Obsah (18)
§ 22§ 5§ 13§ 36§ 27§ 33§ 30§ 31§ 32§ 29§ 44§ 43§ 45§ 25§ 48§ 51§ 55§ 57seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.05.2026 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.01.2027 Avaldamismärge: RT I, 14.04.2026, 2 Ravikindlustuse seadus1 Vastu võetud 19.06.2002 RT I
ja Riigikogu ratifitseeritud välislepingu vastuolu korral kohaldatakse välislepingus sätestatut. § 2. Ravikindlustuse mõiste, põhimõtted ja vorm
(1)Ravikindlustus on tervishoiukulude katmise süsteem kindlustatud isiku haiguste ennetamise ja ravi, ravimite ja meditsiiniseadmete ostmise rahastamiseks ning ajutise töövõimetuse hüvitiste ja muude hüvitiste maksmiseks käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. [RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]
(2)Ravikindlustus põhineb kindlustatud isikute solidaarsusel ja piiratud omaosalusel ning lähtub kindlustatud isikute vajadustele vastavate teenuste osutamise, ravi piirkondliku võrdse kättesaadavuse ja ravikindlustusraha otstarbeka kasutamise põhimõttest.
(3)Ravikindlustus on sundkindlustus, välja arvatud
§-des 22–24 sätestatud ravikindlustus. § 3. Kindlustusandja
(1)Ravikindlustuse kindlustusandja on Tervisekassa. [RT I, 11.03.2023, 9 - jõust. 01.04.2023]
(2)[Kehtetu - RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.07.2017]
(3)Kindlustatud isikutel on võrdsed õigused ja võimalused ravikindlustushüvitiste saamiseks, kui käesolevas seaduses ei sätestata teisiti. [RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.07.2017] § 4. Tervishoiuteenuste arendamine ja tervise edendamine [RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2018]
(1)Tervisekassa võib ravikindlustuse vahendeid ja Tervisekassale riigieelarvest eraldatud vahendeid kasutada tervishoiuteenuste osutamise kvaliteeti, kättesaadavust ja efektiivsust arendavate tegevuste või projektide ning tervisesüsteemi arendustegevuste eest tasumiseks kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga.
(2)Tervisekassa osaleb tervise edendamise sihtotstarbeliste projektide rahastamises Tervisekassa eelarves selleks ette nähtud summade ulatuses kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga. [RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2018] 2. peatükk KINDLUSTATUSE TINGIMUSED 1. jagu Kindlustatud isik § 5. Kindlustatud isik
(1)Kindlustatud isik
tähenduses on Eesti alaline elanik, tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elav isik, ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibiv ja töötav isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes iseenda eest maksab sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduses sätestatud korras, suuruses ja tähtaegadel, samuti nende isikutega
alusel või
§ 22lõigetes 1 ja 2 nimetatud lepingu alusel võrdsustatud isik. [RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 02.04.2015]
(2)Kindlustatud isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu, on: 1) üle ühekuulise tähtajaga või määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel töötav isik, kelle eest on kohustatud maksma sotsiaalmaksu tööandja; 2) ametnik, tegevväelane, Riigikogu liige, Vabariigi President, Vabariigi Valitsuse liige, kohtunik, õiguskantsler, riigikontrolör, riiklik lepitaja, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liige, linna- ja vallavalitsuse liige, osavalla- või linnaosavanem, kelle eest on kohustatud maksma oma asutuste kaudu sotsiaalmaksu riik või kohalik omavalitsus; [RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013] 3) isik, kelle eest on sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel kohustatud sotsiaalmaksu maksma riik, kohalik omavalitsus või loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel tunnustatud loomeliit (edaspidi loomeliit); [RT I, 10.01.2014, 2 - jõust. 20.01.2014] 4) juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, kelle eest juriidiline isik maksab või juriidilised isikud maksavad sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punkti 2 alusel ühes kuus kokku vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna (edaspidi sotsiaalmaksu miinimumkohustus); [RT I, 11.03.2015, 2 - jõust. 01.01.2016] 5) töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud ühe või mitme võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saav isik, kes ei ole kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ja kelle eest lepingu teine pool maksab või teised pooled maksavad sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punkti 2 alusel ühes kuus kokku vähemalt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses; [RT I, 11.03.2015, 2 - jõust. 01.01.2016] 5^1) ettevõtlustulu maksu maksja, kes ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel maksab ühes kuus sotsiaalmaksu vähemalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses või kes nimetatud seaduse alusel maksab ja kelle eest käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 5 alusel makstakse sotsiaalmaksu ühes kuus kokku vähemalt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses; [RT I, 07.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018] 6) töötuskindlustuse seaduse alusel töötuskindlustushüvitist saav isik, kelle eest on kohustatud sotsiaalmaksu maksma Eesti Töötukassa sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 8 alusel. (2^1) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud tähtajalise töölepingu tähtaega ei rakendata kindlustuskaitse tekkimiseks arst-residendi praktilise koolituse ajaks sõlmitud töölepingu puhul. [RT I, 21.12.2018, 2 - jõust. 01.01.2019]
(3)Kindlustatud isik, kes iseenda eest maksab sotsiaalmaksu, on füüsilisest isikust ettevõtja, kohtutäitur või notar, kes maksab sotsiaalmaksu ettevõtlusest saadavalt tulult vastavalt sotsiaalmaksuseadusele. [RT I, 02.05.2024, 3 - jõust. 15.05.2024] (3^1) Kindlustatud isik, kelle eest maksab sotsiaalmaksu äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, on tema abikaasa või registreeritud elukaaslane, kes on kantud töötamise registrisse füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa või registreeritud elukaaslasena maksukorralduse seaduse § 20^2 alusel (edaspidi füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalev abikaasa või registreeritud elukaaslane). [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
(4)Kindlustatud isikuga
alusel võrdsustatud isik, kelle eest ei maksta sotsiaalmaksu, on: 1) rase naine, kelle rasedus on arsti või ämmaemanda poolt tuvastatud; [RT I 2009, 29, 176 - jõust. 01.04.2010] 2) isik kuni 19-aastaseks saamiseni; 3) isik, kes saab Eestis määratud riiklikku pensioni; 3^1) isik, kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime; [RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)] 4) kindlustatud isiku ülalpeetav abikaasa või registreeritud elukaaslane, kellel on vanaduspensionieani jäänud kuni viis aastat; [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] 5) õigusaktide alusel asutatud ja tegutsevas Eesti õppeasutuses või välisriigi samaväärses õppeasutuses põhiharidust või üldkeskharidust omandav isik, kutseõppe tasemeõppes õppiv isik ning Eesti alalisest elanikust üliõpilane, välja arvatud doktoranditoetust saav doktorant; [RT I, 05.12.2014, 2 - jõust. 01.09.2015] 6) usuliste ühenduste registrisse kantud kloostri liikmeskonda kuuluv munk ja nunn. [RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2018] 2. jagu Kindlustuskaitse kestus § 6. Töötaja, ametniku, tegevväelase, Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, kohtuniku, õiguskantsleri, riigikontrolöri, riikliku lepitaja, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liikme, linna- ja vallavalitsuse liikme ning osavalla- ja linnaosavanema kindlustuskaitse kestus
(1)
§ 5
lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute kindlustuskaitse tekib maksukorralduse seaduse §-s 25^1 sätestatud töötamise registrisse (edaspidi töötamise register) kantud töötamise alustamise kuupäevast arvestatava neljateistkümnepäevase ooteaja möödumisel. [RT I, 16.04.2014, 3 - jõust. 01.07.2014]
(2)Kui töötamise registrisse kantud töötamise alustamise kuupäev jääb kehtiva kindlustuskaitse ajavahemikku, jätkub kindlustuskaitse uuel alusel ilma katkemiseta. [RT I, 16.04.2014, 3 - jõust. 01.07.2014]
(3)
§ 5
lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute kindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel töötamise registrisse kantud töötamise lõppemise päevast. [RT I, 16.04.2014, 3 - jõust. 01.07.2014]
(4)
§ 5
lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute kindlustuskaitse peatub kahe kuu möödumisel töötamise registrisse kantud töötamise peatumise alguskuupäevast, välja arvatud poolte kokkuleppel antava tasustamata puhkuse korral, kui isiku eest makstakse sotsiaalmaksu vastavalt sotsiaalmaksuseadusele, ja jätkub töötamise registrisse kantud töötamise peatumise lõppkuupäevale järgnevast päevast. [RT I, 16.04.2014, 3 - jõust. 01.07.2014]
(5)Käesoleva paragrahvi lõiget 4 ei kohaldata ajavahemikus, millal kindlustatud isikul on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist, ema vanemahüvitist või lapsendaja vanemahüvitist perehüvitiste seaduse alusel. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, osaliselt muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]] § 7. Kindlustuskaitse kestus isiku puhul, kelle eest maksab sotsiaalmaksu riik, kohalik omavalitsus või loomeliit
(1)
§ 5
lõike 2 punktis 3 nimetatud isiku kindlustuskaitse tekib Tervisekassa andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemisest. Isiku Tervisekassa andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud Tervisekassale esitama asutus, mille kaudu riik või kohalik omavalitsus maksab isiku eest sotsiaalmaksu, või loomeliit.
(2)
§ 5
lõike 2 punktis 3 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb ühe kuu möödumisel riigi, kohaliku omavalitsuse või loomeliidu poolt sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest. Asutus, mille kaudu riik või kohalik omavalitsus maksis isiku eest sotsiaalmaksu, ja loomeliit on kohustatud sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest kümne kalendripäeva jooksul Tervisekassale teatama. [RT I, 10.01.2014, 2 - jõust. 20.01.2014] § 8. Juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme, võlaõigusliku lepingu alusel töö- ja teenustasusid saava isiku ning ettevõtlustulu maksu maksja kindlustuskaitse kestus [RT I, 07.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
(1)
§ 5
lõike 2 punktides 4 ja 5 nimetatud isiku kindlustuskaitse tekib Tervisekassa andmekogusse kande tegemisest, kui isiku eest on sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punkti 4 alusel sotsiaalmaksu deklareeritud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses. Tervisekassa teeb kande Maksu- ja Tolliametist isiku eest sotsiaalmaksu deklareerimise kohta andmete saamise päevale järgneval päeval. [RT I, 11.03.2015, 2 - jõust. 01.01.2016] (1^1)
§ 5
lõike 2 punktis 5^1 nimetatud isiku kindlustuskaitse tekib Tervisekassa andmekogusse kande tegemisest pärast ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse § 8 lõike 2 punktis 2 või lõike 3 punktis 2 sätestatud sotsiaalmaksu laekumist ja
§ 5
lõike 2 punktis 5 sätestatud isiku töö- või teenustasude eest makstava sotsiaalmaksu deklareerimist sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses. Tervisekassa teeb kande Maksu- ja Tolliametist andmete saamise päevale järgneval päeval. [RT I, 07.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
(2)Maksu- ja Tolliamet esitab Tervisekassale viivitamata andmed isikute kohta, kelle eest on ühes kuus sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses sotsiaalmaksu deklareeritud või ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel laekunud või sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses sotsiaalmaksu deklareeritud ja ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel laekunud. [RT I, 07.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
(3)Kindlustatud isiku kindlustuskaitse peatub ühe kuu möödumisel sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punktis 4 sätestatud tähtpäevast, kui Maksu- ja Tolliametilt saadud andmete kohaselt ei ole isiku eest nimetatud tähtpäevaks sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses sotsiaalmaksu deklareeritud või ettevõtlustulu maksu maksjalt laekunud või sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses sotsiaalmaksu deklareeritud ja ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel laekunud. [RT I, 07.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
(4)Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel peatunud kindlustuskaitse jätkub järgmisel päeval pärast Maksu- ja Tolliametilt deklareeritud või ettevõtlustulu maksu maksja makstud või deklareeritud ja ettevõtlustulu maksu maksja makstud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse täitmist tõendavate andmete saamist. [RT I, 07.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
(5)Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata ajavahemikus, millal kindlustatud isikul on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist, ema vanemahüvitist või lapsendaja vanemahüvitist perehüvitiste seaduse alusel. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, osaliselt muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]] §
- Võlaõigusliku lepingu alusel töö- ja teenustasusid saava isiku kindlustuskaitse kestus [Kehtetu - RT I, 11.03.2015, 2 - jõust. 01.01.2016] § 9^
- Töötuskindlustushüvitist saava isiku kindlustuskaitse kestus
(1)
§ 5
lõike 2 punktis 6 nimetatud isiku kindlustuskaitse tekib Tervisekassa andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemisest. Isiku Tervisekassa andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud esitama Tervisekassale Eesti Töötukassa.
