittestatsionaarne õpe, on kohustatud looma võimaluse lõpetada kool eksternina gümnaasiumi riikliku õppekava järgi. [RT I, 23.12.2024, 1 - jõust. 01.09.2025]
(9)Mittestatsionaares õppes õppival töötaval õpilasel on õigus saada tööandjalt õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud korras. § 23. Koduõpe ja haiglaõpe [RT I, 22.01.2018, 1 - jõust. 01.02.2018]
(1)Koduõppena mõistetakse väljaspool kooliruume korraldatavat õpet. Koduõpet rakendatakse: 1) kui õpilase terviseseisund ei võimalda tal kooli päevakavas ettenähtud õppes osaleda või 2) kui seaduslik esindaja soovib põhiharidust omandava õpilase õppetööd iseseisvalt korraldada.
(2)Kodu- ja haiglaõppe tingimused ning korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(3)Terviseseisundist tulenevat koduõpet korraldab kool seadusliku esindaja taotlusel ja koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel.
(4)Koduõpet seadusliku esindaja soovil korraldab ja rahastab seaduslik esindaja.
(5)Haiglaõppena mõistetakse haiglaravil viibiva põhi- või üldkeskharidust omandava õpilase õpet. [RT I, 22.01.2018, 1 - jõust. 01.02.2018] § 24. Õppeaasta
(1)Õppeaasta kestab
  1. septembrist järgmise aasta
  2. augustini.
(2)Õppeaasta koosneb õppeveeranditest ja koolivaheaegadest.
(3)Õppeveerandites on kokku vähemalt 175 õppepäeva. Lõpueksami toimumise päeval ja vähemalt kahel päeval enne seda õppetunde ei toimu. Lõpueksami toimumise päev ja sellele eelnevad kaks päeva arvatakse õppepäevade hulka. [RT I, 22.01.2018, 1 - jõust. 01.02.2018]
(4)Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva.
(5)Õppetund on kooli päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. Juhendatud õpe on kooli määratud viisil toimuv õpe, näiteks loeng, individuaaltund, konsultatsioon, e-õpe ja õppekäik, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele. Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda järjest, ilma vahetunnita. Vahetunni pikkus on vähemalt kümme minutit iga õppetunni kohta. [RT I, 23.12.2024, 1 - jõust. 01.09.2025]
(6)Põhikoolis võib suvevaheajal korraldada täiendava õppega seotud tegevusi, arvestades, et põhiharidust omandavale õpilasele on tagatud vähemalt kümne järjestikuse nädala pikkune puhkus kõigist õppe ja eksamitega seotud tegevustest.
(7)Koolivaheajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Kooli pidaja võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad, arvestusega et koolis on õppeaasta jooksul vähemalt neli koolivaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat, kusjuures suvine koolivaheaeg kestab vähemalt kaheksa järjestikust nädalat. [RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013] § 25. Õppekoormus ja päevakava
(1)Õpilase nädala õppekoormus õppeaineti määratakse kooli õppekavaga.
(2)Põhikooli õpilase suurim lubatud nädala õppekoormus õppetundides on: 1)
  1. klassis 20; 2)
  2. klassis 23; 3)
  3. ja
  4. klassis 25; 4)
  5. klassis 28; 5)
  6. ja
  7. klassis 30; 6)
  8. ja
  9. klassis 32.
(3)Õpilase väikseim lubatud õppekoormus gümnaasiumis on 96 (mittestatsionaarses õppes 72) kursust. Kõigile õpilastele ühtse kohustusliku õppe koormus gümnaasiumis on 63 (õpilasel, kes õpib eesti keelt teise keelena 67) kursust. Kursus vastab ühe õppeaine 35 õppetunnile, mis on arvestuslikult võrdne 1,5 arvestus- või ainepunktiga, mida kasutatakse õppemahu arvestamise alusena kutse- või kõrgharidusõppes. [RT I, 23.12.2024, 1 - jõust. 01.09.2025]
(4)Õpet kavandades ja ellu viies arvestatakse, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades talle aega puhkuseks ja huvitegevuseks.
(5)Õpetaja planeerib oma tööd koostöös teiste õpetajatega. Õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavad peamised teemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse põhikooliõpilastele teatavaks õppeveerandi ning gümnaasiumiõpilastele kursuse algul.
(6)Kooli päevakava kajastab õppetegevuste ning kooli õppekava toetavate õppekavaväliste tegevuste, nagu pikapäevarühmas, ringides ja stuudiotes korraldatavate tegevuste järjestust ja ajalist kestust. Kooli päevakava kehtestab direktor.
(7)[Kehtetu - RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013] § 26. Põhikooli õpilaste arv klassis ja õpperühmas
(1)Klassi täitumuse ülemine piirnorm põhikoolis on 24 õpilast. Kui õpe on korraldatud õpperühmadena, kohaldatakse ka õpperühmadele klassi täitumuse ülemist piirnormi.
(2)Kooli pidaja võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirnormidest väiksema klassi täitumuse ülemise piirnormi.
(3)Kooli pidaja võib erandjuhul direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul suurendada õpilaste arvu üle käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirnormi üheks õppeaastaks konkreetses klassis juhul, kui kõik tervisekaitse- ja ohutusnõuded on täidetud. [RT I, 22.01.2018, 1 - jõust. 01.02.2018]
(4)Kui kahe või kolme klassi õpilaste arv on põhikoolis kokku 16 või alla selle, võib nendest õpilastest moodustada liitklassi.
(5)Õpilaste arvu õpiabirühmas, tasemerühmas ja eriklassis määrab direktor, arvestades õpilaste hariduslike erivajaduste iseloomu, kooli teenindava eripedagoogi ja haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija või koolivälise nõustamismeeskonna või mõlema soovitusi. Eriklassis viiakse tõhustatud tuge saavate õpilaste õppetööd läbi kuni 12 õpilasega ja erituge saavate õpilaste puhul kuni kuue õpilasega. Kooli pidaja võib põhjendatud juhul direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul suurendada konkreetses eriklassis õpilaste arvu üheks õppeaastaks. [RT I, 22.01.2018, 1 - jõust. 01.02.2018] § 27. Õpilase kooli vastuvõtmine
(1)Põhikool on kohustatud võtma õpilaseks vastu kõik selleks soovi avaldavad õppimiskohustuslikud isikud, kellele see kool on elukohajärgne kool. Seadusliku esindaja jaoks on õppimiskohustuslikule isikule kooli valik vaba, kui soovitud koolis on vabu õppekohti. [RT I, 23.12.2024, 1 - jõust. 01.09.2025]
(2)[Kehtetu - RT I, 25.10.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
(3)Gümnaasiumi vastuvõtmise eeldus on põhiharidus või sellele vastav välisriigis omandatud haridus. Kõigil on võrdne õigus konkureerida gümnaasiumi astumiseks. Gümnaasiumi vastuvõtmisel võib hinnata isiku teadmisi ja oskusi, kuid vastuvõtutingimused peavad põhinema objektiivsetel ja eelnevalt avalikustatud kriteeriumidel. [RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013] (3^1) Põhiharidusega õppimiskohustusliku lapse vastuvõtu korraldab kool hariduse infosüsteemi elektroonilises keskkonnas. Vastuvõtt, sealhulgas jätkuvastuvõtt, peab olema lõpetatud hiljemalt 31. augustiks. Pärast vastuvõttu vabaks jäänud koolituskohad avalikustab kool oma veebilehel. [RT I, 23.12.2024, 1 - jõust. 01.09.2025]
(4)Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
(5)Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrusega volitatud ulatuses kehtestab kooli pidaja või kooli pidaja volitusel direktor kooli vastuvõtu tingimused ja korra, sealhulgas teadmiste ja oskuste hindamise korra gümnaasiumi vastuvõtmisel. Kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõu valmistab ette kooli direktor ning see esitatakse enne kehtestamist hoolekogule arvamuse andmiseks.
(6)Isiku õpilaste nimekirja arvamise otsuse teeb direktor, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatut. § 28. Õpilase koolist väljaarvamine
(1)Õpilane arvatakse koolist välja: 1) kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase seaduslik esindaja on koolile esitanud sellekohase taotluse; 1^1) kui õpilasel puuduvad Eesti elukoha andmed, välja arvatud juhul, kui koolile on teada, et õpilane viibib Eestis, ning õpilane või piiratud teovõimega õpilase seaduslik esindaja on koolile esitanud kinnituse selles koolis õpingute jätkamiseks; [RT I, 26.04.2024, 1 - jõust. 06.05.2024] 2) kui õpilane on asunud haridust omandama teises üldhariduskoolis või välisriigi õppeasutuses ja talle ei rakendata välisriigis õppimise ajal käesoleva paragrahvi lõiget 3; [RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013] 3) kui koolis ei viida õpinguid läbi klassis, kus õpilane peaks õpinguid jätkama; 4) kui õpilane oma käitumisega ohustab teiste turvalisust koolis või rikub korduvalt kodukorda, välja arvatud õppimiskohustuslik õpilane; [RT I, 23.12.2024, 1 - jõust. 01.09.2025] 5) kui õpilane põhi- või keskharidust omandades puudub mõjuva põhjuseta õppetundidest ning teda ei ole seetõttu võimalik järgmisse klassi üle viia, välja arvatud õppimiskohustuslik õpilane; [RT I, 23.12.2024, 1 - jõust. 01.09.2025] 6) kui õpilane ei täida nominaalse õppeaja jooksul gümnaasiumi lõpetamise tingimusi ja tema õppeaega ei ole individuaalse õppekava kohaselt pikendatud; 7) kui õpilasele on gümnaasiumis õppides ühe õppeaasta jooksul pandud kolmes või enamas õppeaines üle poolte kursusehinnetena välja „nõrgad” või „puudulikud”, välja arvatud õppimiskohustuslik õpilane; [RT I, 23.12.2024, 1 - jõust. 01.09.2025] 8) kui õpilane mittestatsionaarses õppes õppides ei ole viie järjestikuse õppenädala jooksul õppetööle ilmunud, välja arvatud õppimiskohustuslik õpilane; [RT I, 23.12.2024, 1 - jõust. 01.09.2025] 9) kui õpilane omandas haridust koolis, mis korraldab õpet vanglas, ning ta vabastati vanglast; [RT I, 25.10.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] 10) kui õpilane on täitnud põhikooli või gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja talle on väljastatud lõputunnistus; 11) õpilase surma korral.
(2)Gümnaasiumi kodukorras võib sätestada täiendavaid aluseid 18-aastaste ja vanemate õpilaste gümnaasiumist väljaarvamiseks. [RT I, 23.12.2024, 1 - jõust. 01.09.2025]
(3)Põhiharidust omandavat õpilast, kes ajutiselt omandab välisriigi õppeasutuses sama taseme haridust, ei arvata nominaalse õppeaja jooksul kooli õpilaste nimekirjast välja, kui talle rakendatakse välisriigis õppimise ajal seadusliku esindaja taotlusel koduõpet. Üldkeskharidust omandavat õpilast, kes ajutiselt omandab välisriigi õppeasutuses sama taseme haridust, ei arvata nominaalse õppeaja jooksul kooli õpilaste nimekirjast välja, kui ta jätkab välisriigis õppimise ajal õppimist eksternina. [RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
(4)Õpilase koolist väljaarvamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
(5)Õpilase koolist väljaarvamise otsuse teeb direktor, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatut. § 29. Õpilase hindamine
(1)Hindamise eesmärk on: 1) toetada õpilase arengut; 2) anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta; 3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima; 4) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul; 5) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel; 6) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.
(2)Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne «5» on «väga hea», «4» – «hea», «3» – «rahuldav», «2» – «puudulik» ja «1» – «nõrk».
(3)Põhikooli I ja II kooliastmel võib õpilase hindamisel kasutada kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent. Kirjeldavate sõnaliste hinnangute kasutamine koolis sätestatakse kooli õppekavas. Õpilase koolist lahkumisel või hiljemalt II kooliastme lõpul tuleb jooksva õppeaasta sõnalised hinnangud, mis on aluseks õpilase järgmisse klassi üleviimisel, teisendada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hindeskaalasse.
(4)Hindamise, käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hindesüsteemist erineva hindesüsteemi kasutamise, hindamisest teavitamise, täiendavale õppele jätmise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise üldised tingimused ja kord sätestatakse riiklikes õppekavades ning täpsustatud tingimused ja kord kooli õppekavas, välja arvatud hindamisest teavitamine, mis sätestatakse kooli kodukorras. § 30. Põhikooli lõpetamine
(1)Põhikooli lõpetamise tingimused sätestatakse põhikooli riiklikus õppekavas ja lihtsustatud riiklikus õppekavas, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatut.
(2)Põhikooli lõpueksamid on põhikooli ühtsete ülesannetega eksamid (edaspidi ühtne põhikooli lõpueksam) ja kooli kinnitatud materjalidega põhikooli koolieksamid (edaspidi põhikooli koolieksamid). Põhikooli lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. [RT I, 02.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012] (2^1) Ühtsete põhikooli lõpueksamite ettevalmistamist ja läbiviimist ning eksamitööde koostamist, hindamist ja säilitamist korraldab Haridus- ja Noorteamet. [RT I, 16.06.2020, 1 - jõust. 01.08.2020] (2^2) [Kehtetu - RT I, 16.06.2020, 1 - jõust. 01.08.2020]
(3)Põhikooli lõpetamiseks põhikooli riikliku õppekava järgi sooritatakse ühtsed põhikooli lõpueksamid või põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud juhtudel põhikooli koolieksam järgmistes ainetes: 1) eesti keeles või põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud juhul eesti keeles teise keelena; 2) matemaatikas; 3) käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud õppeainete hulgast õpilase valitud aines. (3^1) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 viidatud ühtse põhikooli lõpueksami võib õpilane sooritada erialase lõpueksami või kutseeksamina. Põhikooli lõpetamiseks õpilase valitud saksa või prantsuse keele põhikooli lõpueksami võib käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud tingimustel ja korras asendada rahvusvaheliselt tunnustatud eksamiga samas aines. [RT I, 23.12.2024, 1 - jõust. 01.09.2025]
(4)Ühtsete põhikooli lõpueksamite õppeained, vormid ja ajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister hiljemalt põhikooli lõpueksamitele eelneva õppeaasta 25. maiks.
(5)Põhikooli lõpetamise tingimused täitnud õpilasele või eksternile väljastab kool õppenõukogu otsusel põhikooli lõputunnistuse. Põhikooli lõputunnistuste andmed kantakse hariduse infosüsteemi haridust tõendavate dokumentide alamregistrisse.
(6)Põhikooli lõputunnistuse statuudi ja vormi kehtestab Vabariigi Valitsus. § 31. Gümnaasiumi lõpetamine
(1)Gümnaasiumi lõpetamise tingimused sätestatakse gümnaasiumi riiklikus õppekavas, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatut.
(2)Gümnaasiumi lõpueksamid on riigieksamid ja gümnaasiumi koolieksam. Gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. [RT I, 02.07.2012, 1 - jõust. 01.08.2012] (2^1) Riigieksamite ettevalmistamist ja läbiviimist, eksamitööde koostamist, hindamist ja säilitamist ning riigieksamitunnistuste väljastamist korraldab Haridus- ja Noorteamet. [RT I, 16.06.2020, 1 - jõust. 01.08.2020] (2^2) [Kehtetu - RT I, 16.06.2020, 1 - jõust. 01.08.2020]
(3)Riigieksamite ettevalmistamisel lähtutakse gümnaasiumi riiklikus õppekavas määratletud kõigile õpilastele kohustuslikest õpitulemustest. [RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
(4)Riigieksamite vormid ja aja kehtestab valdkonna eest vastutav minister hiljemalt gümnaasiumi lõpueksamitele eelneva õppeaasta 25. maiks.
(5)Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb sooritada riigieksamid eesti keeles või gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud juhtudel eesti keeles teise keelena, matemaatikas ja võõrkeeles. Riigieksam on sooritatud, kui saavutatud on vähemalt üks protsent maksimaalsest tulemusest. [RT I, 23.12.2024, 1 - jõust. 01.09.2025]
(6)Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb rahuldavalt sooritada: 1) gümnaasiumi koolieksam ja 2) õpilasuurimus või praktiline töö, välja arvatud kooli lõpetamisel eksternina. [RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
(7)Gümnaasiumi lõpetamiseks sooritatava võõrkeele riigieksami võib lõike 2 alusel valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud tingimustel ja korras asendada rahvusvaheliselt tunnustatud eksamiga samas keeles.
(8)Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamise ja hindamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
(9)Riigieksamite tulemused ja elektrooniline tunnistus tehakse eksami sooritajale kättesaadavaks elektrooniliselt. Riigieksamitunnistuste andmed kantakse hariduse infosüsteemi haridust tõendavate dokumentide alamregistrisse.
(10)Gümnaasiumi lõpetamise tingimused täitnud õpilasele või eksternile väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus. Gümnaasiumi lõputunnistuste andmed kantakse hariduse infosüsteemi haridust tõendavate dokumentide alamregistrisse.
(11)Gümnaasiumi lõputunnistuse ja riigieksamitunnistuse statuudi ja vormi kehtestab Vabariigi Valitsus.
(12)Keskhariduse omandanud isik tasub sama õppeaine riigieksami korduvaks sooritamiseks registreerimise eest riigilõivu. [RT I, 16.06.2020, 1 - jõust. 01.08.2020] § 32. Testide andmekogu [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(1)Testide ja testimisega seonduvate andmete töötlemiseks asutab Vabariigi Valitsus andmekogu, mille eesmärk on võimaldada: 1) tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite, riigieksamite, põhikooli või gümnaasiumi lõpueksamit asendavate rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksamite, riiklike testide ja küsitluste ning teiste üldpädevuste, valdkonnapädevuste, läbivate teemade ja teiste õpitulemuste hindamise vahendite ning alusharidusseaduses sätestatud lapse arengu ja koolivalmiduse hindamise vahendite (edaspidi testide) ettevalmistamist; [RT I, 09.01.2025, 1 - jõust. 01.09.2025] 2) testide koostamist, läbiviimist ja hoidmist; 3) testide hindamist; 4) testitulemuste säilitamist, analüüsimist ja tulemuste teavitamist; 5) eksamitunnistuste väljastamist; 6) haridust tõendavate dokumentide plankide haldamist; 7) usaldusväärse teabe saamist haridusstatistika ja uuringute tegemiseks ning strateegiliseks juhtimiseks.
(2)Testide andmekogu asutab ning selle põhimääruse, sealhulgas andmete koosseisu ja säilitamise tähtaja, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(3)Testide andmekogu vastutav töötleja on Haridus- ja Noorteamet ning volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses. [RT I, 16.06.2020, 1 - jõust. 01.08.2020]
(4)[Kehtetu - RT I, 16.06.2020, 1 - jõust. 01.08.2020]
(5)Testide andmekogusse kogutakse järgmisi andmeid: 1) testi sooritamise andmed; 2) testi läbiviimisega seotud andmed; 3) testiandmed; 4) hindamisandmed; 5) testitulemuste vaiete andmed; 6) tunnistuste andmed; 7) statistilised andmed.
(6)Testide andmekogu põhimääruses võib täpsustada käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmete koosseisu ja andmekogusse kandmise korda.
(7)Testide andmekogusse kantud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019] § 32^1. Juurdepääs eksamitööga seotud teabele
(1)Ühtse põhikooli lõpueksami töö ja gümnaasiumi riigieksami töö (edaspidi eksamitöö) ja eksamitöö hindamist puudutav teave ei ole avalik, kui