(2)
§ 5
lõike 2 punktis 6 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel Eesti Töötukassa poolt sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest. Eesti Töötukassa on kohustatud teatama Tervisekassale sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest kümne kalendripäeva jooksul. [RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.08.2004] § 10. Registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja kindlustuskaitse kestus [RT I 2005, 71, 546 - jõust. 01.04.2006]
(1)
§ 5
lõikes 3 nimetatud isiku kindlustuskaitse tekib äriregistrisse kandmisest või Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojas või Notarite Kojas registreerimisest 14-päevase ooteaja möödumisel. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, Notarite Koda ja Tartu Maakohtu registriosakond on kohustatud esitama Tervisekassale isiku Tervisekassa andmekogusse kandmiseks vajalikud kindlustuskaitse tekkimise andmed seitsme kalendripäeva jooksul arvates äriregistrisse kandmisest või ametisse asumisest. [RT I, 02.05.2024, 3 - jõust. 15.05.2024]
(2)Kui Tervisekassa andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemiseks vajalikud andmed esitatakse Tervisekassale isiku kehtiva kindlustuskaitse ajal, jätkub kindlustuskaitse uuel alusel ilma katkemiseta. [RT I 2005, 71, 546 - jõust. 01.04.2006]
(3)
§ 5
lõikes 3 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel arvates äriregistris kustutamiskande tegemisest, ametist vabastamisest või tagandamisest. Tartu Maakohtu registriosakond, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ning Notarite Koda on kohustatud teatama Tervisekassale § 5 lõikes 3 nimetatud isiku tegevuse lõpetamisest, ametist vabastamisest või tagandamisest kümne kalendripäeva jooksul arvates äriregistris kustutamiskande tegemisest, ametist vabastamisest või tagandamisest. [RT I, 02.05.2024, 3 - jõust. 15.05.2024]
(4)
§ 5
lõikes 3 nimetatud isiku kindlustuskaitse peatub kahe kuu möödumisel arvates tema tegevuse peatamise, sealhulgas hooajalise tegevuse peatamise äriregistrisse kandmisest või ametisoleku või ametivolituste peatamisest. Ametisoleku või ametivolituste peatamisel peatub kindlustuskaitse üksnes juhul, kui isik ei maksa peatamise perioodil enda eest sotsiaalmaksu. Tartu Maakohtu registriosakond, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ning Notarite Koda on kohustatud teatama Tervisekassale isiku tegevuse, ametisoleku või ametivolituste peatamisest kümne kalendripäeva jooksul arvates äriregistris peatamiskande tegemisest või ametisoleku või ametivolituste peatamisest. [RT I, 02.05.2024, 3 - jõust. 15.05.2024]
(5)Kui
§ 5
lõikes 3 nimetatud isik jätkab pärast tegevuse, ametisoleku või ametivolituste peatamist ettevõtlusega või tema tegevuse, ametisoleku või ametivolituste peatamine lõpeb, on Tartu Maakohtu registriosakond, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ning Notarite Koda kohustatud esitama Tervisekassale ettevõtluse jätkamise andmed kümne kalendripäeva jooksul arvates ettevõtluse jätkamisest või tegevuse, ametisoleku või ametivolituste peatamise lõppemisest. Andmete saamisel jätkub kindlustuskaitse ilma ooteajata. [RT I, 02.05.2024, 3 - jõust. 15.05.2024]
(6)Käesoleva paragrahvi lõike 4 sätteid ei kohaldata ettevõtluse peatamise korral ajaks, millal kindlustatud isikul oli õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist, ema vanemahüvitist või lapsendaja vanemahüvitist perehüvitiste seaduse alusel. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, osaliselt muudetud [RT I, 31.03.2022, 1]] § 10^1. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa või registreeritud elukaaslase kindlustuskaitse kestus [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
(1)Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa või registreeritud elukaaslase kindlustuskaitse tekib töötamise registrisse kandmisest arvestatava neljateistkümnepäevase ooteaja möödumisel. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
(2)Kui Tervisekassa andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemiseks vajalikud dokumendid esitatakse Tervisekassale füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa või registreeritud elukaaslase kehtiva kindlustuskaitse ajal, jätkub kindlustuskaitse uuel alusel ilma katkemiseta. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
(3)Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa või registreeritud elukaaslase kindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel töötamise registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalemise lõppemise päevast või füüsilisest isikust ettevõtja kohta kustutamiskande tegemisest äriregistris. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
(4)Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa või registreeritud elukaaslase kindlustuskaitse peatub kahe kuu möödumisel füüsilisest isikust ettevõtja tegevuse peatamise, sealhulgas hooajalise tegevuse peatamise kande tegemisest äriregistris. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
(5)Füüsilisest isikust ettevõtja tegevuse jätkamise kohta andmete saamisest arvates jätkub füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa või registreeritud elukaaslase kindlustuskaitse ilma ooteajata. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
(6)Käesoleva paragrahvi lõiget 4 ei kohaldata füüsilisest isikust ettevõtja tegevuse peatamise korral ajaks, millal tema abikaasal või registreeritud elukaaslasel on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist, ema vanemahüvitist või lapsendaja vanemahüvitist perehüvitiste seaduse alusel. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] § 11. Kindlustatud isikuga võrdsustatud isiku kindlustuskaitse kestus
(1)
§ 5
lõikes 4 nimetatud isikute kindlustuskaitse tekib Tervisekassa andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemisest. Isiku Tervisekassa andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud esitama Tervisekassale isik ise või tema seaduslik esindaja. [RT I, 16.04.2014, 3 - jõust. 01.07.2014]
(2)
§ 5
lõike 4 punktis 3 nimetatud isiku Tervisekassa andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud esitama Sotsiaalkindlustusamet ja seaduses sätestatud juhtudel Riigikogu Kantselei. (2^1)
§ 5
lõike 4 punktis 3^1 nimetatud isiku Tervisekassa andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud esitama Eesti Töötukassa. [RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]
(3)
§ 5
lõike 4 punktis 5 nimetatud Eestis õppiva isiku Tervisekassa andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid on kohustatud esitama Haridus- ja Teadusministeerium. Välisriigis õppiv § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud isik on kohustatud esitama kindlustuskaitse tekkimiseks vajalikud dokumendid ise. (3^1)
§ 5
lõike 4 punktis 6 nimetatud isiku Tervisekassa andmekogusse kandmiseks vajalikud dokumendid esitab klooster, kelle liikmeskonda isik kuulub. Siseministeerium kinnitab Tervisekassale kloostri õigust nimetatud andmete esitamiseks seitsme kalendripäeva jooksul Tervisekassalt asjakohase päringu saamisest arvates. [RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2018]
(4)
§ 5
lõike 4 punktides 1–6 nimetatud isikute kindlustuskaitse lõpeb, kui isik ei vasta § 5 lõike 4 asjakohases punktis sätestatud tingimustele, arvestades
§-s 12 sätestatud erisusi. [RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2018]
(5)
§ 5
lõike 4 punktides 3, 3^1 , 5 ja 6 nimetatud isikute kindlustuskaitse lõppemisest on käesoleva paragrahvi lõigetes 2–3^1 nimetatud dokumentide esitajad kohustatud Tervisekassale teatama kümne kalendripäeva jooksul selle lõppemisest arvates. [RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2018] § 12. Kindlustatud isikuga võrdsustatud isiku kindlustuskaitse kestuse erisused
(1)Püsivalt töövõimetuks tunnistatud või osalise või puuduva töövõimega isiku kindlustuskaitse lõpeb kolme kuu möödumisel püsiva töövõimetuse või osalise või puuduva töövõime tähtaja lõppemisest. [RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)] (1^1)
§ 5
lõike 4 punktis 1 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb kolme kuu möödumisel arsti või ämmaemanda poolt määratud eeldatavast sünnitamise kuupäevast. [RT I 2009, 29, 176 - jõust. 01.04.2010]
(2)
§ 5
lõike 4 punktis 5 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb kolme kuu möödumisel õppeasutuse lõpetamisest. [RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015] (2^1) Kui
§ 5
lõike 4 punktis 5 nimetatud üldkeskharidust omandav vähemalt 19-aastane õpilane on kolme järjestikuse õppeaasta jooksul pärast üldkeskhariduse omandamise alustamist õppeasutust lõpetamata õppeasutusest välja heidetud, lõpeb kindlustuskaitse sellest ühe kuu möödumisel. Kui
§ 5
lõike 4 punktis 5 nimetatud kutseõppe tasemeõppes õppiv vähemalt 19-aastane õpilane ei ole lõpetanud õppeasutust õppekava nominaalkestuse jooksul (välja arvatud meditsiiniliste näidustuste tõttu) või on õppeasutust lõpetamata õppeasutusest välja heidetud või eksmatrikuleeritud, lõpeb kindlustuskaitse sellest ühe kuu möödumisel. Kui
§ 5
lõike 4 punktis 5 nimetatud üliõpilane ei ole lõpetanud õppeasutust aasta möödumisel õppekava nominaalkestuse lõppemisest (välja arvatud meditsiiniliste näidustuste tõttu) või on õppeasutust lõpetamata õppeasutusest välja heidetud või eksmatrikuleeritud, lõpeb kindlustuskaitse sellest ühe kuu möödumisel. [RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
(3)Kindlustuskaitse peatub akadeemilise puhkuse ajaks. Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega tingimused, mille puhul kindlustuskaitse akadeemilise puhkuse ajaks ei peatu. Pärast peatumise lõppemist jätkub kindlustuskaitse ilma ooteajata.
(4)
§ 5
lõike 4 punktis 6 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb ühe kuu möödumisel kloostri liikmeskonnast lahkumise, sealhulgas välisriigis paiknevasse kloostrisse asumise kuupäevast arvates. [RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2018] § 13. Dokumentide ja andmete esitamine
(1)Kindlustuskaitse tekkimiseks, peatumiseks või lõppemiseks esitatakse andmed kirjalikus vormis või selle vormiga võrdsustatud elektroonilises vormis. [RT I, 16.04.2014, 3 - jõust. 01.07.2014] (1^1)
§ 5
lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isikule tööd võimaldav isik esitab nendes sätetes nimetatud isiku kindlustuskaitse algamise, peatumise ja lõppemise kande aluseks olevad andmed maksukorralduse seaduses sätestatud alustel ja korras töötamise registrile, kes edastab need Tervisekassale. [RT I, 11.03.2015, 2 - jõust. 01.01.2016]
(2)Kindlustuskaitse tekkimiseks, peatumiseks või lõppemiseks võib dokumente ja andmeid esitada lisaks dokumentide või andmete esitamiseks kohustatud isikule ka kindlustuskaitset taotlev või kindlustatud isik.
(3)Kindlustuskaitse tekkimiseks vajalike dokumentide ja andmete esitamiseks kohustatu peab täitma oma kohustuse seitsme kalendripäeva jooksul alates kohustuse tekkimisest. Töötamise register edastab andmed pärast seda, kui registreerimiseks kohustatud isik on kandnud need töötamise registrisse. [RT I, 16.04.2014, 3 - jõust. 01.07.2014]
(4)[Kehtetu - RT I, 16.04.2014, 3 - jõust. 01.07.2014]
(5)Dokumentide või andmete esitaja nõudel väljastab Tervisekassa tõendi dokumentide ja andmete saamise kohta.
(6)Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega: 1) kindlustuskaitse tekkimiseks, lõppemiseks ja peatumiseks vajalike dokumentide loetelu ning nendes sisalduvate andmete koosseisu; 2) vajaduse korral välisriigis väljastatud dokumentide tunnustamise korra. § 13^1. Kindlustuskaitse tõendamine
(1)Isiku kindlustuskaitse tekib, peatub ja lõpeb Tervisekassa andmekogusse kantud andmete alusel.
(2)
§ 5
lõike 2 punktides 1 ja 2 ning lõikes 3^1 nimetatud isikute kindlustuskaitse algamise, peatumise ja lõppemise kanded tehakse Tervisekassa andmekogusse töötamise registri andmete alusel.
(3)Kindlustuskaitse lõppemise või peatamise kande võib Tervisekassa omal algatusel teha juhul, kui tal on piisavalt andmeid, et isiku kindlustatuse tingimused ei ole täidetud, ning kui ta on võimaluse korral eelnevalt välja selgitanud kindlustatud isiku seisukoha. Tervisekassa on kohustatud kindlustatud isikule kande tegemisest samal päeval kirjalikult teatama. Kande tegemise kohta on kindlustatud isikul õigus esitada vastuväiteid kümne päeva jooksul teate kättesaamisest arvates.
(4)Tervisekassa andmekogusse kantud isik esitab kindlustuskaitse tõendamiseks Eestis isikut tõendava dokumendi. Kindlustuskaitse tõendamiseks teises Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna riigis ja Šveitsis esitab Tervisekassa andmekogusse kantud isik Euroopa ravikindlustuskaardi või Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi (edaspidi asendussertifikaat).
(5)Tervisekassa andmekogusse kantud alla 15-aastane isik võib kindlustuskaitse tõendamiseks Eestis esitada isikut tõendava dokumendi asemel Euroopa ravikindlustuskaardi.
(6)Euroopa ravikindlustuskaardi ja asendussertifikaadi väljastamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(7)Kui isiku kindlustuskaitse on peatunud või lõppenud, ei tohi ta Euroopa ravikindlustuskaarti või asendussertifikaati kasutada. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019] § 14. Dokumentide esitaja vastutus
(1)Kui kindlustuskaitse tekkimiseks vajalike dokumentide esitamiseks kohustatud isiku kohustuse nõuetekohase täitmise korral oleks kindlustuskaitset taotleval isikul tekkinud õigus saada ravikindlustushüvitist, peab kindlustuskaitset taotlevale isikule hüvitama ravikindlustushüvitiste saamata jäämisest tekkinud kahju kohustuse rikkuja. (1^1) Kui
§ 13
lõikes 1^1 sätestatud kohustuse nõuetekohase täitmise korral oleks kindlustuskaitset taotleval isikul tekkinud õigus saada ravikindlustushüvitist, peab kindlustuskaitset taotlevale isikule hüvitama ravikindlustushüvitiste saamata jäämisest tekkinud kahju kohustuse rikkuja. [RT I, 16.04.2014, 3 - jõust. 01.07.2014]
(2)[Kehtetu - RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
(3)[Kehtetu - RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
(4)
§ 13
lõikes 1^1 sätestatud kohustuse rikkumise korral on Tervisekassal õigus nõuda kohustuse rikkujalt sisse ravikindlustushüvitised, mida Tervisekassa on tasunud isiku eest või isikule, kelle kindlustuskaitse jäi õigeks ajaks lõpetamata või peatamata. [RT I, 16.04.2014, 3 - jõust. 01.07.2014]
- jagu Ravikindlustuse andmekogu ja andmekaitse [Kehtetu - RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019] §
- Ravikindlustuse andmekogu [Kehtetu - RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019] §
- Ravikindlustuse andmekogu vastutav ja volitatud töötleja [Kehtetu - RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019] §
- Ravikindlustuse andmekogusse kantavad andmed [Kehtetu - RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019] §
- Andmete kogumise õigus [Kehtetu - RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019] §
- Ravikindlustuse andmekogusse kande tegemine [Kehtetu - RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019] §
- Ravikindlustuse andmekogu pidamise põhimäärus [Kehtetu - RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019] §
- Kindlustuskaitse tõendamine [Kehtetu - RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
- jagu Kindlustatud isikuga võrdsustamine lepingu alusel §
- Kindlustatud isikuga võrdsustamine lepingu alusel
(1)Kindlustatud isikuga võrdsustatakse lepingu alusel Eesti alaline elanik ja Eestis tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel elav isik. [RT I, 03.12.2025, 3 - jõust. 01.01.2026]
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu saab teise isiku kasuks sõlmida Eesti alaline elanik ja Eestis tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel elav isik. [RT I, 03.12.2025, 3 - jõust. 01.01.2026] (2^1) [Kehtetu - RT I, 03.12.2025, 3 - jõust. 01.01.2026] (2^2) [Kehtetu - RT I, 03.12.2025, 3 - jõust. 01.01.2026]
(3)Tervisekassal on motiveeritult õigus keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu sõlmimisest, kui isik ei ole nõuetekohaselt täitnud varasemaid Tervisekassaga sõlmitud lepinguid või ravikindlustust reguleerivate õigusaktide sätteid või kui ta on teadvalt esitanud Tervisekassale valeandmeid. § 23. Seaduste kohaldamine
(1)Kindlustatud isikuga
§ 22
lõikes 1 nimetatud lepingu alusel võrdsustatud isikule laienevad kõik käesolevas seaduses sätestatud kindlustatud isiku õigused ja kohustused, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(2)
§ 22
lõikes 1 nimetatud lepingule kohaldatakse võlaõigusseaduse sätteid, mis reguleerivad kindlustuslepingut, üksnes niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesolevas seaduses sätestatuga. Neile lepingutele ei kohaldata kindlustustegevuse seaduses sätestatut. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006] § 24. Kindlustatud isikuga lepingu alusel võrdsustamise tingimused
(1)Tervisekassa nõukogu kinnitab juhatuse ettepanekul
§ 22lõikes 1 nimetatud lepingu tüüptingimused.