või selle alusel antud õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti.

(2)Eksamitöö avalikustatakse kolme aasta möödudes pärast eksamitöö toimumise aastat.
(3)Õpilasel on õigus tutvuda oma eksamitööga ja selle hindamist puudutava teabega pärast eksamitulemuse avaldamist.
(4)Pärast eksamitulemuse avaldamist tagatakse eksami sooritanud õpilase ligipääs eksamitööle ja selle hindamist puudutavale teabele sellekohase taotluse esitamise korral. Ligipääs teabele võimaldatakse testide andmekogu vastutava töötleja esindaja juuresolekul, kes annab teabe kohta selgitusi. [RT I, 23.12.2024, 1 - jõust. 01.09.2025] § 33. Riigieksami ja ühtse põhikooli lõpueksami tulemuste vaidlustamine
(1)Riigieksami ja ühtse põhikooli lõpueksami tulemuste peale võib esitada vaide Haridus- ja Teadusministeeriumile. Vaie tuleb esitada viie tööpäeva jooksul riigieksamitunnistuse või kooli lõputunnistus kättesaadavaks tegemise päevast arvates. Esitatud vaiete läbivaatamiseks moodustab valdkonna eest vastutav minister apellatsioonikomisjoni.
(2)Apellatsioonikomisjon teeb vaidlustatud tulemusega eksamitöö kohta kümne päeva jooksul vaide esitamisest arvates ühe järgmistest otsustest: 1) jätta eksami tulemus muutmata; 2) tõsta eksami tulemust; 3) langetada eksami tulemust.
(3)Riigieksami ja ühtse põhikooli lõpueksami tulemuste kohta võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras, tingimusel et eelnevalt on esitatud vaie apellatsioonikomisjonile, kes on vaide tagastanud, ei ole seda tähtaegselt lahendanud, on jätnud eksamitulemuse muutmata või on seda langetanud. § 34. Õpitulemuste välishindamine
(1)Õpitulemuste välishindamise eesmärk on anda õpilasele, seaduslikule esindajale, koolile, kooli pidajale ja riigile võimalikult objektiivset ja võrreldavat tagasisidet riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste saavutatusest ja õppe tulemuslikkusest koolis ning anda riigile vajalikku informatsiooni hariduspoliitiliste otsuste tegemiseks.
(2)Õpitulemuste välishindamine toimub tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ning riigieksamite kaudu.
(3)Tasemetööde ainevaldkonnad, õppeained, vormid ja aja, tasemetööde ettevalmistamise, koostamise, läbiviimise ja hindamise tingimused ja korra ning tasemetööde, põhikooli ühtsete lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. [RT I, 23.12.2024, 1 - jõust. 01.09.2025] (3^1) Tasemetööde ettevalmistamist, koostamist, läbiviimist ja hindamist ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimist koordineerib Haridus- ja Noorteamet. [RT I, 16.06.2020, 1 - jõust. 01.08.2020] (3^2) [Kehtetu - RT I, 16.06.2020, 1 - jõust. 01.08.2020]
(4)Haridus- ja Noorteamet teavitab koole õpitulemuste välishindamise tulemustest. [RT I, 16.06.2020, 1 - jõust. 01.08.2020]
  1. jagu Kooli õppetegevuses osalemine §
  2. Õppes osalemine ja koolis korraldatavast õppest puudumine
(1)Õpilasel on õigus ja kohustus täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes, vastutades oma pädevuste arendamise, õpitee kujundamise ja õpitulemuste saavutamise eest. [RT I, 23.12.2024, 1 - jõust. 01.09.2025] (1^1) Pädevuste arendamiseks, õpitee kujundamiseks ja õpitulemuste saavutamiseks on õpilasel: 1) õigus turvalisele ja koostöisele õppekeskkonnale; 2) õigus küsida abi ja tuge ning kasutada talle määratud tugiteenuseid; 3) õigus kasutada kooli loodud huvihariduse ja -tegevuste võimalusi; 4) õigus taotleda mitteformaalõppes või teises haridusasutuses õpitu arvestamist õppekava täitmisena; 5) õigus küsida koolilt õpitee valikute tegemiseks vajalikku teavet ja saada asjakohast tuge; 6) kohustus käituda teiste suhtes lugupidavalt ja järgida kooli kodukorras kokkulepitud käitumisreegleid. [RT I, 23.12.2024, 1 - jõust. 01.09.2025]
(2)Õppest puudumine on lubatud üksnes mõjuvatel põhjustel. Kool hindab, kas õppest puudumise põhjuseid saab lugeda mõjuvaks. Õppetundidest puudumise mõjuvad põhjused on järgmised: 1) õpilase haigestumine või temale tervishoiuteenuse osutamine; 2) läbimatu koolitee või muu vääramatu jõud, sealhulgas

§ 19

lõigete 4 ja 5 alusel sätestatud ilmastikuolud, mille puhul on õppest puudumine põhjendatud; [RT I, 02.01.2025, 3 - jõust. 01.09.2025] 3) olulised perekondlikud põhjused; 4) muud kooli poolt mõjuvaks loetud põhjused.