(2)Lepingu tähtaeg on vähemalt üks aasta.
(3)Lepingu alusel kalendrikuus makstava kindlustusmakse suurus on arvu 0,13 ja viimati Statistikaameti avaldatud eelmise kalendriaasta keskmise kuubrutopalga korrutis, mis on ümardatud 10 sendi täpsusega. Kalendrikuus makstava kindlustusmakse suurust on Tervisekassal õigus muuta kord aastas pärast Statistikaameti poolt eelmise kalendriaasta keskmise kuubrutopalga avaldamist. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
(4)Kindlustuskaitse tekib ühe kuu möödumisel lepingu sõlmimisest. Kui kindlustusleping sõlmitakse sundkindlustuse kehtiva kindlustuskaitse ajal, algab isiku kindlustuskaitse kehtiva sundkindlustuskaitse lõppemisest ilma katkemiseta.
(5)[Kehtetu - RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
(6)[Kehtetu - RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
(7)Leping lõpeb
alusel sundkindlustuse kindlustuskaitse tekkimisel või lepingu alusel kindlustatud isikuga võrdsustatud isiku elama asumisel välisriiki. [RT I, 03.12.2025, 3 - jõust. 01.01.2026] 3. peatükk RAVIKINDLUSTUSHÜVITIS 1. jagu Üldtingimused § 25. Ravikindlustushüvitise mõiste ja liigid
(1)Ravikindlustushüvitis on kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad käesolevas seaduses sätestatud tingimustel Tervisekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida Tervisekassa on kohustatud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). [RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]
(2)Mitterahaline ravikindlustushüvitis on Tervisekassa poolt täielikult või osaliselt rahastatav: 1) haiguste ennetamiseks või raviks osutatud tervishoiuteenus (tervishoiuteenuse hüvitis); 2) ravim või meditsiiniseade (ravimihüvitis, meditsiiniseadmehüvitis ning täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitis). [RT I, 02.05.2024, 3 - jõust. 01.01.2025]
(3)Tervisekassa kulud ravimihüvitisele ei või ületada tervishoiukulude aastaeelarves 20 protsenti tervishoiuteenuse hüvitise kuludest. Haigestumise prognoosimatust kasvust tulenevate ravimihüvitise täiendavate kulude katmiseks võib Tervisekassa nõukogu otsusega kasutada Tervisekassa seaduse §-s 39^1 sätestatud riskireservi vahendeid. [RT I, 11.03.2023, 9 - jõust. 01.04.2023]
(4)Rahaline ravikindlustushüvitis on kindlustatud isikule Tervisekassa poolt makstav: 1) ajutise töövõimetuse hüvitis; 2) [kehtetu - RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.01.2018] 3) [kehtetu - RT I 2004, 89, 614 - jõust. 01.01.2005] 4) [kehtetu - RT I, 28.12.2017, 5 - jõust. 01.01.2018] 5) väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitis; [RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013] 6) piiriülese tervishoiuteenuse hüvitis. [RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013] (4^1) Rahaline ravikindlustushüvitis makstakse välja hüvitise saaja kontole, mille andmed on kantud Tervisekassa andmekogusse, või hüvitise saaja kirjaliku avalduse alusel kolmanda isiku kontole. Tervisekassa andmekogus salvestatud konto andmeid saab kindlustatud isik muuta infosüsteemide andmevahetuskihi (edaspidi X-tee) liidese kaudu või kirjaliku avalduse alusel. [RT I, 08.10.2014, 1 - jõust. 18.10.2014]
(5)Kindlustatud isikul ei ole õigust nõuda mitterahaliste ravikindlustushüvitiste hulka kuuluvate teenuste või ravimite või meditsiiniseadmete saamiseks kulutatud raha või muud vara tagasi Tervisekassalt. [RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008] § 26. Tervisekassa tagasinõudeõigus
(1)Tervisekassal on tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. [RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 30.06.2022]
(2)Tervisekassal on tagasinõudeõigus avaliku võimu kandja poolt kindlustatud isikule tervise kahjustamise või kehavigastusega tekitatud kahju puhul Tervisekassa poolt tasutud ravikindlustushüvitise ulatuses riigivastutuse seaduses sätestatud korras.
(3)Tervisekassal on tagasinõude õigus võlaõigusseaduse § 1041 alusel Tervisekassa poolt tasutud ravikindlustushüvitise ulatuses isiku suhtes, kes kasutas Euroopa ravikindlustuskaarti või asendussertifikaati pärast kindlustuskaitse peatumist või lõppemist. [RT I, 30.12.2015, 2 - jõust. 09.01.2016]
(4)[Kehtetu - RT I, 11.03.2015, 2 - jõust. 01.01.2016]
(5)[Kehtetu - RT I, 11.03.2015, 2 - jõust. 01.01.2016]
(6)[Kehtetu - RT I, 11.03.2015, 2 - jõust. 01.01.2016]
(7)Tervisekassal on tagasinõudeõigus teadusuuringu sponsori suhtes, kui kindlustatud isiku ravikindlustushüvitise saamise vajadus on tekkinud seoses osalemisega teadusuuringus, välja arvatud juhul, kui tegemist on ravimi või meditsiiniseadme kliinilise uuringuga või toimivusuuringuga ja uuringu sponsor on vastavalt ravimiseaduse § 99^7 lõikele 3 erialase hindamise tasust vabastatud. [RT I, 22.12.2022, 2 - jõust. 01.01.2023] § 27. Ravikindlustushüvitise territoriaalsus
(1)Kindlustatud isikul on õigus saada mitterahalist ravikindlustushüvitist Eestis, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja
§ 36lõikes 3 sätestatud juhul. [RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]
(2)Kindlustatud isikul on õigus saada
§-s 27^1 kehtestatud korras Tervisekassa sellekohase loa või kindlustatud isiku või tema seadusliku esindaja ja Tervisekassa vahel varem sõlmitud kirjaliku lepingu alusel tervishoiuteenuse hüvitist, kui talle on osutatud tervishoiuteenust välisriigis. [RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]
(3)Tervisekassa keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loa andmisest või lepingu sõlmimisest, kui taotletavat tervishoiuteenust saab kindlustatud isikule osutada Eestis või kui taotletava tervishoiuteenuse osutamise peamiseks meetodiks on ravimi manustamine ja seda saab teha Eestis, kuid Tervisekassa ei võimalda kindlustatud isikule taotletava tervishoiuteenuse osutamise korral Eestis mitterahalisi ega rahalisi ravikindlustushüvitisi. [RT I, 14.04.2026, 1 - jõust. 01.05.2026]
(4)[Kehtetu - RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.01.2018] § 27^1. Tervishoiuteenuse hüvitis tervishoiuteenuse osutamisel välisriigis
(1)Tervisekassa võib anda
§ 27
lõikes 2 nimetatud loa või sõlmida samas lõikes nimetatud lepingu kindlustatud isiku või tema seadusliku esindaja taotluse alusel, kui taotlus on esitatud koos käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud arstliku hinnanguga ja täidetud on järgmised tingimused: [RT I, 14.04.2026, 1 - jõust. 01.05.2026] 1) taotletavat tervishoiuteenust ega sellele alternatiivset tervishoiuteenust ei saa kindlustatud isikule Eestis osutada; 2) taotletav tervishoiuteenus on kindlustatud isikule näidustatud; 3) taotletaval tervishoiuteenusel on tõendatud meditsiiniline efektiivsus; 4) [kehtetu - RT I, 14.04.2026, 1 - jõust. 01.05.2026] 5) taotletav tervishoiuteenus on kulutõhus ja vastab ravikindlustuse rahalistele vahenditele. [RT I, 14.04.2026, 1 - jõust. 01.05.2026]
(2)Kindlustatud isiku vastavuse kohta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriteeriumidele annavad hinnangu vastava eriala omandanud kolm eriarsti, kellest üks on kindlustatud isikule tervishoiuteenust osutav eriarst. Eriarstid peavad olema vähemalt kahest eri tervishoiuteenuse osutajast, välja arvatud juhul, kui Eestis ei osuta sama eriala teenust ükski teine tervishoiuteenuse osutaja. [RT I, 14.04.2026, 1 - jõust. 01.05.2026]
(3)Tervisekassa nõudmisel on kindlustatud isikul kohustus läbida täiendav terviseseisundi hindamine, mille teeb Tervisekassa määratud arst, et välja selgitada isiku terviseseisundi vastavus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriteeriumidele.
(4)Tervisekassa võib eelistada
§ 27
lõikes 2 nimetatud loa andmisel või lepingu sõlmimisel taotletava tervishoiuteenuse osutamist Euroopa Liidu liikmesriigis. [RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013] § 28. Ravikindlustushüvitiste saamise piirangud
(1)Kui kindlustatud isik ei täida arsti või pereõe määratud meditsiiniliselt põhjendatud ravi, kaotab ta õiguse ravikindlustushüvitisele seoses haigusjuhtumiga, mille ennetamiseks või mille vastu oli määratud ravi otseselt suunatud. [RT I 2009, 67, 461 - jõust. 01.01.2010]
(2)Tervisekassa otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhtudel ravikindlustushüvitisele õiguse kaotamise haldusmenetluse seaduses sätestatud korras käesolevas seaduses ettenähtud erisustega.
(3)Kindlustatud isikul on õigus algatada käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel tehtud Tervisekassa otsuse suhtes vaidemenetlus kümne kalendripäeva jooksul haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
(4)Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui: 1) tegemist on ravikindlustushüvitisega, mille rahaline väärtus ei õigusta kindlustatud isiku kehalise enesemääramise õiguse piiramist; 2) tegemist on olulise sekkumisega kindlustatud isiku kehalise enesemääramise õigusesse; 3) nõusoleku andmisest või arsti või pereõe määratud ravi täitmisest keeldumiseks on kindlustatud isikul või tema seaduslikul esindajal mõjuv põhjus; [RT I 2009, 67, 461 - jõust. 01.01.2010] 4) määratava tervishoiuteenuse tagajärjel tekib tõsine risk, et kindlustatud isik võib saada raske tervisekahjustuse või surra; 5) määratav tervishoiuteenus on seotud kindlustatud isiku suurte valudega või püsivate valude tekkimise ohuga.
(5)Kindlustatud isikul ei ole õigust saada ravikindlustushüvitist, kui ravikindlustushüvitiste saamise vajadus on tekkinud seoses osalemisega teadusuuringus, välja arvatud ravimi või meditsiiniseadme kliinilises uuringus või toimivusuuringus või haiglaerandi ravimi kasutamisel. [RT I, 22.12.2022, 2 - jõust. 01.01.2023]
(6)Ravikindlustushüvitise saamise õigus aegub kolme aasta jooksul alates õiguse tekkimisest, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. 2. jagu Tervishoiuteenuse hüvitis 1. jaotis Tervishoiuteenused § 29. Kindlustuskaitse ulatus
(1)Tervisekassa võtab kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud Tervisekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel.
(2)Tervisekassa võtab vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult hambaraviteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle kalendriaastaks kehtestatud piirmäära ulatuses. Nimetatud piirmäära ei kohaldata
§ 33lõikes 2 sätestatud juhul.
[RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.07.2017] (2^1) Lisaks lõikes 2 sätestatule võtab Tervisekassa vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse üle hambaraviteenuse osutamiseks meditsiinilisel näidustusel vajaliku anesteesiateenuse eest vastavalt tervishoiuteenuste loetelus sätestatud tingimustele. [RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.07.2017] (2^2) Tervisekassa võtab hambaproteesiteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle kolme aasta kohta kehtestatud piirmäära ulatuses: 1) vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetuspension või vanaduspension või kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime; 2) üle 63-aastaselt kindlustatud isikult. [RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.01.2018] (2^3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2^2 sätestatud piirangut ei kohaldata
§ 33lõikes 2 sätestatud juhtudel.
[RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.01.2018] (2^4) Tervisekassa võtab kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamise tervishoiuteenuste eest tasu maksmise kohustuse üle kuni 40-aastaselt naissoost kindlustatud isikult, kellel on meditsiiniline näidustus kehaväliseks viljastamiseks ja embrüo siirdamiseks,
§-s 33^3 sätestatud korras. [RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2018]
(3)Tervisekassa on kohustatud üle võtma tasu maksmise kohustuse tervishoiuteenuse eest ka siis, kui kindlustuskaitse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtum otseselt tingib isikule vältimatu arstiabi osutamise vajaduse pärast kindlustuskaitse lõppemist. § 30. Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu
(1)Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu (edaspidi tervishoiuteenuste loetelu) kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul, millele on lisatud Tervisekassa nõukogu kirjalik arvamus ettepaneku kohta.
(2)Tervishoiuteenuste loetellu kantakse: 1) tervishoiuteenuse nimetus; 2) tervishoiuteenuse kood; 3) tervishoiuteenuse piirhind; 4) kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäär; 5) kindlustatud isiku omaosaluse määr; 6) tervishoiuteenuse piirhinna, kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäära ja kindlustatud isiku omaosaluse määra kohaldamise tingimused.