(3)Kool sätestab kooli kodukorras õppest puudumisest teavitamise korra.
(4)Kool peab õppest puudumiste üle arvestust ning teeb selle kättesaadavaks seaduslikele esindajatele ja kohaliku omavalitsuse üksusele. [RT I, 23.12.2024, 1 - jõust. 01.09.2025] § 36. Õppimiskohustusliku õpilase õppest puudumisest teavitamine ja rakendatavad meetmed [RT I, 23.12.2024, 1 - jõust. 01.09.2025]
(1)Seaduslik esindaja teavitab kooli õpilase õppest puudumisest ja selle põhjustest hiljemalt esimesel õppest puudumise päeval. Kui seaduslik esindaja ei ole kooli õpilase puudumisest teavitanud, teavitab kool sellest seaduslikku esindajat hiljemalt järgmisel õppepäeval.
(2)Kui on tekkinud põhjendatud kahtlus, et õpilase puudumise põhjenduseks on esitatud ebaõigeid andmeid, võib kool küsida seaduslikult esindajalt lisaselgitust.
(3)Õpilase puhul, kes on rohkem kui kahe nädala jooksul puudunud õppest korduvalt põhjuseta ja kellel on võlgnevusi õppetöös ning kelle puhul on õpetaja või tugispetsialist esitanud kirjalikke või suulisi tähelepanekuid toe vajaduse kohta, on koolil kohustus hinnata: 1) osutatud toe piisavust, lisatoe vajadust ja toe pakkumiseks kohaliku omavalitsuse kaasamise vajadust; 2) individuaalse õppekava koostamise vajadust, et vältida õpilünkade teket ja suurenemist; 3) individuaalse õppekava muutmise vajadust, kui õpe toimub individuaalse õppekava alusel; 4) individuaalse karjääriinfo vahendamise ja karjäärinõustamise vajadust; 5) edasise õppe ja arengu eesmärkide kavandamiseks vestluse pidamise vajadust.
(4)Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel tehtud hindamise tulemusena tuvastatakse lisatoe, kohaliku omavalitsuse kaasamise, individuaalse õppekava koostamise või muutmise, individuaalse karjääriinfo vahendamise ja karjäärinõustamise või seadusliku esindajaga vestluse pidamise vajadus, rakendab kool asjakohaseid meetmeid.
(5)Kui kooli rakendatud meetmed ei avalda mõju või neid ei ole võimalik rakendada põhjusel, et kool ei saa viie õppepäeva jooksul õpilase või seadusliku esindajaga kontakti, pöördub kool järgmiste meetmete rakendamiseks valla- või linnavalitsuse poole. Valla- või linnavalitsuse meetmete rakendamisel osaleb kool lapse abistamises oma ülesannete piires.
(6)Direktor või kooli pidaja määrab isiku, kelle tööülesannete hulka kuulub õppimiskohustusega seotud info valla- või linnavalitsusega vahetamise korraldamine. [RT I, 23.12.2024, 1 - jõust. 01.09.2025] 3. jagu Õpilase arengu toetamine koolis § 37. Õpilase arengu toetamine
(1)Õpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet õpilase individuaalsete vajaduste ja võimete järgi. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud ülesande täitmiseks on koolil õigus töödelda vajalikus mahus ja ulatuses alusharidusseaduse alusel lapse koolivalmiduskaardi ja osutatud tugiteenuste kohta hariduse infosüsteemi kantud andmeid. [RT I, 09.01.2025, 1 - jõust. 01.09.2025]
(2)Vajaduse korral tagatakse õpilasele koolis tasuta vähemalt eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi (edaspidi koos tugispetsialistid) teenus. Tugispetsialistide teenuse rakendamiseks loob võimalused kooli pidaja ning teenuse rakendamist korraldab direktor.
(3)Tugispetsialistide teenuse kirjelduse ja teenuse rakendamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(4)Kui ilmneb õpilase andekus, tagatakse talle koolis individuaalse õppekava rakendamine ning vajaduse korral täiendav juhendamine aineõpetajate või teiste spetsialistide poolt haridusprogrammide või haridusasutuste kaudu.
(5)Õpilase arengu toetamiseks korraldatakse temaga koolis vähemalt üks kord õppeaastas arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides.

§ 36

lõikes 3 nimetatud asjaoludel korraldab kool õpilasega arenguvestluse ühe kuu jooksul hindamise tulemuse tuvastamisest arvates. [RT I, 23.12.2024, 1 - jõust. 01.09.2025]

(6)Arenguvestlusel osalevad õpilane, klassijuhataja ja piiratud teovõimega õpilase puhul seaduslik esindaja. Kui kool ei ole saanud õppimiskohustusliku õpilase seadusliku esindajaga arenguvestluse aja kokkuleppimiseks kontakti või seaduslik esindaja ei ole teist korda ilmunud arenguvestlusele kokkulepitud ajal, teavitab kool sellest õpilase elukohajärgset valla- või linnavalitsust, kes vajaduse korral rakendab meetmeid lapse õiguste kaitsmiseks. Vajaduse korral ja teovõimelise õpilase nõusolekul kaasatakse arenguvestlusesse ka tema seaduslik esindaja. [RT I, 23.12.2024, 1 - jõust. 01.09.2025]
(7)Arenguvestluse korraldamise tingimused ja korra kehtestab kooli direktor, esitades need enne kehtestamist arvamuse andmiseks õppenõukogule ning hoolekogule. [RT I, 22.01.2018, 1 - jõust. 01.02.2018] § 38. Pikapäevarühm
(1)Kooli direktor võib kooli pidaja nõusolekul moodustada koolis pikapäevarühmi põhiharidust omandavatele õpilastele. Pikapäevarühmas korraldatava õppekavavälise tegevusena pakutakse õpilasele järelevalvet ning pedagoogilist juhendamist ja suunamist õppest vaba aja sisustamisel, koduste õpiülesannete täitmisel, huvitegevuses ning huvide arendamisel. Hoolekogu ettepanekul on kool koostöös kooli pidajaga kohustatud korraldama pikapäevarühma moodustamise.
(2)Pikapäevarühma töökorralduse ja päevakava kehtestab kooli direktor, määrates seal aja koduste õpiülesannete täitmiseks, puhkuseks vabas õhus ja huvitegevuseks. Pikapäevarühma töö planeerimisel ja korraldamisel lähtutakse hoolekogu ettepanekutest, õpilaste turvalisuse ja tervisekaitse nõuetest, kooli õppe- ja kasvatustegevuse üldistest eesmärkidest, pikapäevarühma õpilaste vanuselistest ja individuaalsetest iseärasustest, nende kodustest tingimustest ning seaduslike esindajate ja õpilaste põhjendatud soovidest, samuti transpordivõimalustest. [RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
(3)[Kehtetu - RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
(4)Õpilane võetakse pikapäevarühma vastu ja arvatakse sealt välja direktori otsusega ja seadusliku esindaja taotluse alusel. [RT I, 25.10.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] § 39. Kooli õpilaskodu
(1)Koolil võib olla õpilaskodu, mis nähakse kooli struktuuriüksusena ette kooli põhimääruses.
(2)Õpilaskodus korraldatakse õppekavavälist tegevust, millega tagatakse õpilasele tema vajadustele ja huvidele vastavad õppimis-, elamis- ja kasvatustingimused. Õpilaskodus tagatakse õpilaste tervist toetav ja tervisele ohutu elukeskkond rahvatervishoiu seaduse tähenduses. [RT I, 02.01.2025, 3 - jõust. 01.09.2025]
(3)Õpilaskodu tegutsemise tingimused ja korra ning õpilaskodu elukeskkonna täpsemad tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. [RT I, 02.01.2025, 3 - jõust. 01.09.2025]
(4)Õpilase elukorraldus õpilaskodus ning õpilaskodusse vastuvõtmise ja õpilaskodust väljaarvamise tingimused ja kord määratakse õpilaskodu kodukorras. Õpilaskodu kodukorra kehtestab kooli direktor ning see esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks õppenõukogule, hoolekogule ja õpilasesindusele. Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud riiklikult toetatavale õpilaskodu kohale õpilase vastuvõtmiseks üldised tingimused ja korra.
(5)[Kehtetu - RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
(6)Kooli pidaja taotlusel määrab valdkonna eest vastutav minister maakonnas munitsipaal- või erakooli, mille juures olevas või mille juurde moodustatavas õpilaskodus luuakse riiklikult toetatavad kohad nende perede põhiharidust omandavatele lastele, kellel on raskusi toimetulekuga (edaspidi riiklikult toetatav õpilaskodu koht) ning riiklikult toetatavate õpilaskodu kohtade arvu nendes koolides. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(7)Riiklikult toetatavale õpilaskodu kohale õpilase vastuvõtmise aluseks on elukohajärgse valla- või linnavalitsuse põhjendatud taotlus ja õpilase või piiratud teovõimega õpilase seadusliku esindaja nõusolek. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(8)Valla- või linnavalitsuse põhjendatud taotluses märgitakse: 1) tähtaeg, mille jooksul õpilasele õpilaskodus elamine tuleb võimaldada; 2) puudused õpilase hooldamisel ja kasvatamisel või muud asjaolud, mis takistavad õpilasel õppimiskohustuse täitmist; [RT I, 23.12.2024, 1 - jõust. 01.09.2025] 3) õpilase ja seadusliku esindaja suhtes kasutusele võetud muud sotsiaalhoolekandelised abinõud koos põhjendusega, miks need ei ole osutunud küllaldaseks või nende kasutamine ei ole võimalik; 4) õpilasele ja seaduslikule esindajale õpilase õpilaskodus viibimise ajal osutatava abi liigid ja ulatus.
(9)Riiklikult toetatavale õpilaskodu kohale vastuvõetud õpilasele võimaldatakse vähemalt käimasoleva õppeveerandi lõpuni õppimine koolis, mille struktuuriüksus see õpilaskodu on. § 40. Huvitegevus koolis
(1)Huvitegevus on koolis toimuv või kooli korraldatud kooli õppekava läbimist toetav või muu õppekavaväline tegevus. Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja -meetodeid, sealhulgas ringid ja stuudiod.
(2)Õpilasel on õigus kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras. § 41. Kooli raamatukogu
(1)Koolil peab olema raamatukogu.
(2)Raamatukogu põhiülesanne on toetada trükiste, audiovisuaalsete ja muude infokandjate säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu kooli õppekava järgset õpet, arendada õpilaste iseseisva õpitöö ja teabe hankimise oskust ning lugemishuvi.
(3)Raamatukogu kogud jagunevad otstarbe järgi põhikoguks ja õppekirjanduse koguks.
(4)Kooliraamatukogude töökorralduse alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
(5)Rahvaraamatukogu võib täita kooliraamatukogu põhiülesannet põhikogu osas, kui rahvaraamatukogu asub kooliga samas hoones või kooli hoonele piisavalt lähedal, et kooliraamatukogu põhiülesande täitmine ei oleks takistatud. Sellisel juhul peab kooliraamatukogus olema vähemalt õppekirjanduse kogu. § 42. Toetus munitsipaal- ja erakooli õpilaste koolilõuna kulude katmiseks [RT I, 05.11.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
(1)Kooli pidaja korraldab õpilaste toitlustamise koolis rahvatervishoiu seaduse §-s 22 sätestatud ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. [RT I, 02.01.2025, 3 - jõust. 01.09.2025]
(2)Riigieelarves nähakse ette toetus munitsipaal- ja erakoolis statsionaarses õppes põhi- ja keskharidust omandavate õpilaste koolilõuna kulude katmiseks (edaspidi koolilõuna toetus). [RT I, 05.11.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
(3)Koolilõuna toetuse eraldamisel lähtutakse hariduse infosüsteemis kajastuvast valla või linna haldusterritooriumil asuvates munitsipaal- ja erakoolides statsionaarses õppes põhi- ja keskharidust omandavate õpilaste arvust planeeritavale aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga ja arvestuslikust koolilõuna maksumusest ühe õpilase kohta. [RT I, 05.11.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
(4)Koolilõuna toetuse ühe õpilase kohta ning koolilõuna toetuse jaotamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(5)Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja korra kehtestab valla- või linnavolikogu. § 43. Tervishoiuteenuse osutamine koolis
(1)Statsionaarses õppes põhi- ja üldkeskharidust omandavale õpilasele osutatakse koolitervishoiuteenust, mille hulka kuuluvad õe tegevused. Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste aja, mahu, kättesaadavuse ja asukoha kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
(2)Kooli pidaja korraldab koolitervishoiuteenuse kättesaadavuse ning teeb järjepidevuse tagamiseks koolitervishoiuteenuse osutajaga koostööd, tagab ruumide ja mittemeditsiinilise sisseseade olemasolu koolis tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 25 lõike 2 alusel kehtestatud nõuete kohaselt ja katab sellega seotud kulud ning korraldab ja rahastab õpilase transporti tervishoiuteenuse osutamise asukohta juhul, kui selleks esineb vältimatu vajadus ning õpilase seaduslikul esindajal puudub selles olukorras võimalus transporti korraldada.
(3)Tervisekassa poolt koolitervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse täitmisel on aluseks hariduse infosüsteemi järgne õpilaste arv planeeritavale aastale eelneva aasta
  1. novembri seisuga. [RT I, 11.03.2023, 9 - jõust. 01.04.2023] §
  2. Vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamine koolis
(1)Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse. (1^1) Koolis on õpilasele keelatud järgmised esemed ja ained: 1) relv relvaseaduse tähenduses; 2) lõhkeaine, pürotehniline aine ja pürotehniline toode lõhkematerjaliseaduse tähenduses; 3) aine, mida kasutatakse mürgistuse või joobe tekitamiseks; 4) aine, mis on seaduse alusel keelatud õpilase vanusest tulenevalt; 5) muu ese või aine, mida kasutatakse õpilase või teise isiku elu või tervise ohtu seadmiseks või võõra asja kahjustamiseks. [RT I, 01.03.2019, 2 - jõust. 01.09.2019] (1^2) Kui koolil tekib põhjendatud kahtlus, et õpilase valduses on käesoleva paragrahvi lõikes 1^1 nimetatud esemeid või aineid, võtab kool kasutusele meetmed vahetu või vahetult eesseisva ohu vähendamiseks või kõrvaldamiseks käesolevas paragrahvis ja