(3)Kindlustatud isiku omaosalus on tervishoiuteenuse piirhinna osa, mille tasumise kohustust ei võta üle Tervisekassa. Kõigi kindlustatud isikute omaosalus on ühesuurune ega tohi ületada 50 protsenti tervishoiuteenuse piirhinnast, kui käesolevas seaduses ei sätestata teisiti. Vältimatu abi osutamisel omaosalust ei rakendata. [RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.07.2017]
(4)Tervishoiuteenuste loetelus märgitud piirhind hõlmab kõiki tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke kulusid, välja arvatud kulutused teadustegevusele, tööpraktika korraldamisele ning õpilaste ja üliõpilaste koolitamisele. [RT I, 21.12.2018, 2 - jõust. 01.09.2019] § 31. Tervishoiuteenuste loetelu muutmine
(1)Teenuse kandmisel tervishoiuteenuste loetellu arvestatakse järgmisi kriteeriume: 1) tervishoiuteenuse tõendatud meditsiiniline efektiivsus; 2) tervishoiuteenuse kulutõhusus; 3) tervishoiuteenuse vajalikkus ühiskonnale ja kooskõla riigi tervishoiupoliitikaga; 4) vastavus ravikindlustuse rahalistele võimalustele. (1^1) Kompleksteenuse kandmisel tervishoiuteenuste loetellu ning
§ 30
lõike 2 punktides 2, 4, 5 ja 6 nimetatud andmete muutmisel, samuti teenuse tervishoiuteenuste loetelust kustutamisel arvestatakse vähemalt
§ 31lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud kriteeriume.
(1^2) Tervishoiuteenuse piirhinna muutmisel arvestatakse vähemalt
§ 31lõike 1 punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kriteeriume.
(1^3) Tervisekassa moodustab nõuandva tervishoiuteenuste loetelu komisjoni, kes annab Tervisekassa juhatusele arvamuse tervishoiuteenuste loetelu muutmise kohta vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusele. [RT I, 22.06.2018, 4 - jõust. 01.07.2018]
(2)Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tervishoiuteenuste loetelu kriteeriumide täpsema sisu ning kriteeriumidele vastavuse hindajad; 2) tervishoiuteenuste loetelu hindamise tingimused ja korra; 3) tervishoiuteenuste loetelu komisjoni moodustamise ja töökorra ning arvamuse andmise korra. [RT I, 22.06.2018, 4 - jõust. 01.07.2018]
(3)Tervishoiuteenuse võib tervishoiuteenuste loetellu kanda kindlustatud isiku omaosalusega, kui: 1) tervishoiuteenuse osutamisega taotletav eesmärk on saavutatav teiste, odavamate meetoditega, mis ei ole seotud oluliselt suuremate riskidega ega halvenda muul viisil oluliselt kindlustatud isiku olukorda; 2) tervishoiuteenus on suunatud pigem elukvaliteedi parandamisele kui haiguse ravimisele või kergendamisele; 3) kindlustatud isikud on üldjuhul valmis ise tervishoiuteenuse eest tasuma ning kindlustatud isiku otsustus sõlmida tervishoiuteenuse osutamise leping sõltub eelkõige Tervisekassa poolt tervishoiuteenuse eest tasumise kohustuse ülevõtmisest või ülevõetava osa suurusest.
(4)Tervishoiuteenuse võib tervishoiuteenuste loetellu kanda tingimusega.
(5)Tervishoiuteenuste loetelu muutmise ettepaneku tegemise võivad algatada asjast huvitatud tervishoiuteenuse osutajate ühendused ja erialaühendused, astudes läbirääkimistesse Tervisekassaga. Tervishoiuteenuste loetelu muutmise ettepaneku tegemise võib algatada Tervisekassa, astudes läbirääkimistesse asjast huvitatud tervishoiuteenuse osutajate ühendustega või erialaühendustega. Ravimi manustamist sisaldava teenuse lisamise või muutmise võib algatada ravimi müügiloa hoidja. Sotsiaalministeeriumil on õigus teha Tervisekassale ettepanek astuda läbirääkimistesse asjast huvitatud tervishoiuteenuse osutajate ühendustega või erialaühendustega, et algatada tervishoiuteenuste loetelu muutmine, kui see on vajalik riigi tervishoiupoliitika elluviimiseks. [RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 30.06.2022]
(6)Valdkonna eest vastutavale ministrile esitatavale taotlusele tervishoiuteenuste loetelu muutmiseks lisatakse muutmise algataja ja läbirääkimiste teise poole seisukohad. [RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.08.2004; 01.01.2005] §
- Tervishoiuteenuse osutaja tasustamine Kindlustatud isikult Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise korra ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega Tervisekassa nõukogu ettepanekul. §
- Alla 19-aastase kindlustatud isiku hambaraviteenuse hüvitis
(1)Tervisekassa võtab noorema kui 19-aastase kindlustatud isiku poolt või tema kasuks sõlmitud hambaraviteenuse osutamise lepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse üle tingimusel, et osutatud hambaraviteenus on kantud tervishoiuteenuste loetellu.
(2)Vähemalt 19-aastase kindlustatud isiku suhtes kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõiget 1 ja hambaraviteenuse osutaja on kohustatud sõlmima kindlustatud isikuga hambaraviteenuse osutamise lepingu, kui: 1) kindlustatud isikule on näidustatud hambaraviteenuse osutamine ühe aasta jooksul pärast isiku 19-aastaseks saamist ja see näidustatus oli või pidi olema ilmne kindlustatud isiku viimase visiidi ajal enne tema 19-aastaseks saamist selle hambaraviteenuse osutaja juurde; [RT I 2008, 34, 210 - jõust. 01.08.2008] 2) kindlustatud isikule on näidustatud hambaraviteenuse osutamine ja see näidustus tuleneb vajadusest parandada talle enne 19-aastaseks saamist osutatud hambaraviteenuse tagajärgi või on tingitud sellest, et oodatud paranemist ei toimunud, ühe aasta jooksul pärast isiku 19-aastaseks saamist. [RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.08.2004]
(3)Isikule, kellelt Tervisekassa võtab hambaraviteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt, ei rakendata tervishoiuteenuste loetelus sätestatud kindlustatud isiku omaosaluse määra. [RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.07.2017] § 33^1. Vähemalt 19-aastase kindlustatud isiku hambaraviteenuse hüvitis
(1)Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega: 1) nende hambaraviteenuste loetelu, mille eest Tervisekassa võtab tasu maksmise kohustuse üle vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult muul kui
§ 33
lõikes 2 sätestatud juhul; 2) vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult talle osutatud hambaraviteenuse eest kalendriaastas ülevõetava tasu maksmise kohustuse piirmäära; 3) vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetuspension või vanaduspension, kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime, kes on töötu tööturumeetmete seaduse tähenduses, kes saab sotsiaalhoolekande seaduse alusel toimetulekutoetust
§ 32
alusel kehtestatud määruses sätestatud perioodil, kes on üle 63-aastane, rase või alla üheaastase lapse ema või kellel on tekkinud talle osutatud tervishoiuteenuse tagajärjel või temal diagnoositud haiguse tõttu suurenenud vajadus saada hambaraviteenust, talle osutatud hambaraviteenuse eest kalendriaastas ülevõetava tasu maksmise kohustuse kõrgendatud piirmäära; [RT I, 07.03.2023, 5 - jõust. 01.01.2024] 4) käesoleva lõike punktis 3 nimetatud tervishoiuteenuste ja diagnoositud haiguste loetelu; [RT I, 29.06.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] 5)
§ 29
lõikes 2^2 nimetatud kindlustatud isikult talle osutatud hambaproteesiteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise piirmäära kolme aasta kohta. [RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.01.2018]
(2)Hambaraviteenuse osutamisel isikule, kellelt Tervisekassa võtab hambaraviteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 alusel kehtestatud kõrgendatud piirmäära ulatuses, rakendatakse tervishoiuteenuste loetelus sätestatud kindlustatud isiku omaosalust kuni 15 protsenti. [RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.07.2017]
(3)Kui Tervisekassa ei võtnud vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult kalendriaastas hambaraviteenuse eest tasu maksmise kohustust üle piirmäära või kõrgendatud piirmäära ulatuses, siis järgmises kalendriaastas Tervisekassa ülevõetava tasu maksmise kohustuse piirmäära ei suurendata. [RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.07.2017]
(4)Kui Tervisekassa ei võtnud kindlustatud isikult kolme aasta jooksul hambaproteesiteenuse eest tasu maksmise kohustust üle kolme aasta kohta kehtestatud piirmäära ulatuses, siis järgmise kolmeaastase ajavahemiku jooksul Tervisekassa ülevõetava tasu maksmise kohustuse piirmäära ei suurendata. [RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.01.2018] § 33^2. Tervisekassa õigused vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult talle osutatud hambaraviteenuse ja hambaproteesiteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel [RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.01.2018]
(1)Tervisekassa võib teha
§ 33
^1 lõike 1 punktide 2 ja 3 alusel kalendriaasta kohta kehtestatud vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult hambaraviteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise piirmäära ületava osa kohta kindlustatud isikule ettekirjutuse koos hoiatusega ja nõuda hüvitise piirmäära ületavas osas tagasi.
(2)Tervisekassa võib teha
§ 33
^1 lõike 1 punkti 5 alusel kolme aasta kohta kehtestatud vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult hambaproteesiteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise piirmäära ületava osa kohta kindlustatud isikule ettekirjutuse koos hoiatusega ja nõuda hüvitise piirmäära ületavas osas tagasi.
(3)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on Tervisekassal õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. [RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.01.2018] § 33^3. Kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamise tervishoiuteenuste tasu maksmise kohustuse ülevõtmine
(1)Tervisekassa võtab tasu maksmise kohustuse üle
§ 29
lõikes 2^4 nimetatud isikult järgmiste tervishoiuteenuste korral: 1) tervishoiuteenuste loetellu kantud kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamise tervishoiuteenused; 2) 90 päeva jooksul enne kehavälist viljastamist ja embrüo siirdamist osutatud tervishoiuteenused, mis on osutatud seoses kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamisega.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuste kulutused hüvitatakse tervishoiuteenuse osutajale, kui Tervisekassale esitatakse ravi rahastamise lepingu alusel raviarve.
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuste osutamisel väljaspool Eestit kohaldatakse
§ 27lõigetes 2 ja 3 sätestatut.
[RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2018] §
- Haiguste ennetamine Tervisekassa osaleb haiguste ennetamise sihtotstarbeliste projektide rahastamises Tervisekassa eelarves selleks ette nähtud summade ulatuses ja kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga.
- jaotis Ravi rahastamise leping §
- Ravi rahastamise leping
(1)Ravi rahastamise lepinguga võtab Tervisekassa kindlustatud isikult üle kohustuse maksta tasu tervishoiuteenuse osutamise eest vastavalt lepingus ja õigusaktides sätestatud tingimustele.
(2)Ravi rahastamise leping on haldusleping. Ravi rahastamise lepingule kohaldatakse haldusmenetluse seaduse
- peatüki sätteid käesolevas seaduses sätestatud erisustega. §
- Ravi rahastamise lepingu sõlmimine
(1)Ravi rahastamise lepingu sõlmib Tervisekassa tervishoiuteenuse osutaja või tervishoiuteenuse osutajatega.
(2)Tervisekassa ei ole kohustatud sõlmima ravi rahastamise lepingut kõigi tervishoiuteenuse osutajatega.
(3)Tervisekassal on õigus sõlmida ravi rahastamise leping välisriigis asuva tervishoiuteenuse osutajaga. Välisriigis asuva tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingule kohaldatakse tervishoiuteenuste loetelus sätestatud piirhindasid ja piirmäärasid, kui Tervisekassa kohustub üle võtma tervishoiuteenuste loetellu kantud tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustuse.
(4)Ravi rahastamise lepingu sõlmimise ning lepingu tähtaja üle otsustamisel hindab Tervisekassa järgmisi asjaolusid: 1) kindlustatud isikute vajadus teenuse järele ja teenuse kättesaadavus; 2) teenuse osutamise kvaliteet ja tingimused; 3) teenuse hind; 4) teenuse osutamise võimalikkus vastavalt majutuse standardtingimustele; 5) tervishoiuteenuse osutajate piirarv; 6) tervishoiuteenuse osutamise keskmise koormuse näitajad; 7) riigi tervishoiupoliitika arengusuunad; 8) varasemate ravi rahastamise lepingute või sellesarnaste lepingute nõuetekohane täitmine tervishoiuteenuse osutaja poolt; 9) maksuvõlgnevuse olemasolu või puudumine ning tervishoiuteenuse osutaja üldine majanduslik seisund; 10) ravikindlustust ja tervishoidu reguleerivate õigusaktide nõuetekohane täitmine tervishoiuteenuse osutaja või temale tööd andva isiku poolt. (4^1) Tervisekassa sõlmib ravi rahastamise lepingu, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid, vähemalt kolmeaastase tähtajaga. [RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.04.2005] (4^2) Kui Tervisekassa, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid, sõlmib ravi rahastamise lepingu tervishoiuteenuse osutajaga esimest korda, sõlmitakse leping kuni kolmeaastase tähtajaga. [RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.04.2005]
(5)Tervisekassa sõlmib vähemalt viieaastase tähtajaga ravi rahastamise lepingu isikuga, kes peab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud haiglavõrgu kavas nimetatud haiglat. [RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 01.01.2019] (5^1) Tervisekassa sõlmib vähemalt viieaastase tähtajaga ravi rahastamise lepingu kinnitatud perearsti nimistu alusel perearstiabi osutava isikuga. [RT I, 21.06.2024, 2 - jõust. 01.07.2024]
(6)[Kehtetu - RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.04.2005] §
- Ravi rahastamise lepingu tingimused Ravi rahastamise lepingus lepitakse kokku järgmised tingimused: 1) lepingu tähtaeg; 2) kindlustatud isikutelt Tervisekassa poolt ülevõetavate kohustuste summa ajaühikus ja kohustuste kogusumma ning vajadusel summad valdkonna eest vastutava ministri poolt kehtestatud arstierialati või muul alusel; 3) tervishoiuteenuse osutamise eest tasumisele kuuluv hind, arvestades tervishoiuteenuste loetelus sätestatud piirhinda ja piirmäära; 4) osutatavate tervishoiuteenuste miinimummaht; 5) nende tervishoiutöötajate nimekiri, kelle osutatud tervishoiuteenuste eest tasu maksmise kohustus üle võetakse, ning selle nimekirja muutumisest teatamise ja Tervisekassaga kooskõlastamise kord; 6) tundide arv ajaühikus, mille jooksul on tervishoiuteenuse osutaja kohustatud osutama kindlustatud isikutele tervishoiuteenuseid; 7) tähtaeg, mille jooksul peab tervishoiuteenuse osutaja esitama Tervisekassale informatsiooni kindlustatud isikule osutatud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kohta; 8) juhtumid, millal kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimuseks on eelnev kirjalik kooskõlastus Tervisekassaga; 9) juhtumid, millal pooltel on õigus ühepoolselt leping lõpetada, lepingut muuta või lepingu täitmine osaliselt või täielikult peatada; 10) ravijärjekordade ja osutatud teenuste kohta Tervisekassale andmete esitamise sagedus ja esitatavate andmete koosseis; 11) kindlustatud isikule väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenusest teatamise kord ja tähtaeg; 12) tervishoiuteenuse osutaja aruandluse kohustuse ja kindlustatud isikute kohta andmete esitamise kohustuse ulatus ning andmete koosseis; 13) tervishoiuteenuse kvaliteedi ja efektiivsuse näitajad; 14) lepingupoolte vastutus lepingu rikkumise korral; 15) muud tingimused, mis on vajalikud ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise tagamiseks. § 37^
- Vähemalt 19-aastasele kindlustatud isikule hambaravi- ja hambaproteesiteenuse osutajaga ravi rahastamise lepingu sõlmimise tingimused [RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.01.2018]
(1)Tervisekassa sõlmib kindlustatud isikult
§ 29
lõigetes 2 ja 2^2 sätestatud hambaraviteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks hambaraviteenuse osutamise tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutajaga vähemalt kolmeaastase tähtajaga ravi rahastamise lepingu.