§-s 58 sätestatud tingimustel ja korras. Relva, lõhkeaine või aine, mida kasutatakse narkootilise joobe tekitamiseks, kahtlusest teavitab kool viivitamata politseid. [RT I, 01.03.2019, 2 - jõust. 01.09.2019] (1^3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1^1 nimetamata koolis keelatud esemete ja ainete loetelu sätestatakse kooli kodukorras. [RT I, 01.03.2019, 2 - jõust. 01.09.2019]

(2)Õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise, nende juhtumite lahendamise ning käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud meetme rakendamise kord sätestatakse kooli kodukorras kooli pidaja nõusolekul.
(3)Õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitseks ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamise abinõude rakendamiseks kooli kodukorras sätestatu kohaselt loob võimalused kooli pidaja ning selle korraldab direktor.
(4)Vägivalla ennetamiseks tagatakse koolis järelevalve õpilaste üle kogu õppepäeva vältel. Ruumide ja territooriumi kasutamine korraldatakse võimaluse piires selliselt, et see aitaks ennetada õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustava olukorra tekkimist.
(5)Kool võib õpilaste ja koolitöötajate turvalisust ohustava olukorra ennetamiseks ja olukorrale reageerimiseks ning kooli vara kaitsmiseks kasutada kooli territooriumil pilti edastavat ja salvestavat jälgimisseadmestikku. Kool säilitab salvestist kuni üks kuu salvestamise päevast arvates. Kui on alust arvata, et salvestisele on jäänud süütegu, edastab kool salvestise esimesel võimalusel politseile. [RT I, 01.03.2023, 2 - jõust. 01.07.2024]
(6)Jälgimisseadmestiku kasutamise kord sätestatakse kooli kodukorras.
(7)Õpilaste ja koolitöötajate turvalisuse ning piiratud teovõimega õpilaste üle järelevalve tagamiseks võib kool kontrollida kooli hoonest või territooriumilt sisse- ja väljaliikumist ning piirata statsionaarses õppes põhiharidust omandava piiratud teovõimega õpilase kooli hoonest või territooriumilt väljaliikumist. § 45. Hädaolukorra lahendamine koolis
(1)Hädaolukorrana käsitatakse sündmust või sündmuste ahelat, mis ohustab koolis viibivate isikute elu ja tervist, kahjustab oluliselt keskkonda või tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju.
(2)Kooli pidaja loob võimalused ja direktor korraldab õpilaste ja koolitöötajate kaitse hädaolukorras.
(3)Direktor korraldab kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamise, kaasates vajaduse korral õppenõukogu ja hoolekogu ning eksperte. Hädaolukorra lahendamise plaanis nähakse ette: 1) hädaolukorra lahendamise üldpõhimõtted; 2) koolis hädaolukorra lahendamisega seotud isikute ülesanded; 3) hädaolukorra lahendamist juhtivad ja lahendamisele kaasatavad isikud; 4) hädaolukorra lahendamise juhtimise ja koordineerimise korraldus; 5) teabevahetuse korraldus; 6) koolitöötajate, õpilaste, seaduslike esindajate ning vajaduse korral teiste isikute teavitamise korraldus; 7) õppekorraldus hädaolukorra ajal; 8) tegevused pärast hädaolukorda.
(4)Hädaolukorra lahendamise plaani kehtestab direktor.
  1. jagu Õpilasele vajaliku toe väljaselgitamine ja rakendamine [RT I, 22.01.2018, 1 - jõust. 01.02.2018] §
  2. Kooli pidaja ja kooli ülesanded vajaliku toe väljaselgitamisel ja rakendamisel [RT I, 22.01.2018, 1 - jõust. 01.02.2018]
(1)Õpilase haridusliku erivajaduse väljaselgitamiseks ja õpilasele vajaliku toe pakkumiseks loob võimalused kooli pidaja ning selle korraldab direktor.
(2)Direktor määrab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija, kelle ülesanne on korraldada koolisisest meeskonnatööd, mida on vaja õppe ja arengu toetamiseks, ning koordineerida koolivälises võrgustikutöös osalemist.
(3)Haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija toetab ja juhendab õpetajat haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel, nõustab seaduslikku esindajat ning teeb õpetajale ja direktorile ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, koolis pakutavate õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks või lisauuringute tegemiseks ning ühelt haridustasemelt teisele ülemineku toetamiseks.
(4)Kui õpilasel ilmneb vajadus saada tuge, teavitatakse sellest seaduslikku esindajat ning kool korraldab õpilase pedagoogilis-psühholoogilise hindamise. Vajaduse korral tehakse koostööd teiste valdkondade spetsialistidega ja soovitatakse lisauuringuid.
(5)Õpilasele, kellel tekib mahajäämus õpitulemuste saavutamisel, annab kool üldist tuge, mis kujutab endast õpetaja pakutavat individuaalset lisajuhendamist, tugispetsialistide teenuse kättesaadavust ning vajaduse korral õpiabitundide korraldamist individuaalselt või rühmas. [RT I, 23.12.2024, 1 - jõust. 01.09.2025]
(6)Kui kooli tagatud üldine tugi ei anna õpilase arenguks soovitud tulemusi, siis võib rakendada koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel tõhustatud tuge või erituge. Sellisel juhul on õpilane käsitletav haridusliku erivajadusega õpilasena.
(7)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud hindamise, testimise ja uuringute tulemused, samuti õpetajate tähelepanekud, tugispetsialistide ning koolivälise nõustamismeeskonna antud soovitused, rakendatud teenused ja tugi ning hinnang nende tulemuslikkuse kohta kantakse õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardile. Direktor määrab koolis isiku, kes vastutab selle kaardi täitmise eest.
(8)Vähemalt korra õppeaastas ja juhul, kui koolivälise nõustamismeeskonna määratud toe rakendamise tähtaeg on lõppenud, hindab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega soovitatud toe rakendamise mõju ning teeb ettepanekud edasiseks tegevuseks.
(9)Kool lähtub õppe korraldamisel kaasava hariduse põhimõtetest. Tulenevalt õpilase individuaalsest vajadusest tagatakse õpilasele võimetekohane õpe ja vajalik tugi õpetajate, tugispetsialistide, abiõpetajate ja teiste spetsialistide koostöös.
(10)Õpilase õppekavas sõnastatud eesmärkide täitmiseks ja talle vajaliku toe pakkumiseks võib lisaks tavaklassidele moodustada ka õpiabi- või tasemerühmi või eriklasse. Õpe õpiabi- või tasemerühmas või eriklassis peab olema õpilase vajadustest lähtudes põhjendatud ja ajaliselt piiritletud ning järgida tuleb haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija või koolivälise nõustamismeeskonna või mõlema soovitusi. Erituge vajava õpilase õpetamisel tavaklassis peab arvestama koolivälise nõustamismeeskonna soovitusi.
(11)Õpiabi- või tasemerühma või eriklassi vastuvõtmise otsustab direktor. Otsuse tegemisel lähtub direktor õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul seadusliku esindaja nõusolekust. [RT I, 22.01.2018, 1 - jõust. 01.02.2018] § 47. Soovituse andmine õppe ja kasvatuse korraldamiseks ning tugiteenuste rakendamiseks [RT I, 22.01.2018, 1 - jõust. 01.02.2018]
(1)Haridus- ja Noorteamet korraldab soovituste andmise õppe ja kasvatuse korraldamiseks ning tugiteenuste rakendamiseks. [RT I, 16.06.2020, 1 - jõust. 01.08.2020]
(2)[Kehtetu - RT I, 16.06.2020, 1 - jõust. 01.08.2020]
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud soovituse andja (edaspidi kooliväline nõustamismeeskond) kaasab soovituse andmisel vajaduse korral haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialiste. [RT I, 04.11.2022, 5 - jõust. 14.11.2022]
(4)Koolivälisele nõustamismeeskonnale soovituse andmiseks esitatavate andmete loetelu, taotluse esitamise ning koolivälise nõustamismeeskonna soovituse andmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(5)Koolivälise nõustamismeeskonna liikmel on õigus töödelda soovituse andmiseks vajalikke õpilase isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, üksnes soovituse andmiseks vajalikus mahus ja ulatuses. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019] § 48. Koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel rakendatav tugi [RT I, 22.01.2018, 1 - jõust. 01.02.2018]
(1)Koolivälise nõustamismeeskonna soovituse kohaselt ja seadusliku esindaja kirjalikul nõusolekul rakendab kool õpilasele tõhustatud tuge või erituge, terviseseisundist tulenevat koduõpet, õppimiskohustuslikule õpilasele mittestatsionaarset õpet, vähendab ja asendab riiklikus õppekavas ettenähtud õpitulemusi ühes või mitmes aines, soovitab lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppe rakendamist või vabastab õpilase kohustusliku õppeaine õppimisest. [RT I, 23.12.2024, 1 - jõust. 01.09.2025]
(2)Koolivälise nõustamismeeskonna soovitus kantakse hariduse infosüsteemi õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide alamregistrisse pärast seda, kui seaduslik esindaja on andnud nõusoleku soovituse rakendamiseks. Nõusolek esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(3)Kui elukohajärgse kohaliku omavalitsuse territooriumil ei ole võimalik korraldada koolivälise nõustamismeeskonna soovituse kohast õpet, on õpilase elukohajärgne vald või linn kohustatud koostöös teiste koolide ja nende pidajatega tagama õpilasele hariduse omandamise võimalused ning korraldama transpordi või hüvitama õpilase sõidukulud. Transport korraldatakse ja sõidukulud hüvitatakse valla- või linnavalitsuse kehtestatud korras, välja arvatud juhul, kui sõidukulud hüvitatakse riigieelarvest ühistranspordiseaduse § 35 lõike 2 või § 36 lõike 2 alusel kehtestatud korras. [RT I, 22.01.2018, 1 - jõust. 01.02.2018] § 49. Tõhustatud toe ja eritoe rakendamine haridusliku erivajadusega õpilasele [RT I, 22.01.2018, 1 - jõust. 01.02.2018]
(1)Tõhustatud tuge rakendatakse õpilasele, kes oma püsiva õpiraskuse, psüühika- ja käitumishäire või muu terviseseisundi või puude tõttu vajab vähemalt üht järgmistest teenustest: 1) pidevat tugispetsialistide teenust ja individuaalset õppekava ühes, mitmes või kõikides ainetes; 2) pidevat tugispetsialistide teenust ja osaajaga õpet individuaalselt või rühmas; 3) pidevat tugispetsialistide teenust ja individuaalset tuge klassis toimuva õppetöö ajal; 4) õpet eriklassis.
(2)Erituge rakendatakse õpilasele, kes tulenevalt tema raskest ja püsivast psüühikahäirest, intellekti- või meelepuudest või liitpuudest vajab: 1) puudespetsiifilist õppekorraldust, -keskkonda, -metoodikat ja -vahendeid ning õppes osalemiseks pidevat tugispetsialisti teenust; [RT I, 04.11.2022, 5 - jõust. 14.11.2022] 2) osaajaga õpet individuaalselt või rühmas või pidevat individuaalset tuge klassis või õpet eriklassis. (2^1) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud pidev tugispetsialisti teenus on vajaduse korral lõimitud sotsiaal- või tervishoiuteenustega või mõlematega. [RT I, 04.11.2022, 5 - jõust. 14.11.2022]
(3)Tõhustatud toe ja eritoe rakendamiseks on kooli direktoril ja haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerijal õigus töödelda hariduse infosüsteemi teise kooli või lasteaia ja koolivälise nõustamismeeskonna kantud andmeid koolivälise nõustamismeeskonna soovituse ning tuge saavale õpilasele rakendatud tõhustatud toe ja eritoe kohta, kuid üksnes mahus ja ulatuses, mis on vajalik tõhustatud toe ja eritoe rakendamiseks. [RT I, 09.01.2025, 1 - jõust. 01.09.2025] § 50. Lisaõpe põhikooli lõpetanutele [RT I, 22.01.2018, 1 - jõust. 01.02.2018]
(1)Lisaõpet võimaldatakse põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava lihtsustatud või toimetulekuõppe alusel põhikooli lõpetanule ning põhikooli riikliku õppekava alusel põhikooli lõpetanule, kes tulenevalt hariduslikust erivajadusest vajab täiendavat ettevalmistust ja tuge õppe sujuvaks jätkamiseks ja sotsiaalse toimetuleku parandamiseks. [RT I, 23.12.2024, 1 - jõust. 01.09.2025]
(2)Lisaõppesse võetakse õpilane, kes on saanud põhikooli lõputunnistuse samal aastal ja kes ei ole õppekeskkonna muutuseks valmis. Lisaõppes osalevale õpilasele kohaldatakse käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides statsionaarses õppes põhiharidust omandavate õpilaste kohta sätestatut käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega. [RT I, 23.12.2024, 1 - jõust. 01.09.2025]
(3)Põhikoolis toimuv lisaõpe kestab ühe õppeaasta. Lisaõppes osalevale õpilasele võimaldatakse juhendatud õpet 1120 õppetunni ulatuses. Juhendatud õpe koosneb täiendavast üldhariduslikust õppest, karjääriõppest, -infost ja -nõustamisest ning sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste arendamisest. Lisaõppe läbinud õpilane saab jätkata tasemeõppes või ettevalmistavas õppes. [RT I, 23.12.2024, 1 - jõust. 01.09.2025]
(4)Igale õpilasele koostatakse üleminekuplaan, kus määratakse tema konkreetne õppe sisu ja päevakava. Üleminekuplaani koostamisel arvestatakse õpilase teadmisi ja oskusi, õpilase ning seadusliku esindaja soove ja vajadusi ning kooli võimalusi. [RT I, 22.01.2018, 1 - jõust. 01.02.2018] §
  1. Hariduslike erivajadustega õpilaste rühmad ja klassid [Kehtetu - RT I, 22.01.2018, 1 - jõust. 01.02.2018] §
  2. Ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpe [Kehtetu - RT I, 22.01.2018, 1 - jõust. 01.02.2018] §
  3. Terviseseisundist tulenev koduõpe ja haiglaõpe [Kehtetu - RT I, 22.01.2018, 1 - jõust. 01.02.2018] §
  4. Lisaõpe põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi lõpetanutele [Kehtetu - RT I, 22.01.2018, 1 - jõust. 01.02.2018]
  5. peatükk ÕPILASED JA SEADUSLIKUD ESINDAJAD §
  6. Õpilase ja seadusliku esindaja teavitamine
(1)Õpilasel ja seaduslikul esindajal on õigus saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta. Kool on kohustatud võimaldama statsionaarses õppes õppiva õpilase seaduslikule esindajale juurdepääsu kooli valduses olevale teabele selle õpilase kohta. Teovõimeline õpilane võib kirjaliku taotlusega keelata juurdepääsu tema kohta kooli valduses olevale teabele. Seadusliku esindaja juurdepääsu teabele selle kohta, kas õpilane on kooli õpilaste nimekirjas või mitte, võib keelata vaid mõjuva põhjuse esinemisel.
(2)Kool avalikustab kooli vastuvõtu tingimused ja korra ning kooli üle haldusjärelevalvet teostavate asutuste kontaktandmed oma veebilehel. [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
(3)Õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest teavitatakse õpilast õppeveerandi või kursuse algul. Kool loob statsionaarses õppes õppivate õpilaste seaduslikele esindajatele võimalused sellekohase teabega tutvumiseks.
(4)Õpilasele ja statsionaarses õppes õppiva õpilase seaduslikule esindajale tehakse kooli kodukorras sätestatud korras teatavaks õpilasele kohalduv osa kooli päevakavast.
(5)Kool teavitab õpilast ja seaduslikku esindajat õpilase hinnetest. Kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul seaduslik esindaja ei ole andnud nõusolekut õpilase hinnetest teavitamiseks elektrooniliselt, on kool kohustatud teavitama õpilast ja seaduslikku esindajat õpilase hinnetest paberil vormistatud klassitunnistuse või õpinguraamatu kaudu. §
  1. Seaduslike esindajate koosoleku kokkukutsumine Kooli ja seaduslike esindajate koostöö koordineerimiseks kutsub direktor kokku statsionaarses õppes õppivate õpilaste seaduslike esindajate koosoleku arvestusega, et kõigile seaduslikele esindajatele antakse vähemalt üks kord aastas võimalus osaleda seaduslike esindajate koosolekul. Statsionaarse õppe puhul on direktor vähemalt ühe viiendiku klassi õpilaste seaduslike esindajate nõudmisel kohustatud kutsuma kokku selle klassi õpilaste seaduslike esindajate koosoleku. §
  2. Õpilase tunnustamine Valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud tingimustel ja korras tunnustatakse õpilast õpingute jooksul, kiitusega põhikooli lõputunnistusel ning gümnaasiumi lõpetamisel kuld- või hõbemedaliga. Kool võib oma kodukorras sätestada ka muid tunnustusmeetmeid. §
  3. Tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamine õpilase suhtes
(1)Eesmärgiga mõjutada õpilasi kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis, võib õpilase suhtes rakendada põhjendatud, asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi- ja mõjutusmeetmeid.
(2)Enne tugi- või mõjutusmeetme määramist kuulatakse ära õpilase selgitused ja põhjendatakse õpilasele tugi- või mõjutusmeetme valikut. Õpilasel ja käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 12 sätestatud mõjutusmeetme rakendamisel ka seaduslikul esindajal võimaldatakse enne mõjutusmeetme rakendamist anda arvamus õpilase käitumise ja mõjutusmeetme rakendamise kohta.
(3)Õpilase suhtes võib rakendada käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras kohaldatavaid tugimeetmeid (sealhulgas arenguvestluse läbiviimine, individuaalse õppekava rakendamine, õpilase vastuvõtmine pikapäevarühma, kooli juures tegutsevasse huviringi või õpilaskodusse, tugispetsialisti teenuse osutamine, käitumise tugikava koostamine) ning üht või mitut järgmist mõjutusmeedet: [RT I, 22.01.2018, 1 - jõust. 01.02.2018] 1) õpilase käitumise arutamine seadusliku esindajaga; 2) õpilasega tema käitumise arutamine direktori või õppealajuhataja juures; 3) õpilasega tema käitumise arutamine õppenõukogus; [RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013] 4) õpilasele tugiisiku määramine; 5) kirjalik noomitus; 6) selliste esemete ja ainete kooli hoiulevõtmine, mis ei ole

§ 44

lõike 1^1 kohaselt keelatud, kuid mida õpilane kasutab viisil, mis ei ole kooskõlas kooli kodukorraga; [RT I, 01.03.2019, 2 - jõust. 01.09.2019] 6^1) põhjendatud kahtluse korral, et õpilase valduses on

§ 44

lõike 1^1 kohaselt keelatud esemeid või aineid, nende olemasolu kontrollimine ja äravõtmine õpilase valdusest, sealhulgas õpilase riietest ja õpilase kasutuses olevast suletud kapist; [RT I, 01.03.2019, 2 - jõust. 01.09.2019] 6^2) selliste esemete ja ainete kooli hoiulevõtmine, mis on

§ 44lõike 1^1 kohaselt keelatud; [RT I, 01.03.2019, 2 - jõust.

01.09.2019] 7) õppetunnist eemaldamine koos kohustusega viibida määratud kohas ja saavutada tunni lõpuks nõutavad õpitulemused; 8) konfliktolukorras osalenud poolte lepitamine eesmärgiga saavutada kokkulepe edasiseks tegevuseks; 9) kooli jaoks kasuliku tegevuse elluviimine, mida võib kohaldada vaid õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul seadusliku esindaja nõusolekul; 10) pärast õppetundide lõppemist koolis viibimise kohustus koos määratud tegevusega kuni 1,5 tunni ulatuses ühe õppepäeva jooksul; 11) ajutine keeld võtta osa õppekavavälisest tegevusest koolis, näiteks üritustest ja väljasõitudest; 12) ajutine õppes osalemise keeld koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused.

(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud mõjutusmeetmete rakendamise otsustab direktor või tema volitatud isik, välja arvatud lõike 3 punktis 12 sätestatud mõjutusmeetme rakendamise, mida otsustab õppenõukogu. (4^1) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 6^1 sätestatud mõjutusmeetme kohaldajaks võivad olla direktor ning direktori määratud isik, kellel on ettevalmistus mõjutusmeetme kohaldamiseks (edaspidi mõlemad kontrollija). Kontrollija peab olema kõrgharidusega ja teadlik meetme rakendamisega kaasneda võivatest ohtudest, meetme õiguslikest alustest ja kohaldamise tingimustest ning tal peavad olema teadmised, oskused ja sobivad isiksuseomadused meetme kohaldamiseks lapse huvidest lähtudes. [RT I, 01.03.2019, 2 - jõust. 01.09.2019]
(5)Kooli hoiule võetud esemed ja ained hoiustatakse kooli kodukorras sätestatu kohaselt. Hiljemalt õpilase õppepäeva lõppedes tagastatakse talle käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel hoiule võetud ese või aine, välja arvatud ese või aine, mis on keelatud

§ 44

lõike 1^1 kohaselt, mille puhul kool: 1) teavitab relva, lõhkeaine või aine, mida kasutatakse narkootilise joobe tekitamiseks, leidmisest kohe politseid ja annab need viivitamata politseile üle; 2) tagastab käesoleva lõike punktis 1 nimetamata esemed ja ained seaduslikule esindajale pärast õpilase käitumise arutamist seadusliku esindajaga või annab need vajaduse korral asja või aine ohtlikkusest lähtudes üle politseile. [RT I, 01.03.2019, 2 - jõust. 01.09.2019] (5^1) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 6^1 sätestatud mõjutusmeedet võib kohaldada õpilase tahte vastaselt tingimusel, et: 1) õpilast on eelnevalt teavitatud kontrollimise põhjusest; 2) õpilasele on eelnevalt tehtud ettepanek võimaldada kontrolli teostamist või loovutada ese või aine vabatahtlikult; 3) suuline veenmine või käesoleva paragrahvi lõikes 3 esitatud tugi- või muu mõjutusmeetme kasutamine ei ole küllaldane; 4) kontrollimata jätmisel ei ole võimalik kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu õpilase või teise isiku elule või tervisele või võõrale asjale ning 5) kontrollimiseks kasutatakse ainult vähimat vajalikku ja vältimatut viisi, mis vastab käesolevas paragrahvis esitatud tingimustele. [RT I, 01.03.2019, 2 - jõust. 01.09.2019] (5^2) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 6^1 ja 6^2 sätestatud mõjutusmeedet tuleb kohaldada võimalikult delikaatselt ja tuleb kaitsta õpilase eneseväärikust. Kontrollija peab olema õpilasega samast soost. Kontrollija ei pea olema õpilasega samast soost, kui kontrollitakse õpilase esemeid ja tema kasutuses olevat suletud kappi. Lisaks kontrollijale peab mõjutusmeetme rakendamise juures viibima veel vähemalt üks koolitöötaja. [RT I, 01.03.2019, 2 - jõust. 01.09.2019] (5^3) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 6^1 sätestatud õpilase riietust võib kontrollida isik, kes ei ole õpilasega samast soost, juhul kui samasoolist kontrollijat ei ole võimalik kaasata ning kontrolliga viivitamine seaks ohtu õpilase või teise isiku elu või tervise või võõra asja. [RT I, 01.03.2019, 2 - jõust. 01.09.2019] (5^4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 6 sätestatud mõjutusmeetme rakendamise korral dokumenteerib kool õpilaselt eseme kooli hoiulevõtmise ja selle põhjuse ning õpilasele tagastamise. Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 6^1 ja 6^2 sätestatud mõjutusmeetmete rakendamise kohta koostatakse viivitamata protokoll, kuhu kantakse: 1) protokolli koostamise aeg ja koht; 2) protokolli koostaja ees- ja perekonnanimi; 3) selle õpilase ees- ja perekonnanimi, kelle suhtes mõjutusmeedet rakendati; 4) hoiulevõetud või äravõetud esemete või ainete loetelu; 5) märge õpilase esemete või tema kasutuses oleva suletud kapi kontrollimise kohta; 6) märge selle kohta, kas õpilast teavitati eelnevalt kontrollimise põhjusest ja talle tehti ettepanek võimaldada vabatahtlikult kontrolli teostamist või loovutada ese või aine vabatahtlikult; 7) mõjutusmeetme kohaldamise põhjus; 8) sündmuste käigu kirjeldus; 9) kontrollija allkiri; 10) õpilase allkiri või märge allkirjastamisest keeldumise kohta. [RT I, 01.03.2019, 2 - jõust. 01.09.2019]

(6)Kui õpilase koolist koju jõudmiseks on vajalik transpordi kasutamine, arvestatakse lõike 3 punktis 10 sätestatud mõjutusmeetme rakendamisel transpordi korraldusega.
(7)Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 7 ja 10 sätestatud mõjutusmeetmete rakendamise ajal tagab kool järelevalve õpilase üle ja vajaduse korral õpilase pedagoogilise juhendamise.
(8)Ajutist õppes osalemise keeldu koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused võib õpilase suhtes rakendada kuni 10 õppepäeva ulatuses ühe poolaasta jooksul. Otsus ajutise õppes osalemise keelu kohaldamise kohta vormistatakse kirjalikult ja toimetatakse õpilasele või piiratud teovõimega õpilase puhul seaduslikule esindajale kätte posti teel või antakse kätte allkirja vastu. Õpilasele, kellele kohaldatakse ajutist õppes osalemise keeldu, koostatakse koostöös õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul koostöös seadusliku esindajaga individuaalne õppekava, et tagada nõutavate õpitulemuste saavutamine. Piiratud teovõimega õpilase seaduslik esindaja tagab käesolevas lõikes nimetatud mõjutusmeetme kohaldamise ajaks järelevalve õpilase üle ning õppe korraldamise individuaalse õppekava kohaselt.
(9)Tugi- ja mõjutusmeetme rakendamisest teavitamise kord sätestatakse kooli kodukorras. Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 6^1 , 6^2 ja 10 sätestatud meetmete rakendamisest teavitatakse viivitamata piiratud teovõimega õpilase seaduslikku esindajat. Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 11 sätestatud meetme rakendamisest teavitatakse piiratud teovõimega õpilase seaduslikku esindajat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. [RT I, 01.03.2019, 2 - jõust. 01.09.2019] § 59. Õpilaspileti väljastamine Õpilase või piiratud teovõimega õpilase seadusliku esindaja taotlusel väljastatakse õpilasele tasuta kooli õpilaspilet. Õpilaspileti väljaandmise korra ja õpilaspileti vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister. § 60. Õpilaskond ja õpilasesindus
(1)Kooli õpilased moodustavad õpilaskonna.
(2)Kooli õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduste ja seaduse alusel antud õigusaktidega, õpilaselu küsimusi.
(3)Õpilaskonnal on õigus: 1) moodustada liite ja organisatsioone teiste õpilaskondadega õigusaktides sätestatud alustel ja korras mittetulundusühingute seaduse §-s 5 ja sihtasutuste seaduse § 5 lõikes 2 sätestatud juriidilise isiku staatust omamata; 2) astuda Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd õpilasesinduse kaudu; 3) otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis kuuluvad seaduse või seaduse alusel antud õigusaktide kohaselt õpilaskonna pädevusse ega ole antud samadel alustel kellegi teise otsustada ja korraldada.
(4)Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. Õpilasesindus lähtub oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.
(5)Õpilasesinduse moodustamise kord, õpilasesinduse õigused, kohustused ja vastutus ning töökord sätestatakse õpilasesinduse põhimääruses. Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajatega. Õpilaskond kiidab õpilasesinduse põhimääruse heaks kooli põhimääruses sätestatud korras. Õpilasesindus esitab õpilasesinduse põhimääruse kinnitamiseks direktorile. 30 päeva jooksul põhimääruse kättesaamisest arvates kinnitab direktor õpilasesinduse põhimääruse, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele, või esitab kirjalikud põhjendused, miks põhimäärust ei ole võimalik kinnitada.
(6)Õpilasesinduse valimise õigus on kõikidel kooli õpilastel. Esimese õpilasesinduse valimised korraldab direktor kooli põhimääruses sätestatud korras, lähtudes demokraatlikest põhimõtetest.
(7)Võimaluse korral võib kooli eelarves näha ette vahendid õpilasesinduse tegevuse rahastamiseks, arvestades õpilasesinduse ja õpilaste vajadusi. 5. peatükk KOOLI PIDAMINE 1. jagu Kooli asutamine ja koolitusluba § 61. Kooli asutamine
(1)Riigikooli asutab valdkonna eest vastutav minister, munitsipaalkooli valla- või linnavolikogu.
(2)Riigikooli asutamise vajalikkuse kohta lähtuvalt piirkondlikust hariduspoliitikast ja koolivõrgu kujundamise vajadusest annab arvamuse kooli asukohajärgne vald või linn. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
(3)Vallad ja linnad võivad moodustada ühiselt hallatava kooli (edaspidi ühiskool), mille moodustamisele, juhtimisele ja tegevuse alustele kohaldatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-des 62^1 –62^3 sätestatut käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Käesolevas seaduses kooli pidaja, valla või linna, valla- või linnavolikogu või valla- või linnavalitsuse kohta sätestatut kohaldatakse ühiskooli puhul sellele kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle koosseisus on ühiskool moodustatud. [RT I, 22.01.2018, 1 - jõust. 01.02.2018] (3^1) Munitsipaalkool võib teise valla või linna haldusterritooriumil tegutseda selle valla või linna nõusolekul. [RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
(4)Kooli asutamise otsuses võib sätestada, et koolitustegevust ei asuta läbi viima kõikides klassides või kõikidel kooliastmetel korraga, vaid koolitustegevust alustatakse järkjärguliselt.
(5)Kooli andmed kantakse hariduse infosüsteemi õppeasutuste alamregistrisse.
(6)Munitsipaal- ja riigikoolid registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris. §
  1. Kooli nimetus Kooli nimetus peab selgelt erinema teistest hariduse infosüsteemi kantud õppeasutuste nimetustest ega tohi olla eksitav haridustaseme suhtes, mida koolis on võimalik omandada. §
  2. Munitsipaalkooli koolitusluba
(1)Koolitusluba annab vallale või linnale õiguse koolitusloal märgitud haridustasemetel või põhikooli kooliastmetel koolitustegevuse korraldamiseks vastavas koolis.