(2)Kui Tervisekassal ei ole hambaravi- või hambaproteesiteenuse osutajaga kehtivat ravi rahastamise lepingut, sõlmitakse temaga käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud leping üheaastase tähtajaga. Ravi rahastamise lepingu tähtaega pikendatakse vähemalt kaheks aastaks, kui tervishoiuteenuse osutaja ei ole lepingu kehtivuse esimese aasta jooksul lepingutingimusi rikkunud.
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ravi rahastamise lepingus lepitakse kokku järgmised tingimused: 1) lepingu tähtaeg; 2) tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamise tingimused ja Tervisekassa poolt nende üle järelevalve tegemise kord; 3) nende tervishoiutöötajate nimekiri, kelle osutatud tervishoiuteenuste eest tasu maksmise kohustus üle võetakse, ning selle nimekirja muutumisest teatamise ja Tervisekassaga kooskõlastamise kord; 4) tähtaeg, mille jooksul peab tervishoiuteenuse osutaja esitama Tervisekassale informatsiooni kindlustatud isikule osutatud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kohta; 5) juhtumid, millal pooltel on õigus ühepoolselt leping lõpetada, lepingut muuta või lepingu täitmine osaliselt või täielikult peatada; 6) ravijärjekordade ja osutatud teenuste kohta Tervisekassale andmete esitamise sagedus ja esitatavate andmete koosseis; 7) tervishoiuteenuse osutaja aruandluse kohustuse ja kindlustatud isikute kohta andmete esitamise kohustuse ulatus, andmete koosseis ning andmete esitamise tähtaeg ja kord; 8) lepingupoolte vastutus lepingu rikkumise korral; 9) muud tingimused, mis on vajalikud ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise tagamiseks.
(4)Käesolevas paragrahvis sätestatud ravi rahastamise lepingule ei kohaldata
§ 36lõikeid 4–4^2 ja § 37. [RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.01.2018] § 38. Ravijärjekord
(1)Ravijärjekord on tervishoiuteenuse osutaja peetava andmekogu osa plaanilist tervishoiuteenuse hüvitist ootavate kindlustatud isikute kohta, mille andmed on aluseks Tervisekassale tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel.
(2)Tervisekassa võib ravi rahastamise lepingu sõlmida ainult sellise tervishoiuteenuse osutajaga, kes peab ravijärjekorda vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 56 lõike 1 punkti 4 alusel sätestatule ja võimaldab tervise infosüsteemi kaudu sõlmida tervishoiuteenuse osutamise lepingut. [RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]
(3)Ravijärjekorra maksimumpikkuse kinnitab Tervisekassa nõukogu. Ravijärjekorra maksimumpikkuse pikendamine ei kehti kindlustatud isikute suhtes, kes on kantud ravijärjekorda.
(4)[Kehtetu - RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.07.2017]
(5)Ravijärjekorda võib kanda ainult kindlustatud isiku, kellel on ravijärjekorda kandmisel tõendatud meditsiiniline vajadus tervishoiuteenuse saamiseks. Ravijärjekorrast tuleb viivitamatult kustutada kindlustatud isik, kellel ei ole enam tervishoiuteenuse saamise tõendatud meditsiinilist vajadust. Tervisekassal on õigus igal ajal ravijärjekorraga tutvuda või nõuda ravijärjekorra esitamist tutvumiseks.
(6)Kindlustatud isikul on õigus saada tervishoiuteenust väljaspool ravijärjekorda tingimusel, et see ei halvenda ravijärjekorras olevate kindlustatud isikute tervishoiuteenuse saamise võimalusi. § 39. Kohustuse ülevõtmine
(1)Tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustus loetakse Tervisekassa poolt ülevõetuks, kui Tervisekassa ei ole 30 kalendripäeva jooksul pärast ülevõtmise aluseks olevate dokumentide laekumist kirjalikult teatanud tervishoiuteenuse osutajale kohustuse ülevõtmisest keeldumisest.
(2)Ravijärjekorra olemasolu korral on Tervisekassa kohustatud üle võtma tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse, kui kindlustatud isik on oodanud ravijärjekorras selle tervishoiuteenuse osutamist koos Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmisega järjekorra saabumiseni või kauem, kui ravijärjekorra maksimumpikkus ette näeb.
(3)Ravijärjekorra olemasolu korral ei võta Tervisekassa üle väljaspool ravijärjekorda saadud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustust, kui käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. [RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]
(4)Tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest keeldumise aluseks võib olla: 1) tervishoiuteenuse osutamise põhjendamatus või näidustuse puudulikkus; 2) tervishoiuteenuse osutamine allpool arstiteaduse üldist taset; 3) tervishoiuteenuse osutamise mittevastavus õigusaktides või ravi rahastamise lepingus sätestatud tingimustele; 4) patsiendi õiguste rikkumine tervishoiuteenuse osutamisel; 5) kohustuse ülevõtmise aluseks olevate dokumentide ebakorrektsus, mida tervishoiuteenuse osutaja ei ole kõrvaldanud ravi rahastamise lepingus puuduste kõrvaldamiseks kokkulepitud tähtaja jooksul; 6) tervishoiuteenuse osutaja poolt
või muude õigusaktide või Tervisekassaga sõlmitud lepingu rikkumine tervishoiuteenuse osutamisel.
(5)Tervisekassal on õigus ja tervishoiuteenuse osutajal on kohustus kindlustatud isikule ühe kuu jooksul kirjalikult teatada Tervisekassa keeldumisest tasu maksmise kohustust üle võtta ja selle põhjustest. Teatamiskohustuse rikkumise korral kaotab tervishoiuteenuse osutaja õiguse nõuda kindlustatud isikult tervishoiuteenuse eest tasu.
(6)Kindlustatud isikul on õigus esitada tervishoiuteenuse osutaja tasu maksmise nõudele samasuguseid vastuväiteid kui Tervisekassal. 3. jagu Teisene arvamus § 40. Teisese arvamuse võimaldamine
(1)Teisene arvamus
tähenduses on teise tervishoiuteenuse osutajast eriarsti või teise tervishoiuteenuse osutaja juures töötava eriarsti (edaspidi teisese arvamuse andja) sõltumatu arvamus, mille eesmärk on anda hinnang esmase arvamuse andnud eriarsti poolt kindlustatud isikule pandud diagnoosi õigsuse, talle määratud ravimi või tervishoiuteenuse vajalikkuse, selgitatud alternatiivide ja oodatava mõju ning tervishoiuteenuse osutamisega seotud riskide kohta.
(2)Kindlustatud isikule tervishoiuteenuse osutamisel esmase arvamuse andnud arst on kohustatud edastama teisese arvamuse andjale kõik kindlustatud isikule osutatud tervishoiuteenuseid kajastavad dokumendid või nende koopiad ning väljastama kindlustatud isikule saatekirja teisese arvamuse andja juurde.
(3)Tervisekassa võtab kindlustatud isikult üle teisese arvamuse saamise eest tasu maksmise kohustuse üks kord ühe ravijuhu kohta Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud ulatuses.
(4)Muus Euroopa Liidu liikmesriigis tegutseva tervishoiuteenuse osutaja teisese arvamuse andmise kulud hüvitab Tervisekassa kindlustatud isikule
§-s 66^2 kehtestatud tingimustel ja korras.
(5)Väljaspool Euroopa Liitu tegutseva tervishoiuteenuse osutaja teisese arvamuse andmise kulud hüvitab Tervisekassa kindlustatud isikule
§-s 66^2 kehtestatud tingimustel ja korras.
(6)Teisese arvamuse saamiseks Eestis tegutsevalt tervishoiuteenuse osutajalt, kellel puudub ravi rahastamise leping Tervisekassaga, ja käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tervishoiuteenuse osutajalt sõlmivad kindlustatud isik või tema seaduslik esindaja ja Tervisekassa varem kirjaliku lepingu. [RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013] 4. jagu Ravimihüvitis, meditsiiniseadmehüvitis ning täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitis [RT I, 02.05.2024, 3 - jõust. 01.01.2025] § 41. Kindlustuskaitse ulatus ravimihüvitise puhul
(1)Tervisekassa võtab õigusaktides sätestatud ulatuses ja korras üle tasu maksmise kohustuse kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajalike ning Tervisekassa ravimite loetellu (edaspidi ravimite loetelu) kantud ravimite, eritoitude ja kaasasündinud ainevahetushäirete raviks kasutatavate toidulisandite (edaspidi ravim) ning käesoleva paragrahvi lõikes 7^1 nimetatud standardiseeritud ekstemporaalsete ravimite jaemüügi eest. [RT I, 14.04.2026, 1 - jõust. 01.05.2026] (1^1) Tervisekassa poolt ülevõetava tasu maksmise kohustuse alusel tasumisele kuuluv summa arvutatakse ravimi jaemüügihinnast. Ravimi jaemüügihind
tähenduses on ravimi ühe müügipakendi lõplik müügihind tarbijale, mis kujuneb ravimi hulgi- ja jaemüügi juurdehindluste ja käibemaksu rakendamise ning ravimitootja või müügiloa hoidja, hulgi- või jaemüüja tehtavate soodustuste ja allahindluste mahaarvamise järel. [RT I 2010, 15, 77 - jõust. 01.07.2010]
(2)Tervisekassa võtab üle ainult selliste ravimite eest tasu maksmise kohustuse, mille kohta väljastatud retsept vastab valdkonna eest vastutava ministri määrusega ravimiseaduse alusel kehtestatud tingimustele ja vormile. Retsepti väljakirjutamise õigus on perearsti nimistu alusel tegutseval perearstil ja temaga koos töötaval õel, tegevusluba omaval eriarstil, hambaarstil, ämmaemandal ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 24 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud õendusabi eriala omandanud õel, eriarstiabi osutamise tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja juures töötaval arstil, välja arvatud kiirabi osutamisel, hambaarstil, ämmaemandal ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 24 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud õendusabi eriala omandanud õel ning kaitsejõududes töötaval Terviseametis registreeritud arstil ja hambaarstil. Alates kolmandast residentuuri aastast on arst-residendil retsepti väljakirjutamise õigus võrdselt vastava eriarstiabi eriala omandanud arstiga. [RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 30.06.2022]
(3)Tervisekassa ei võta ravimi müügi eest tasu maksmise kohustust üle järgmiste hinnaosade puhul: 1) omaosaluse alusmäär retsepti kohta; 2) jaemüügihinna osa, mis ületab piirhinda, hinnakokkuleppes märgitud hinda või Euroopa Komisjoni ravimite ühishankes kujunenud hinda. [RT I, 14.04.2026, 1 - jõust. 01.05.2026]
(4)Tervisekassa ülevõetava tasu maksmise kohustuse alusel tasumisele kuuluv summa arvutatakse
§ 44
lõigetes 2–5 nimetatud ravimite puhul lähtuvalt ravimite loetelus märgitud soodustuse protsendist piirhinna, hinnakokkuleppes märgitud hinna või Euroopa Komisjoni ravimite ühishankes kujunenud hinna ja omaosaluse alusmäära vahest. [RT I, 14.04.2026, 1 - jõust. 01.05.2026]
(5)[Kehtetu - RT I, 14.04.2026, 1 - jõust. 01.05.2026]
(6)[Kehtetu - RT I, 14.04.2026, 1 - jõust. 01.05.2026] (6^1) [Kehtetu - RT I, 14.04.2026, 1 - jõust. 01.05.2026]
(7)Kui ravimi jaemüügihind on väiksem kui piirhind või hinnakokkuleppes märgitud hind või Euroopa Komisjoni ravimite ühishankes kujunenud hind, arvutatakse Tervisekassa poolt ülevõetava tasu maksmise kohustuse alusel tasumisele kuuluv summa jaemüügihinna ja omaosaluse alusmäära vahest. [RT I, 29.04.2022, 1 - jõust. 09.05.2022] (7^1) Tervisekassa võib asjaomase erialaühenduse kirjaliku taotluse alusel kooskõlas käesoleva paragrahvi lõike 3 punktiga 1 ning
§ 43
lõikes 2 ning § 44 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kriteeriume arvestades üle võtta tasu maksmise kohustuse kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajalike standardiseeritud ekstemporaalsete ravimite jaemüügihinna osa eest, välja arvatud omaosaluse alusmäär. [RT I, 14.04.2026, 1 - jõust. 01.05.2026]
(8)Tervisekassa võib kindlustatud isiku või tema seadusliku esindaja kirjalikul taotlusel, mõjuvatel põhjustel, kooskõlas käesoleva paragrahvi lõike 3 punktiga 1 ning
§ 43
lõikes 2 ning § 44 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kriteeriume arvestades üle võtta tasu maksmise kohustuse järgmiste ravimite jaemüügihinna osa eest, välja arvatud omaosaluse alusmäär: 1) kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajalik ravim, mis on kas ravimite loetellu kantud ravim või müügiloata ravim, ning kui taotlusele on lisatud kindlustatud isikut raviva arsti kirjalik seisukoht; 2) kindlustatud isiku raviks vajalik ravim, mis on Eestis kõige rohkem viit inimest miljonist mõjutava eluohtliku haiguse või raske puude kujunemiseni viiva kroonilise haiguse, mille korral ei ole tegu haiguse kitsama alarühmaga, diagnoosimiseks, ennetamiseks või raviks kasutatav Eestis kehtivat müügiluba omav ravim (edaspidi ultraharvikhaiguse ravim), ning kui taotlusele on lisatud sellise eksperdikomisjoni otsus, kuhu kuuluvad kindlustatud isikut raviv arst ja vähemalt üks vastava eriala omandanud eriarst. [RT I, 14.04.2026, 1 - jõust. 01.05.2026]
(9)Käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 2 nimetatud juhul sõlmib Tervisekassa müügiloaga ultraharvikhaiguse ravimi puhul ravimitootjaga või väljastatud ravimi müügiluba omava isikuga jaemüügihinna osa eest tasumise kohustuse ülevõtmiseks
§ 45
lõikes 2 sätestatud tingimusi käsitleva tähtaegse kokkuleppe, kui see on vajalik, et tagada vastavus ravikindlustuse rahalistele vahenditele. [RT I, 14.04.2026, 1 - jõust. 01.05.2026] § 42. Piirhind, hinnakokkulepe ja omaosaluse alusmäär [RT I, 05.07.2012, 14 - jõust. 01.10.2012]
(1)Piirhind on ravimite loetelusse kantud sama toimeaine ja manustamisviisiga ravimite eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseks olev hind. [RT I 2010, 15, 77 - jõust. 18.04.2010] (1^1) Piirhinnad kehtestatakse ravimitele juhul, kui ravimite loetellu kantakse soodustuse protsendiga 100, 75 või 50 teine sama toimeaine ja manustamisviisiga ravim teiselt ravimitootjalt või ravimi müügiluba omavalt isikult või loetellu kantakse samaaegselt kaks või enam sama toimeaine ja manustamisviisiga ravimit vähemalt kahelt tootjalt. [RT I 2010, 15, 77 - jõust. 01.07.2010] (1^2) Piirhinna arvutamise aluseks on ravimi hulgimüügi ostuhind, millele lisatakse maksimaalsed kehtivad hulgi- ja jaemüügi juurdehindlused ning käibemaks (edaspidi maksimaalne jaemüügihind). Piirhindade arvutamisel kahele ravimile lähtutakse odavama ravimi hinnast. Kolme ja enama ravimi korral arvutatakse piirhinnad hinnalt odavaimast ravimist järgmise ravimi hinna põhjal. [RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.01.2005] (1^3) Ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja ja ravimite hulgimüügiga tegelev ravimite tootmise tegevusloa omaja on kohustatud Tervisekassale edastama kõigi ravimite hulgimüügi ostuhinnad. Ravimite hulgimüügi ostuhindade edastajad, edastamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 28.12.2017, 5 - jõust. 01.01.2018]
(2)Piirhindade arvutamise metoodika, piirhindade kehtestamise tähtajad ning muutmise tingimused ja tähtajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, võttes arvesse
§ 25lõikes 3 sätestatut.
[RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.01.2005] (2^1) Ravimite piirhinnad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega Tervisekassa nõukogu ettepanekul. [RT I, 28.12.2017, 5 - jõust. 01.01.2018]
(3)Piirhinnast madalama või võrdse hinnatasemega ravimile ja juhul, kui Eestis kehtivat müügiluba omab ainult üks sama toimeaine ja manustamisviisiga ravim, määratakse hind hinnakokkuleppega või kujuneb hind Euroopa Komisjoni ravimite ühishanke tulemusel. [RT I, 29.04.2022, 1 - jõust. 09.05.2022]
(4)Hinnakokkulepe on Tervisekassa ja ravimitootja või väljastatud ravimi müügiluba omava isiku vahel sõlmitud üksikjuhtumit reguleeriv haldusleping piirhinnast madalama või võrdse jaemüügihinnaga ravimite või piirhinnaga hõlmamata ravimite hulgimüügi ostuhinna kohta, mille soodustuse protsent on 100, 75 või 50. [RT I, 28.12.2017, 5 - jõust. 01.01.2018]
(5)Apteegist ravimi väljastamisel on omaosaluse alusmäär 3,50 eurot retsepti kohta. Omaosaluse alusmäära rakendatakse ainult Tervisekassas kindlustatud isiku suhtes ambulatoorse ravi korral. [RT I, 12.12.2024, 2 - jõust. 01.01.2025]
(6)Informatsioon kehtivate piirhindade ja hinnakokkulepetes märgitud hindade kohta peab olema raviteenuse tarbijale kättesaadav Tervisekassa veebilehel, apteegis ja retsepti väljakirjutava tervishoiuteenuse osutaja juures. [RT I, 28.12.2017, 5 - jõust. 01.01.2018] § 43. Ravimite loetelu
(1)Ravimite loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega Tervisekassa nõukogu ettepanekul. [RT I, 28.12.2017, 5 - jõust. 01.01.2018]
(2)Ravimi ravimite loetellu kandmise ettepaneku tegemisel ja ravimite loetelu kehtestamisel arvestatakse järgmisi kriteeriume: [RT I, 28.12.2017, 5 - jõust. 01.01.2018] 1) kindlustatud isiku vajadus saada ravimit tulenevalt tervishoiuteenuse osutamisest; 2) ravimi tõendatud meditsiiniline efektiivsus ja kindlustatud isiku vajadus saada ravi käigus teisi ravimeid; 3) ravimi kasutamise majanduslik põhjendatus; 4) alternatiivsete ravimite või raviviiside olemasolu; 5) vastavus ravikindlustuse rahalistele vahenditele, sealhulgas
§ 25lõikes 3 sätestatud põhimõttele.
(3)Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega ravimite loetelu koostamise ja muutmise korra ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kriteeriumide täpsema sisu ja kriteeriumidele vastavuse hindajad. (3^1) Tervisekassa viib läbi käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel sätestatud haldusmenetluse ravimite loetelu koostamiseks ja selle muutmiseks. Menetluse läbiviimiseks moodustab Tervisekassa nõuandva ravimikomisjoni, mille liikmete määramine ja töökord kehtestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud valdkonna eest vastutava ministri määruses. [RT I, 28.12.2017, 5 - jõust. 01.01.2018] (3^2) Ravimitootja esitatud taotlus ravimi ravimite loetellu kandmise või loetelu muutmise kohta on avalik teave, välja arvatud taotluse lisa või muu teave, mis võib kahjustada menetluse läbiviimise erapooletust. [RT I, 28.12.2017, 5 - jõust. 01.01.2018]
(4)Ravimite loetellu võib kanda ainult Eestis kehtivat müügiluba omava ravimi. [RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.08.2004]
(5)Ravimite loetellu kantakse: 1) ravimi toimeaine ja anatoomilis-terapeutiline keemiline kood (ATC kood – The Anatomical Therapeutic Chemical Classification); 2) ravimpreparaat; 3) ravimitootja; 4) haigused, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud toimeainet sisaldava ravimi müümise korral on ravimi soodustuse protsent 100; 5) haigused, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud toimeainet sisaldava ravimi müümise korral on ravimi soodustuse protsent 75; [RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.08.2004] 6) ravimi ravimivormide, tugevuste ja pakendite soodustuse protsent; 7) pakendikood. [RT I, 04.05.2016, 1 - jõust. 14.05.2016] (5^1) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 4–7 nimetatud andmed on siduvad, punktides 1–3 nimetatud andmed on selgitava tähendusega. [RT I 2010, 15, 77 - jõust. 18.04.2010]
(6)Ravimi võib ravimite loetellu kanda tingimusega, mille eesmärk on: 1) tagada kande jõustumine ravimite loetelus pärast hinnakokkuleppe sõlmimist või piirhinna kehtestamist; 2) tagada ravimi kustutamine ravimite loetelust, kui hinnakokkulepe lõpeb; 3) ühe ravimi teatavale ravimivormile, tugevusele või pakendile madalama ravimi soodustuse protsendi kehtestamine; 4) ravimite väljakirjutamise õiguse piiramine kindlustatud isiku tervise huvides või ravimi väljakirjutamise põhjendatuse tagamiseks; 4^1) ravimi määramisel soost, vanusest või meditsiinilisest eripärast tingitud vajaduse arvestamine; [RT I, 14.04.2026, 1 - jõust. 01.05.2026] 5) ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise tagamine. § 44. Ravimi soodustuse protsendid
(1)Ravimid võib kanda ravimite loetellu soodustuse protsendiga 50, 75 ja 100.
(2)Ravimi kandmisel ravimite loetellu soodustuse protsendiga 100 või 75 lähtutakse ravimikomisjoni arvamusest või ravimite loetellu kantud sama toimeaine ja manustamisviisiga ravimi soodusmäärast ning järgmistest kriteeriumidest: 1) haiguse raskus ja eluohtlikkus; 2) haiguse epideemilise leviku võimalikkus; 3) haigusega kaasneva valu vaigistamise vajadus ja teised humaansed kaalutlused; 4) vastavus ravikindlustuse rahalistele vahenditele, sealhulgas
§ 25
lõikes 3 sätestatud põhimõttele; 5) patsiendi omaosaluse suurus retsepti kohta; 6) elukvaliteeti oluliselt halvendava kroonilise haiguse ravimise või kergendamise tagamine.
(3)Ravimi kandmisel ravimite loetellu soodustuse protsendiga 50 lähtutakse ravimikomisjoni arvamusest või ravimite loetellu kantud sama toimeaine ja manustamisviisiga ravimi soodusmäärast ning järgmistest kriteeriumidest: 1) ravim ei vasta ravimite loetellu kandmise ajal käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele; 2) haigus on ravitav teiste, odavamate raviviisidega, mis ei ole seotud oluliselt suuremate riskidega ega halvenda oluliselt muul viisil kindlustatud isiku olukorda.
(4)4–16-aastaste laste puhul, isikute puhul, kellele on määratud riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel töövõimetus- või vanaduspension või kellel on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, ja vähemalt 63-aastaste kindlustatud isikute puhul kohaldatakse ravimite loetellu soodustuse protsendiga 75 kantud ravimite väljastamisel soodustuse protsenti 90.
(5)Alla nelja-aastaste laste puhul kohaldatakse ravimite loetellu kantud ravimitele soodustuse protsenti
- [RT I, 14.04.2026, 1 - jõust. 01.05.2026] §
- Hinnakokkuleppe sõlmimine ja muutmine [RT I, 16.04.2014, 4 - jõust. 26.04.2014]
(1)Hinnakokkuleppe sõlmimisel ja muutmisel lähtutakse kindlustatud isikute huvist saada vajalikke ravimeid mõistliku hinnaga ning Tervisekassa eelarve vahenditest, mis on ette nähtud ravimite müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks, samuti
§ 25lõikes 3 sätestatud põhimõttest. [RT I, 16.04.2014, 4 - jõust. 26.04.2014]
(2)Hinnakokkuleppes lepitakse kokku järgmised tingimused: 1) ravimi hulgimüügi ostuhind eurodes kõigi 100, 75 või 50 protsenti soodustatavate ravimvormide, toimeaine sisalduste ja pakendite kaupa; [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] 2) ravimi jaemüügi eeldatav maht hinnakokkuleppe kehtivuse ajal juhul, kui ravim on ainus ravimite loetellu soodustuse protsendiga 100, 75 või 50 kantud sama toimeaine ja manustamisviisiga ravim; [RT I 2010, 15, 77 - jõust. 01.07.2010] 3) tähtaeg, mille jooksul on pooltel hinnakokkuleppe muutmine keelatud; 4) tingimused, mille esinemisel on ühel poolel õigus nõuda hinnakokkuleppe muutmist lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3^1 sätestatule; [RT I, 16.04.2014, 4 - jõust. 26.04.2014] 5) tähtpäev, mis ajaks tuleb pooltel hinnakokkuleppe kehtivuse tähtaja automaatse pikenemise vältimiseks esitada hinnakokkuleppe muutmise taotlused; 6) kui pooled ei jõua hinnamuutuses kokkuleppele, siis tähtaeg, mille jooksul ravimitootja on kohustatud ravimit Eesti turul müüma ja Tervisekassa üle võtma kindlustatud isikutelt ravimi eest tasumise kohustuse senistel alustel; 7) muud tingimused ja kohustused, mis on vajalikud ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise ning hinnakokkuleppe tingimuste täitmise tagamiseks.
(3)Hinnakokkuleppe sõlmimise ettepaneku teeb Tervisekassale ravimitootja või isik, kellele on väljastatud ravimi müügiluba. Hinnakokkuleppe sõlmimise menetluse võib algatada Tervisekassa. [RT I, 28.12.2017, 5 - jõust. 01.01.2018] (3^1) Kui ravim on ainus ravimite loetellu kantud sama toimeaine ja manustamisviisiga ravim ja kui hinnakokkuleppes sätestatud hind ületab
§ 45
lõike 6 alusel kehtestatud määruses nimetatud Euroopa Liidu liikmesriikides kehtivat sama ravimi kõrgeimat hinda, esitab Tervisekassa või ravimitootja hinna muutmiseks hinnakokkuleppe muutmise taotluse. [RT I, 28.12.2017, 5 - jõust. 01.01.2018] (3^2) Hinnakokkulepet on võimalik jätkata, kui selles sätestatud hind ületab
§ 45
lõike 6 alusel kehtestatud määruses nimetatud Euroopa Liidu liikmesriikides kehtivat sama ravimi kõrgeimat hinda ja kui pooled ei suuda kokku leppida hinnakokkuleppes sätestatud ravimi hinna langetamises, kuid
§ 43lõikes 2 nimetatud kriteeriumide hindamise järel on põhjendatud olemasolevat hinnakokkulepet jätkata. [RT I, 15.12.2023, 3 - jõust. 25.12.2023]
(4)[Kehtetu - RT I 2010, 15, 77 - jõust. 18.04.2010]
(5)[Kehtetu - RT I 2010, 15, 77 - jõust. 18.04.2010] (5^1) Kui hinnakokkuleppe sõlmimise või muutmise tingimustes ei saavutata mõistliku aja jooksul kokkulepet, võib Tervisekassa algatada
§ 43
lõike 3 alusel kehtestatud korras menetluse ravimi väljaarvamiseks ravimite loetelust. [RT I, 28.12.2017, 5 - jõust. 01.01.2018] (5^2) Alates hinnakokkuleppe lõppemisest, arvestades käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 nimetatud tähtaega, või ravimi piirhinna kehtetuks tunnistamisest kuni ravimi loetelust väljaarvamiseni või hinnakokkuleppe sõlmimiseni loetakse Tervisekassa poolt ravimi müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel ravimi hinnakokkuleppe hinnaks hinnakokkuleppe muutmise taotluse või sõlmimise ettepaneku esitamise ajal
§ 45
lõike 6 alusel kehtestatud määruses nimetatud Euroopa Liidu liikmesriikides kehtiv madalaim hulgimüügi ostuhinna alusel arvutatud maksimaalne jaemüügihind. [RT I, 16.04.2014, 4 - jõust. 26.04.2014]
(6)Hinnakokkuleppe sõlmimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 46. Ravimi müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine
(1)Ravimi jaemüüja esitab Tervisekassale arve ravimi müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel ravimiseaduse §-s 81 sätestatud retseptikeskuse kaudu. Kohustus loetakse Tervisekassa poolt ülevõetuks, kui Tervisekassa ei ole 30 kalendripäeva jooksul alates arve esitamisest keeldunud arvel kajastatud ravimite müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest. [RT I 2010, 15, 77 - jõust. 18.04.2010]
(2)Tervisekassa võib keelduda ravimi müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest, kui ravimi müümisel on rikutud ravimi müügi nõudeid. §
- Täiendav ravimihüvitis [Kehtetu - RT I, 02.05.2024, 3 - jõust. 01.01.2025] §
- Kindlustuskaitse ulatus meditsiiniseadmehüvitise puhul
(1)Tervisekassa võtab õigusaktides sätestatud ulatuses ja korras üle tasu maksmise kohustuse kindlustatud isikule vajalike meditsiiniseadmete eest, mis on kantud Tervisekassa meditsiiniseadmete loetellu (edaspidi meditsiiniseadmete loetelu).