§ 2

lõike 3 punktis 2 nimetatud tegutsemisvormi puhul kohaldatakse alusharidusseaduses sätestatud erisusi munitsipaallasteaia pidamiseks. Koolitusloa andmise otsustab valdkonna eest vastutav minister. [RT I, 09.01.2025, 1 - jõust. 01.09.2025]

(2)Koolitusloa saamise taotluse esitab kooli pidaja valdkonna eest vastutavale ministrile vähemalt viis kuud enne õppeaasta algust.
(3)Taotlusele lisatakse: 1) kooli asutamise otsus; 2) kooli põhimäärus; 3) kooli õppekava; 4) kooli pidaja kinnitus kvalifikatsiooninõuetele vastavate direktori, õppealajuhataja ja õpetajate olemasolu kohta; [RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013] 5) koolitervishoiuteenuse osutaja kirjalik nõusolek osutada koolitervishoiuteenust ja andmed koolitervishoiuteenuse tegevusloa olemasolu kohta; 6) andmed kooli tegevuseks vajalike ruumide, hoonete, maa-ala, õpperuumide ja õppehoonete sisustuse olemasolu ning nende vastavuse kohta tervisekaitse- ja ohutusnõuetele; 7) [kehtetu - RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017] 8) riigilõivu tasumist tõendav dokument.
(4)Koolitusloa esmakordsel taotlemisel võib kooli õppekava asemel esitada kooli õppekava kavandi, kus ei ole esitatud ainekavasid.
(5)Koolitusloa esmakordsel taotlemisel väljastatakse tähtajaline koolitusluba kehtivusega kuni viis õppeaastat. Tähtajalise koolitusloa kehtivuse jooksul viiakse läbi haldusjärelevalve kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle. Kui haldusjärelevalve käigus ettekirjutusi ei tehta või need on tähtaegselt täidetud, ei pea uue koolitusloa taotlusele lisama käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmeid ja dokumente ning kooli pidaja taotlusel väljastab valdkonna eest vastutav minister uue koolitusloa tähtajatult, välja arvatud lõikes 6 sätestatud juhul. [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
(6)Kui tähtajalise koolitusloa alusel tegutsev ja uut koolitusluba taotlev kool on esitanud dokumendid, mis tõendavad, et haldusjärelevalve käigus tehtud ettekirjutused on täidetud, kuid ettekirjutuste tegeliku täitmise kontrollimiseks on valdkonna eest vastutava ministri hinnangul vaja läbi viia uus haldusjärelevalve, väljastab valdkonna eest vastutav minister tähtajalise koolitusloa kehtivusega kuni viis õppeaastat. [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
(7)Valdkonna eest vastutav minister vaatab koolitusloa taotluse läbi kahe kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Kooli õppekava kavandile ekspertiisi tegemiseks võib valdkonna eest vastutav minister pikendada koolitusloa läbivaatamise tähtaega kuni kahe kuu võrra, teavitades sellest kirjalikult taasesitatavas vormis koolitusloa taotlejat.
(8)Valdkonna eest vastutav minister ei anna koolitusluba, kui taotlusele ei ole lisatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud andmeid või dokumente või need ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele, õppemateriaalne baas ei vasta kooli õppekavast tulenevatele vajadustele, kool ei ole täitnud isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid eriliiki isikuandmete töötlemise nõudeid või tähtajalise koolitusloa alusel tegutsenud kool ei ole esitanud dokumente, mis tõendavad haldusjärelevalve käigus tehtud ettekirjutuste täitmist. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(9)Koolitusloa andmisest või selle andmisest keeldumisest teavitatakse koolitusloa taotlejat kirjalikult taasesitatavas vormis viie tööpäeva jooksul.
(10)Koolitusloa vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister. § 64. Munitsipaalkooli koolitusloa kehtetuks tunnistamine
(1)Valdkonna eest vastutav minister tunnistab koolitusloa kehtetuks, kui: 1) haldusjärelevalve käigus ilmneb, et koolis töötavad direktor, õppealajuhataja, õpetajad ja tugispetsialistid ei vasta kvalifikatsiooninõuetele, õpe ei ole kooskõlas riiklike õppekavade või selle alusel kehtestatud kooli õppekava nõuetega, õpilaste arengu toetamiseks õigusaktides ettenähtud meetmete rakendamine ei ole kooskõlas õigusaktide nõuetega, õppekeskkond ei vasta turvalisuse, tervise ning õppekavanõuetele või kooli tegevus on muus osas vastuolus seadustega või nende alusel antud õigusaktidega ja puuduste kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutusi ei ole ettenähtud tähtaja jooksul ja korras täidetud; [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014] 2) kool ei ole ühe aasta jooksul pärast koolitusloa väljaandmist alustanud koolitustegevust; 3) kooli tegevus on lõpetatud.
(2)Koolitusloa kehtetuks tunnistamisest teavitatakse valla- või linnavalitsust kirjalikult taasesitatavas vormis viie tööpäeva jooksul. § 65. Koolitustegevuse alustamine riigikoolis Koolitustegevuse alustamise eelduseks riigikoolis on

§ 63lõikes 3 sätestatud andmete ja dokumentide olemasolu. 2. jagu Kooli dokumendid § 66. Kooli põhimäärus

(1)Koolil on põhimäärus, milles sätestatakse: 1) kooli nimetus; 2) kooli asukoht ja tegutsemiskohad; 3) kooli tegutsemise vorm; 4) kooli hoolekogu ja direktori ülesanded; 5) õppe ja kasvatuse korraldus koolis, sealhulgas koolis omandatava hariduse liik ja tase, õppekeel või õppekeeled, koolis toimuv statsionaarne või mittestatsionaarne õpe või mõlemad; [RT I, 22.01.2018, 1 - jõust. 01.02.2018] 6) koolis toimuva õppekavavälise tegevuse korraldamise alused; 7) õpilaste ja seaduslike esindajate õigused ja kohustused, sealhulgas esimese õpilasesinduse valimise kord, ning õpilaskonna poolt õpilasesinduse põhimääruse heakskiitmise kord; 8) koolitöötajate õigused ja kohustused; 9) majandamise ja asjaajamise alused.
(2)Riigikooli põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister, munitsipaalkooli põhimäärus kehtestatakse pidaja kehtestatud korras. Põhimäärus ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. § 67. Kooli arengukava
(1)Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostatakse kooli arengukava. Arengukava koostatakse vähemalt kolmeks aastaks. Arengukavas määratakse kooli arengu eesmärgid ja põhisuunad.
(2)Arengukava ja selle muudatused valmistatakse ette koostöös hoolekogu, õpilasesinduse, õppenõukogu ning ekspertidega koolist või väljastpoolt kooli. Arengukava kinnitab kooli pidaja või tema volitatud isik ja kooli direktor annab selle täitmisest aru kooli pidaja kehtestatud korras. Arengukava ja selle muudatused esitatakse enne kinnitamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.
(3)Kooli direktor korraldab arengukava avalikustamise kooli veebilehel. [RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013] § 68. Kooli kodukord
(1)Kooli kodukorra kehtestab direktor ja see on õpilastele ja koolitöötajatele täitmiseks kohustuslik.
(2)Kooli kodukord ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule ja õpilasesindusele. § 69. Kooli dokumentide avalikustamine
(1)Kool avalikustab kooli õppekava, põhimääruse, arengukava, kodukorra ja õpilaskodu kodukorra oma veebilehel ja loob koolis võimalused nendega tutvumiseks paberil.
(2)Kooli kodukord ja õpilaskodu kodukord pannakse välja koolis õpilastele nähtavasse kohta. § 70. Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alased kohustuslikud dokumendid
(1)Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alased kohustuslikud dokumendid on: 1) üldtööplaan; 2) õpilasraamat; 3) klassipäevik; 4) põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuste ja hinnetelehtede plankide arvestamise raamat; 5) kiituskirjade, medalite ja muude autasude väljaandmise raamat; 6) huviringipäevik; 7) pikapäevarühma päevik; 8) õpilaskodurühma päevik.
(2)Kooli õppe- ja kasvatusalaseid kohustuslikke dokumente peetakse paberil või elektrooniliselt. Kooli õppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides esitatavad andmed ning dokumentide täitmise ja pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. 3. jagu Kooli juhtimine § 71. Direktor
(1)Kooli juhib direktor. Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse korralduse ja tulemuslikkuse ning muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. [RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
(2)Direktor: 1) vastutab kooli arengukava koostamise ja elluviimise eest; 2) kehtestab kooli õppekava; 3) esindab kooli ja tegutseb kooli nimel ning käsutab kooli eelarvevahendeid

ning kooli põhimäärusega antud volituste ulatuses; 4) kehtestab kooli palgakorralduse põhimõtted, esitades need enne kehtestamist arvamuse andmiseks õpetajatele ja hoolekogule ning kooskõlastamiseks kooli pidajale; 5) sõlmib õpetajate ning teiste töötajatega töölepingud; 6) kinnitab kooli pidaja kehtestatud korras koolitöötajate koosseisu; 7) teeb kooli pidajale ja hoolekogule ettepaneku suurendada erandjuhul põhikooli õpilaste arvu klassis; 8) kehtestab kooli sisehindamise korra; 9) kehtestab arenguvestluste korraldamise tingimused ja korra; 10) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid. [RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

(3)Direktor annab oma pädevuse piires käskkirju.
(4)Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss.
(5)Direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutab konkursi välja kooli pidaja.
(6)Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kehtestab kooli pidaja, esitades selle enne arvamuse andmiseks hoolekogule. [RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
(7)Munitsipaalkooli direktoriga sõlmib töölepingu vallavanem või linnapea või tema volitatud ametiisik. Riigikooli direktoriga sõlmib töölepingu valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametiisik. [RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
(8)Direktori professionaalse arengu toetamiseks korraldatakse temaga vähemalt üks kord aastas arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku direktori ja kooli arengueesmärgid. Arenguvestluse korraldamise korra kehtestab kooli pidaja. [RT I, 07.01.2026, 3 - jõust. 01.03.2026]
(9)Igal viiendal tööaastal toimub direktori atesteerimine. Direktorit atesteerib atesteerimiskomisjon. Direktor loetakse atesteerituks, kui tema töötulemused ja juhtimisviisid vastavad ametikoha nõuetele. [RT I, 07.01.2026, 3 - jõust. 01.03.2026]
(10)Atesteerimiskomisjoni moodustamise ning direktori atesteerimise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 07.01.2026, 3 - jõust. 01.03.2026]
(11)Kui direktor viibib atesteerimiseks ettenähtud viiendal tööaastal vanemapuhkusel, atesteeritakse teda ühe aasta jooksul pärast vanemapuhkuselt naasmist. [RT I, 07.01.2026, 3 - jõust. 01.03.2026] § 72. Õppenõukogu
(1)Koolil on õppenõukogu, mille ülesandeks on oma pädevuse piires õppe ja kasvatuse analüüsimine ja hindamine ning õppe- ja kasvatusalaste otsuste tegemine. [RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
(2)Õppenõukogu liikmeteks on kooli direktor, õppealajuhataja, õpetajad, tugispetsialistid ja teised direktori nimetatud isikud. Õppenõukogu tegevusse kaasatakse õpilasesinduse esindaja. [RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
(3)Õppenõukogu ülesanded ja töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. § 73. Hoolekogu
(1)Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, õpetajate, kooli pidaja, õpilaste seaduslike esindajate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine. Hoolekogu moodustatakse ja selle töökord kehtestatakse kooli pidaja kehtestatud korras. [RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013] (1^1) Hoolekogu: 1) osaleb kooli arengukava ettevalmistamisel ning annab selle kohta enne kinnitamist oma arvamuse; 2) annab arvamuse kooli põhimääruse kehtestamiseks ja muutmiseks; 3) annab arvamuse kooli õppekava kehtestamiseks ja muutmiseks, sealhulgas nõusoleku muuta