(2)Meditsiiniseade
tähenduses on instrument, aparaat või seade, samuti materjal või muu toode, mida kindlustatud isik saab kasutada tavakasutajana eraldi või kombinatsioonis, ühel või enamal tootja ettenähtud otstarbel ja mille kavandatud põhitoime kindlustatud isikule ei ole farmakoloogiline, immunoloogiline või ainevahetuslik ja on vajalik: 1) haiguse jälgimiseks, leevendamiseks või raviks; 2) vigastuse leevendamiseks või raviks. (2^1)
mõistes on meditsiiniseade ka kaasasündinud sarvestumishäirega kulgeva nahahaiguse raviks kasutatav nahahooldusvahend. [RT I, 16.04.2014, 4 - jõust. 26.04.2014]
(3)Meditsiiniseade
tähenduses ei ole: 1) kirurgiliselt invasiivne meditsiiniseade; 2) siirdatav meditsiiniseade; 3) aktiivne diagnostikameditsiiniseade.
(4)Meditsiiniseadmete loetelu ja meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadme eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega Tervisekassa nõukogu ettepanekul.
(5)Meditsiinseadmete loetellu kantakse: 1) meditsiiniseadmete rühma nimetus; 2) meditsiiniseadme kood; 3) meditsiiniseadme nimetus; 4) meditsiiniseadmete kogus müügipakendis; 5) meditsiiniseadme või meditsiiniseadme müügipakendi piirhind, milleks on hinnakokkuleppes kokkulepitud jaemüügi hind; 6) kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäär; 7) kindlustatud isiku omaosaluse määr; 8) meditsiiniseadme või meditsiiniseadme müügipakendi piirhinna, kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäära ja kindlustatud isiku omaosaluse määra kohaldamise tingimused.
(6)Meditsiiniseadme Tervisekassa poolt kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäär on 90% või 50% meditsiinseadmete loetellu kantud meditsiiniseadme või meditsiiniseadme müügipakendi piirhinnast, välja arvatud
§ 48^1 lõikes 3 sätestatud juhul.
Tervisekassa poolt kindlustatud isikult üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäär on 50%, kui meditsiiniseadme kasutamisele on olemas alternatiivne, meditsiiniseadme või meditsiiniseadme müügipakendi piirhinnast odavam raviviis või teisest meditsiiniseadmete rühmast või muu Eestis kättesaadav odavam meditsiiniseade.
(7)Meditsiiniseadmete rühm
tähenduses ühendab meditsiiniseadmete loetelus sama toime ja sihtotstarbega meditsiiniseadmeid.
(8)Meditsiiniseadmete loetellu võib kanda meditsiiniseadme, mille suhtes Tervisekassa ja tootja või tema esindaja on sõlminud hinnakokkuleppe.
(9)Meditsiiniseadme võib meditsiiniseadmete loetellu kanda tingimustega, mille eesmärk on reguleerida meditsiiniseadme väljakirjutamist, arvestades
§ 48^1 lõikes 1 sätestatud kriteeriume. [RT I 2008, 34, 210 - jõust. 01.09.2008] § 48^1. Meditsiiniseadmete loetelu muutmine
(1)Meditsiiniseadme kandmisel meditsiiniseadmete loetellu või meditsiiniseadmete loetelust kustutamisel arvestatakse järgmisi kriteeriume: 1) meditsiiniliselt põhjendatud näidustuse olemasolu meditsiiniseadme tavakasutamiseks ja alternatiivsete meditsiiniseadmete või raviviiside olemasolu; 2) raviks vajalik meditsiiniseadmete optimaalne kogus lähtuvalt diagnoosist, haiguse raskusastmest või muudest ravi kulgu mõjutavatest asjaoludest; 3) vastavus ravikindlustuse rahalistele vahenditele, sealhulgas muu avaliku rahastamisallika olemasolu; 4) meditsiiniseadme kulutõhusus; 5) meditsiiniseadme vastavus meditsiiniseadme seadusele ja asjakohastele Euroopa Liidu õigusaktidele, välja arvatud
§ 48lõikes 2^1 nimetatud meditsiiniseadme korral. [RT I, 22.12.2022, 2 - jõust. 01.01.2023]
(2)Meditsiiniseadme Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseks võetava piirhinna muutmisel arvestatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud kriteeriume.
(3)Kui meditsiiniseadmete loetelus on ühes meditsiiniseadme rühmas kaks võrreldavat meditsiiniseadet, siis alates kolmandast meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadmest on Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseks meditsiiniseadmete loetelus sisalduva piirhinnalt teise võrreldava meditsiiniseadme piirhind.
(4)Meditsiiniseadme kasutamisele alternatiivse, hinnakokkuleppes sätestatust või piirhinnast odavama raviviisi, teisest meditsiiniseadmete rühmast odavama meditsiiniseadme või muu Eestis kättesaadava odavama meditsiiniseadme kasutamise võimalust hindab asjaomane erialaühendus. [RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 30.06.2022]
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kriteeriumide täpsema sisu, kriteeriumidele vastavuse hindajad ning hindamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(6)Meditsiiniseadmete loetelu muutmise ettepaneku tegemise võib algatada meditsiiniseadme tootja või tema volitatud esindaja, astudes läbirääkimistesse Tervisekassaga. Meditsiiniseadmete loetelu muutmise ettepaneku tegemise võib algatada Ravimiamet või Tervisekassa, astudes tootja või tema volitatud esindajaga läbirääkimistesse. Taotluse esitaja peab teatavaks tegema kõik talle teada olevad läbirääkimistel tähtsust omavad asjaolud. [RT I, 20.11.2024, 1 - jõust. 01.01.2025] § 49. Meditsiiniseadme müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine ja müüjaga sõlmitav leping [RT I 2008, 34, 210 - jõust. 01.09.2008]
(1)Meditsiiniseadme müüja esitab Tervisekassale arve meditsiiniseadme müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel ravimiseaduse §-s 81 sätestatud retseptikeskuse kaudu. Kohustus loetakse Tervisekassa poolt ülevõetuks, kui Tervisekassa ei ole 45 kalendripäeva jooksul alates arve esitamisest keeldunud arvel kajastatud meditsiiniseadme müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest. [RT I 2010, 15, 77 - jõust. 18.04.2010]
(2)Meditsiiniseadme müüja, välja arvatud apteek, sõlmib Tervisekassaga lepingu, milles lepitakse kokku järgmised tingimused: 1) lepingu tähtaeg; 2) asjaolud, mille esinemisel on pooltel õigus ühepoolselt leping lõpetada; 3) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtajast lühem tähtaeg; 4) asjaolud, mille esinemise korral on kohustuse ülevõtmise tingimuseks eelnev kirjalik kooskõlastus Tervisekassaga; 5) meditsiiniseadme müüja aruandluse kohustuse ja kindlustatud isikute kohta andmete Tervisekassale esitamise kohustuse ulatus ning andmete koosseis; 6) muud tingimused, mis on vajalikud ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise tagamiseks. [RT I 2008, 34, 210 - jõust. 01.09.2008]
(3)Meditsiiniseadme müügi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisest keeldumise aluseks võib olla meditsiiniseadme müügi mittevastavus õigusaktide või Tervisekassaga sõlmitud lepingu sätetele. [RT I 2008, 34, 210 - jõust. 01.09.2008] § 49^1. Täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitis
(1)Tervisekassa võtab kindlustatud isikult täiendavalt tasu maksmise kohustuse üle, kui kindlustatud isiku tasutud summa ambulatoorseks raviks vajalike ja ravimite loetellu kantud ravimite ning tavakasutajale vigastuse või haiguse raviks või leevendamiseks või haiguse jälgimiseks vajalike ja meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadmete ostmiseks ületab kalendriaastas 100 eurot (edaspidi täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitis).
(2)Täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise suuruse arvutab retseptikeskus kindlustatud isiku ravimi ja meditsiiniseadme väljaostmise hetkel, arvestades retseptikeskuses olevaid andmeid.
(3)Kui kindlustatud isikule ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik ettenähtud täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise võrra soodustust teha, võimaldatakse see talle järgmisel ostul või hüvitatakse saamata jäänud täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitis kindlustatud isiku taotlusel.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud saamata jäänud täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise taotlemise ning maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(5)Kui kindlustatud isik ei tee jooksval kalendriaastal järgmist ostu või ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotlust, kandub isiku viimase ostu hetkel saamata jäänud täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitis üle järgmisesse kalendriaastasse.
(6)Täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise arvutamisel ei võeta arvesse Tervisekassa tasutud summasid, samuti summasid, mis ületavad piirhinda või hinnakokkuleppes märgitud hinda.
(7)Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt arvutatud summa on 100 kuni 300 eurot, hüvitab Tervisekassa 100 eurot ületavast osast 50 protsenti.
(8)Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt arvutatud summa ületab 300 eurot, hüvitab Tervisekassa lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 arvutatule 300 eurot ületavast osast 90 protsenti. [RT I, 02.05.2024, 3 - jõust. 01.01.2025]
- jagu Rahalised hüvitised
- jaotis Ajutise töövõimetuse hüvitis §
- Ajutise töövõimetuse hüvitis, selle liigid ja maksmise juhud [RT I, 02.07.2012, 8 - jõust. 01.08.2012]
(1)Ajutise töövõimetuse hüvitis on rahaline kompensatsioon, mida Tervisekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. (1^1) Ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse ka
§ 5
lõike 3^1 alusel kindlustatud isikule, kui tema töövõimetuslehel märgitud töövabastuse alguspäevaks ei ole tema eest sotsiaalmaksu maksva füüsilisest isikust ettevõtja kohta äriregistris tehtud kustutamiskannet või tegevuse peatamise kannet või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa või registreeritud elukaaslase kohta ei ole töötamise registris tehtud töötamise lõpetamise kannet. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
(2)Ajutise töövõimetuse hüvitist ei maksta
§ 5lõike 2 punktides 3 ja 6 ja lõikes 4 nimetatud alustel kindlustuskaitset omavale isikule ega kindlustatud isikuga lepingu alusel võrdsustatud isikule.