§-s 15 sätestatud korras õppeainete nimistut; 4) annab nõusoleku suurendada erandjuhul põhikooli õpilaste arvu klassis; 5) annab arvamuse kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõule; 6) annab nõusoleku valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud koolivaheaegade muutmiseks; 7) annab arvamuse kooli kodukorra kehtestamiseks ja muutmiseks; 8) kehtestab kooli õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra; 9) annab arvamuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kohta; 10) annab arvamuse munitsipaalkooli eelarve projekti kohta; 11) annab arvamuse arenguvestluse korraldamise tingimuste ja korra eelnõu kohta; 12) annab arvamuse kooli sisehindamise korra kohta; 13) annab arvamuse kooli palgakorralduse põhimõtete kohta; 14) annab arvamuse õpilaskodu kodukorra kohta; 15) annab hinnangu huvitegevuse, pikapäevarühma ja õpilaskodu vajaduse ja töökorralduse kohta; 16) annab arvamuse kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise kohta; 17) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid ning teeb kooli pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks. [RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]

(2)Põhikooli hoolekogusse kuuluvad kooli pidaja, õppenõukogu, seaduslike esindajate, vilistlaste ning kooli toetavate organisatsioonide esindajad, kusjuures seaduslike esindajate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad moodustavad enamuse hoolekogu koosseisust. Kui põhikoolis on moodustatud õpilasesindus, kuulub hoolekogu koosseisu täiendavalt õpilasesinduse nimetatud esindaja.
(3)Gümnaasiumi hoolekogusse kuulub täiendavalt õpilaste esindaja. Muus osas kohaldatakse põhikooli hoolekogu koosseisu kohta sätestatut.
(4)Ühe asutusena tegutseva põhikooli ja gümnaasiumi hoolekogu koosseisu kuulub vähemalt kaks õppenõukogu esindajat, kellest üks esindab põhikooli ja teine gümnaasiumi õpetajaid, ning nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiõpilaste seaduslike esindajate esindajad. Muus osas kohaldatakse gümnaasiumi hoolekogu koosseisu kohta sätestatut.
(5)Ühe asutusena tegutseva üldhariduskooli ja lasteaia hoolekogu koosseisu kuulub vähemalt kaks õppenõukogu esindajat, kellest üks esindab kooli ja teine lasteaia õpetajaid, ning nii kooli õpilaste seaduslike esindajate kui ka lasteaia laste seaduslike esindajate esindajad. Muus osas kohaldatakse põhikooli või gümnaasiumi hoolekogu koosseisu kohta sätestatut. [RT I, 09.01.2025, 1 - jõust. 01.09.2025]
(6)Koolis, kus toimub üksnes mittestatsionaarne õpe, ei kuulu hoolekogusse seaduslike esindajate esindajad. Muus osas kohaldatakse gümnaasiumi või ühe asutusena tegutseva põhikooli ja gümnaasiumi hoolekogu koosseisu kohta sätestatut.
(7)Ühe asutusena tegutseva üldhariduskooli ja huvikooli hoolekogu koosseisu kuulub täiendavalt õppenõukogu esindaja, kes esindab huvikooli õpetajaid, ning üks huvikooli õppurite esindaja. Kui sellises koolis tegutseb huvikooli õpilasomavalitsus, kuulub hoolekogusse ka selle esindaja. Kui sellises huvikoolis õpivad ka alaealised, kuulub hoolekogusse ka huvikooli lastevanemate esindaja.
(8)Hoolekogu koosseisu kuuluvate seaduslike esindajate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad ei tohi kuuluda koolitöötajate hulka.
(9)Hoolekogu valib enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Hoolekogu koosolekud toimuvad õppeaasta kestel vähemalt üks kord nelja kuu jooksul.
(10)Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik.
(11)Õpilasel ja seaduslikul esindajal on õigus pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral. 4. jagu Koolitöötajad § 74. Koolitöötajad
(1)Koolitöötajad on direktor, õppealajuhataja, õpetajad, tugispetsialistid, abiõpetajad, teised õppe- ja kasvatusalal töötavad ning muud töötajad. [RT I, 22.01.2018, 1 - jõust. 01.02.2018]
(2)Koolitöötajate koosseisu kinnitab direktor kooli pidaja kehtestatud korras.
(3)Koolitöötajate õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse, tööandja kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga.
(4)Koolitöötajatega sõlmib töölepingud direktor. Välislepingu alusel tööle võetava õpetajaga sõlmib direktor töölepingu välislepinguga määratud tähtajaks.
(5)[Kehtetu - RT I, 28.12.2022, 8 - jõust. 01.08.2023] (5^1) Välisriigis õpetaja või tugispetsialisti kutsekvalifikatsiooni omandanud isiku kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel lähtutakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusega kehtestatud tingimustest ja korrast. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Haridus- ja Teadusministeerium. [RT I, 30.12.2015, 1 - jõust. 18.01.2016]
(6)Õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti. Konkursi läbiviimise korra kehtestab kooli hoolekogu direktori ettepanekul.
(7)Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus, kelle kvalifikatsioon ja pedagoogiline kompetentsus on piisavad, et tagada kooli õppekavas määratud õpieesmärkide täitmine ja õpitulemuste saavutamine, ning kelle eesti keele oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Sellisel juhul korraldab direktor aasta jooksul uue avaliku konkursi. [RT I, 28.12.2022, 8 - jõust. 01.08.2024] (7^1) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul võib direktor ühe korra sõlmida tähtajalise töölepingu kuni kolmeks aastaks isikuga, kes: 1) läbib kõrghariduse tasemel õpetajakoolitust või 2) omab või omandab magistrikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni. [RT I, 07.01.2026, 3 - jõust. 17.01.2026]
(8)[Kehtetu - RT I, 13.12.2013, 5 - jõust. 23.12.2013]
(9)Koolis töötavate kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate arv peab nende läbiviidava õppe- ja kasvatustegevuse mahust lähtuvalt olema piisav, et tagada kooli õppekavas määratud õpieesmärkide täitmine ning õpitulemuste saavutamine. [RT I, 22.01.2018, 2 - jõust. 01.02.2018] § 74^1. Kvalifikatsiooninõuded
(1)Põhikooli ja gümnaasiumi direktori kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, juhtimiskompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.
(2)Põhikooli ja gümnaasiumi õppealajuhataja kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, õpetajakutse, juhtimiskompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.
(3)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtimiskompetentse hinnatakse üleriigilise koolijuhtide esindusorganisatsiooni heakskiidetud ning Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel avaldatud kompetentsimudeli alusel. [RT I, 07.01.2026, 3 - jõust. 17.01.2026]
(4)Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja kvalifikatsiooninõuded on: 1) magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, õpetajakutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele või 2) doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. [RT I, 07.01.2026, 3 - jõust. 17.01.2026]
(5)Põhikooli valikaine ja gümnaasiumi valikkursuse õpetaja kvalifikatsiooninõuded on kõrgharidus, pedagoogilised kompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.
(6)Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 nimetatud õpetajakutse saadakse ülikoolis pärast õpetajakoolituse õppekava läbimist või kutset andva organi juures pärast õpetaja ametiks vajalike pedagoogiliste kompetentside tõendamist. Õpetajate pedagoogilised kompetentsid on kirjeldatud õpetaja kutsestandardis.
(7)Eripedagoogi kvalifikatsiooninõuded on erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või eripedagoogi kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.
(8)Koolipsühholoogi kvalifikatsiooninõuded on erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või koolipsühholoogi kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.
(9)Sotsiaalpedagoogi kvalifikatsiooninõuded on erialane kõrgharidus või sotsiaalpedagoogi kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.
(10)Logopeedi kvalifikatsiooninõuded on erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või logopeedi kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.
(11)Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja kvalifikatsiooninõuetele vastavaks loetakse eriklassis tõhustatud tuge või erituge saavaid õpilasi õpetavad isikud, kes on omandanud magistrikraadi eripedagoogikas või magistrikraadi ja eripedagoogi kutse ning eesti keele oskuse vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.
(12)Käesolevas paragrahvis nimetatud kompetentside olemasolu hindab tööandja. [RT I, 28.12.2022, 8 - jõust. 01.08.2023] § 75. Õpetajad [RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
(1)Põhikoolis ja gümnaasiumis töötavad klassiõpetaja ja ühe või mitme õppeaine õpetaja.
(2)Õpetaja põhiülesanne on toetada iga õpilase arengut ning aidata õpilasel kujundada huvi- ja võimetekohast õpiteed. Õpetaja ametialane kohustus on arendada oma kutseoskusi ja olla kursis haridusuuendustega. (2^1) Õpetajatele omistatakse kutsestandardis kirjeldatud kompetentsidel põhinev karjääriaste, mis toetab nende kutseoskuste arendamist ja ametialase karjääri kujundamist. [RT I, 07.01.2026, 3 - jõust. 01.03.2026] (2^2) Karjääriastmete nimetused ja palgakoefitsiendid ning karjääriastme omistamise tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. [RT I, 07.01.2026, 3 - jõust. 01.03.2026]
(3)Õpetaja tööaja arvestamise ja töötasustamise aluseks on ametikoht. Õpetaja tööaeg jaguneb vahetu õppekasvatustöö ja teiste, töölepingust, ametijuhendist ja töökorralduse reeglitest tulenevate või tööandja antud ülesannete vahel.
(4)[Kehtetu - RT I, 28.12.2022, 8 - jõust. 01.08.2023] § 76. Õpetaja töötasu alammäär [RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
(1)

§ 74

lõikes 7^1 nimetatud õpetaja ning §-s 74^1 kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastava õpetaja töötasu alammäära lepivad kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras kokku: [RT I, 07.01.2026, 3 - jõust. 17.01.2026] 1) tööandjate esindajatena valdkonna eest vastutav minister ja üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude volitatud esindajad või kohaliku omavalitsuse üksuste ja erakoole pidavate eraõiguslike juriidiliste isikute volitatud esindajad ning 2) töötajate esindajana õpetajate registreeritud ühenduste volitatud esindajad.

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppe alusel kehtestab Vabariigi Valitsus õpetaja töötasu alammäära määrusega.
(3)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkulepet ei saavutata, kehtestab õpetaja töötasu alammäära Vabariigi Valitsus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määrusega. [RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.01.2014] § 77. Õpetaja lähtetoetus
(1)Õpetaja lähtetoetus (edaspidi lähtetoetus) on esimest korda kooli tööle asuvale õpetajale makstav toetus.
(2)Lähtetoetust võib taotleda isik, kes: 1) on lõpetanud kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse ning asub 18 kuu jooksul pärast selle lõpetamist esmakordselt tööle kooli õpetajana. Lähtetoetust võib nelja kuu jooksul pärast kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse lõpetamist taotleda ka isik, kes asus esmakordselt õpetajana tööle õpetajakoolituse või sellele vahetult eelnenud bakalaureuseõppe käigus, tingimusel et bakalaureuseõppe lõpetamise ja õpetajakoolituse alustamise vahele ei jäänud üle ühe aasta. Kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse lõpetamise aastal emapuhkusel, isapuhkusel, vanemapuhkusel või lapsendajapuhkusel viibiva isiku, ajateenistusse kutsutud kaitseväekohustuslase või välisriigis pedagoogilisel praktikal viibinud isiku õigus taotleda lähtetoetust pikeneb vastavalt emapuhkuse, isapuhkuse, vanemapuhkuse või lapsendajapuhkuse aja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.