(3)Ajutise töövõimetuse hüvitise liigid on: 1) haigushüvitis; 2) [kehtetu - RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022] 3) [kehtetu - RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022] 4) hooldushüvitis. [RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.08.2004]
(4)Isikule, kes saab isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võib maksta haigushüvitist käesolevas seaduses sätestatud tingimustel. [RT I, 02.05.2024, 3 - jõust. 15.05.2024] § 51. Ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtum
(1)Kindlustusjuhtum, mille puhul makstakse kindlustatud isikule haigushüvitist, on: 1) kindlustatud isiku haigus või vigastus, mille puhul raviv tervishoiutöötaja on määranud, et kindlustatud isik ei ole haiguse või vigastuse tõttu ajutiselt võimeline töötama oma töö- või ametikohal või jätkama oma ülesannete täitmist või majandus- või kutsetegevust; [RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 30.06.2022] 2) kindlustatud isiku suhtes kehtestatud karantiin; 3) kindlustatud isiku töötamine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12^5 lõike 1 alusel; [RT I, 02.05.2024, 3 - jõust. 15.05.2024] 4) kindlustatud isiku tööst keeldumine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12^5 lõike 3 alusel; [RT I, 02.05.2024, 3 - jõust. 15.05.2024] 4^1) kindlustatud isiku töötamine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12^4 lõike 1 alusel; [RT I, 02.05.2024, 3 - jõust. 15.05.2024] 5) kindlustatud isikult elundi või vereloome tüvirakkude eemaldamine teisele isikule raviotstarbeliseks ülekandmiseks, mille puhul raviv arst on määranud, et kindlustatud isik ei ole selle tõttu ajutiselt võimeline töötama oma töö- või ametikohal või jätkama oma ülesannete täitmist või majandus- või kutsetegevust. [RT I, 26.02.2015, 1 - jõust. 01.03.2015]
(2)[Kehtetu - RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]
(3)[Kehtetu - RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]
(4)Kindlustusjuhtum, mille esinemisel makstakse kindlustatud isikule hooldushüvitist, on: 1) alla 12-aastase lapse või alla 19-aastase puudega kindlustatud isiku põetamine; [RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.07.2017] 2) haige perekonnaliikme kodus põetamine; 3) alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamine, kui hooldav isik ise on haige või hooldavale isikule osutatakse sünnitusabi. § 52. Töövõimetusleht
(1)Töövõimetusleht on kindlustatud isiku ajutist töövõimetust ja töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastatust tõendav dokument, mille kirjutab kindlustatud isikule välja teda raviv või talle teenust osutav tervishoiutöötaja elektroonilisel kujul ja mis edastatakse töövõimetuslehe avamisel ja lõpetamisel viivitamata X-tee liidese kaudu Tervisekassa andmekogusse. [RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 30.06.2022] (1^1) Töövõimetuslehe võib välja kirjutada paberil, kui tehnilistel põhjustel ei ole võimalik andmeid X-tee liidese kaudu Tervisekassa andmekogusse edastada. Sellisel juhul edastab töövõimetuslehe väljakirjutaja töövõimetuslehe andmed Tervisekassa andmekogusse X-tee liidese kaudu esimesel võimalusel. [RT I, 08.10.2014, 1 - jõust. 18.10.2014]
(2)Töövõimetuslehe väljakirjutamise õigus on tervishoiutöötajal. Töövõimetuslehe väljakirjutaja vastutab ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtumi õigesti määramise ja ajutise töövõimetuse põhjendatuse eest. Töövõimetuslehe väljakirjutamise õigust ei ole kiirabi osutamisel ega tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 3 lõigetes 4 ja 6 nimetatud isikutel. [RT I, 02.05.2024, 3 - jõust. 15.05.2024] (2^1) Ämmaemandal on haiguslehe väljakirjutamise õigus raseda või emapuhkuse õigust omava isiku töö- või teenistuskohustuste täitmise kergendamiseks või tööst keeldumiseks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12^5 alusel. [RT I, 02.05.2024, 3 - jõust. 15.05.2024] (2^2) Õel on ainult haigus- ja hoolduslehe avamise ja lõpetamise õigus haiguse, vigastuse, karantiini või kindlustatud isiku põetamise korral. [RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 30.06.2022]
(3)Töövõimetuslehe liigid on haigusleht ja hooldusleht. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022] (3^1) Haigusleht võib sisaldada ettepanekuid terviseseisundile vastavate töötingimuste kohta töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse ajal. Ettepanekuid sisaldava haiguslehe väljakirjutamise õigus ajutiselt terviseseisundile vastava töö tegemise kohta töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12^4 alusel on ainult arstil. [RT I, 02.05.2024, 3 - jõust. 15.05.2024]
(4)Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega: 1) töövõimetuslehe andmekoosseisu; 2) töövõimetuslehe avamise, lõpetamise ning kehtetuks tunnistamise tingimused ja korra; 3) töövõimetuslehe tervishoiuteenuse osutajalt Tervisekassale edastamise tingimused ja korra; 4) tervishoiuteenuse osutaja ja tööandja juurdepääsu ulatuse töövõimetuslehe andmekoosseisule. [RT I, 02.05.2024, 3 - jõust. 15.05.2024] § 53. Ajutise töövõimetuse hüvitise määramise ja maksmise kord
(1)Ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse töövõimetuslehe alusel. Kui
§ 51
lõike 1 punktis 1 või lõikes 4 nimetatud kindlustusjuhtum leiab aset kindlustatud isiku välisriigis viibimise ajal, asendab töövõimetuslehte välisriigis isikut ravinud arsti või hambaarsti väljakirjutatud pabertõend. Tervisekassa nõudmisel tuleb tõendile lisada vandetõlgi seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud isiku poolt kinnitatud tõlge eesti keelde, mille kulud kannab kindlustatud isik. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022] (1^1) [Kehtetu - RT I, 08.10.2014, 1 - jõust. 18.10.2014]
(2)[Kehtetu - RT I 2009, 15, 93 - jõust. 01.07.2009]
(3)[Kehtetu - RT I, 08.10.2014, 1 - jõust. 18.10.2014] (3^1) [Kehtetu - RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 30.06.2022]
(4)Kindlustatud isiku tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja teeb töövõimetuslehele omapoolsed kanded seitsme kalendripäeva jooksul alates kindlustatud isikult töövõimetuslehe lõpetamisest teadasaamisest. [RT I, 08.10.2014, 1 - jõust. 18.10.2014] (4^1) Ettevõtlustulu maksu maksja teeb omapoolsed töövõimetuslehe kanded seitsme kalendripäeva jooksul alates töövõimetuslehe lõpetamisest, kuid mitte hiljem kui käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 5^2 sätestatud tähtpäevaks ja korras. Tervisekassa maksab ajutise töövõimetuse hüvitise välja vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 6. [RT I, 07.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018] (4^2) Kindlustatud isiku endisel tööandjal või füüsilisest isikust ettevõtjal ei ole kohustust teha töövõimetuslehele omapoolseid kandeid, kui eelmisele töövõimetuslehele järgnev töövõimetusleht algab pärast töö- või teenistussuhte lõppemist. [RT I, 02.05.2024, 3 - jõust. 01.02.2025]
(5)Hüvitis määratakse ja makstakse, kui kindlustatud isiku tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja on teinud kindlustatud isiku elektroonilisele töövõimetuslehele omapoolsed kanded hiljemalt
- kalendripäeval alates töövõimetuslehe lõpetamisele järgnevast kuupäevast. Hüvitist ei määrata ega maksta, kui töövõimetuslehele ei ole tehtud kandeid käesolevas lõikes sätestatud tähtaja jooksul. [RT I, 02.05.2024, 3 - jõust. 15.05.2024] (5^1) Kui kindlustatud isik esitab tööandjale või füüsilisest isikust ettevõtjale paberil töövõimetuslehe, teeb tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja kindlustatud isiku samasisulisele elektroonilisele töövõimetuslehele X-tee liidese kaudu omapoolsed kanded seitsme kalendripäeva jooksul alates kindlustatud isikult paberil töövõimetuslehe saamise päevast. [RT I, 08.10.2014, 1 - jõust. 01.01.2015] (5^2) Kui kindlustatud isik esitab tööandjale või füüsilisest isikust ettevõtjale teda välisriigis ravinud arsti või hambaarsti väljakirjutatud pabertõendi (edaspidi tõend), esitab tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja Tervisekassale tõendi ning muud hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud dokumendid seitsme kalendripäeva jooksul alates kindlustatud isikult tõendi saamise päevast. [RT I, 08.10.2014, 1 - jõust. 01.01.2015] (5^3) Kindlustatud isik võib esitada tõendi ning muud talle hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud dokumendid Tervisekassale ise. [RT I, 08.10.2014, 1 - jõust. 01.01.2015] (5^4) Tõendi alusel määratakse ja makstakse hüvitis, kui: 1) kindlustatud isiku tõend koos muude hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentidega on Tervisekassale esitatud hiljemalt
- kalendripäeval alates tõendil märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisele asumise või majandus- või kutsetegevusega taasalustamise päevast või 2) kindlustatud isiku tõend koos muude hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentidega on Tervisekassale esitatud hiljemalt
- kalendripäeval alates tõendil märgitud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalemise taasalustamise päevast. [RT I, 08.10.2014, 1 - jõust. 01.01.2015] (5^5) Hüvitist ei määrata ega maksta, kui tõendit ei esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 5^4 sätestatud tähtaja jooksul. [RT I, 08.10.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
(6)Tervisekassa maksab ajutise töövõimetuse hüvitise välja 30 kalendripäeva jooksul alates päevast, kui kindlustatud isiku tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja on teinud nõuetekohased kanded elektroonilisele töövõimetuslehele või kui tõendi puhul on nõuetekohaselt vormistatud dokumendid laekunud Tervisekassasse. Väljamaksmisega viivitamise korral on Tervisekassa kohustatud maksma viivist vastavalt seadusele. [RT I, 08.10.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
(7)Ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseisu ning hüvitise määramise ja maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 54. Ajutise töövõimetuse hüvitise suurus
(1)Tervisekassa maksab kindlustatud isikule käesolevas seaduses sätestatud ülempiiri arvestades ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust: [RT I, 12.12.2024, 2 - jõust. 01.01.2026] 1) 70 protsenti statsionaarse ja ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamise ning terviseseisundile mittevastavast tööst keeldumise, ajutiselt teenistuskohustuste täitmisest vabastamise ja karantiini korral; [RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009] 1^1) 80 protsenti alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamise korral, kui hooldav isik ise on haige või hooldavale isikule osutatakse sünnitusabi, haige perekonnaliikme kodus põetamise ning alla 12-aastase lapse või alla 19-aastase puudega kindlustatud isiku põetamise korral; [RT I, 27.12.2016, 4 - jõust. 01.07.2017] 2) [kehtetu - RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009] 3) [kehtetu - RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009] 4) [kehtetu - RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022] 5) [kehtetu - RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022] 6) 100 protsenti kutsehaigusest tingitud või tööõnnetuse tagajärjel tekkinud haigestumise või vigastuse korral; [RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.08.2004] 7) 100 protsenti kuriteo tõkestamise või riiklike ja ühiskondlike huvide kaitsmise ning inimelu päästmise korral; 8) 100 protsenti elundi või vereloome tüvirakkude eemaldamise korral teisele isikule raviotstarbeliseks ülekandmiseks. [RT I, 26.02.2015, 1 - jõust. 01.03.2015] (1^1) Tervisekassa maksab kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest kuni
§ 55^2 alusel arvutatud hüvitise ülempiirini.
[RT I, 12.12.2024, 2 - jõust. 01.01.2026] (1^2) Ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiiri ei kohaldata
§ 51lõike 1 punktides 3, 4^1 ja 5 sätestatud kindlustusjuhtumite puhul. [RT I, 12.12.2024, 2 - jõust. 01.01.2026]
(2)Hüvitise suuruse arvutamisel ümardatakse summa sendi täpsusega. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
(3)Tervisekassa maksab kindlustatud isikule haigushüvitist, kui kindlustatud isikule on antud ajutiselt terviseseisundile vastav töö töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12^5 lõike 1 alusel. Hüvitis koos selle ajavahemiku eest saadava töötasu või palgaga (edaspidi töötasu) on võrdne haiguslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötasuga. [RT I, 02.05.2024, 3 - jõust. 15.05.2024] (3^1) Kui kindlustatud isikul on mitu tööandjat ja tal on vähemalt ühe tööandja juures töötamise eest õigus haigushüvitisele
§ 51
lõike 1 punkti 3 alusel, siis juhul kui tööandjal ei ole võimalik pakkuda isiku terviseseisundile vastavaid töötingimusi või isik loobub pakutavast tööst, on hüvitis 70 protsenti tööandja poolt haiguslehele märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötasust. [RT I, 03.12.2025, 3 - jõust. 01.01.2026]
(4)Tervisekassa jätkab kindlustatud isikule haigushüvitise maksmist
§ 51
lõike 1 punkti 4^1 alusel alates haiguslehe alusel töötamise esimesest päevast, kui kindlustatud isikul on õigus haigushüvitisele
§ 51
lõike 1 punkti 1 alusel ning talle antakse ajutiselt terviseseisundile vastav töö töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12^4 alusel. Maksmist ei jätkata kauem kui
§ 57lõikes 1 sätestatud tähtajani.
Hüvitis koos selle ajavahemiku eest saadava töötasuga on võrdne haiguslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötasuga. [RT I, 02.05.2024, 3 - jõust. 15.05.2024]
(5)Kui kindlustatud isikul on mitu tööandjat ja tal on vähemalt ühe tööandja juures töötamise eest õigus haigushüvitisele
§ 51
lõike 1 punkti 4^1 alusel, siis juhul kui tööandjal ei ole võimalik pakkuda isiku terviseseisundile vastavaid töötingimusi, on hüvitis 70 protsenti tööandja poolt haiguslehele märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötasust. [RT I, 12.12.2024, 2 - jõust. 22.12.2024] § 55. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamine
(1)Kalendripäeva keskmine tulu arvutatakse, lähtudes Maksu- ja Tolliameti esitatud kindlustatud isikule arvestatud või makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu andmetest ja
§ 5
lõike 2 punktides 1, 2, 4, 5 ja 5^1 ning lõigetes 3 ja 3^1 nimetatud isikute esitatud hüvitise saamise õigust tõendavatest andmetest. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel ei võeta arvesse sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktide 1–3, 3^3 ja 6^1 –15 ning lõigete 1^1 ja 1^2 alusel riigi, valla, linna või loomeliidu makstavat sotsiaalmaksu. [RT I, 03.06.2025, 1 - jõust. 01.01.2026] (1^1) Ettevõtluskontolt tasutud sotsiaalmaksu puhul arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu sotsiaalmaksuseaduses sätestatud maksumäära alusel. [RT I, 07.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
(2)
§ 5
lõike 2 punkti 1 või 2 alusel kindlustatud isiku kalendripäeva keskmine tulu võrdub töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isikule arvestatud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega. [RT I 2009, 29, 176 - jõust. 01.07.2009]
(3)Kui
§ 5
lõike 2 punkti 1 või 2 alusel kindlustatud isiku eest kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel aluseks oleval kalendriaastal ei makstud sotsiaalmaksu, siis võrdub kalendripäeva keskmine tulu töötajaga kokkulepitud töötasu ja arvu 30 jagatisega, kuid see ei tohi olla üle Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuu töötasu alammäära ja arvu 30 jagatise. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel lähtutakse töövõimetuslehel märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötajaga kokkulepitud töötasust või Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuu töötasu alammäärast. [RT I 2009, 15, 93 - jõust. 01.07.2009] (3^1)
§ 51
lõike 1 punktis 4 sätestatud kindlustusjuhtumi puhul võrdub käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kalendripäeva keskmine tulu töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korra kohaselt arvutatud keskmise töötasu ja arvu 30 jagatisega. See ei tohi olla üle Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuu töötasu alammäära ja arvu 30 jagatise. [RT I, 03.12.2025, 3 - jõust. 01.01.2026]
(4)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras arvutatud kalendripäeva keskmine tulu on väiksem kui lõikes 3 sätestatud korras arvutatav kalendripäeva keskmine tulu, siis arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu lõikes 3 sätestatud korras.
(5)
§ 5
lõike 2 punkti 4, 5 või 5^1 või lõike 3 alusel kindlustatud isikute kalendripäeva keskmine tulu võrdub töövõimetuslehel märgitud § 5 lõike 2 punktides 4, 5 ja 5^1 nimetatud lepingust tulenevate töökohustuste täitmisest või majandus- või kutsetegevusest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isiku eest või tema poolt makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega. [RT I, 07.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018] (5^1)
§ 5
lõike 3^1 alusel kindlustatud isiku kalendripäeva keskmine tulu võrdub füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalemisest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isiku eest makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega. [RT I, 02.07.2012, 8 - jõust. 01.08.2012]
(6)Kui
§ 5
lõike 2 punkti 4, 5 või 5^1 või lõike 3 või 3^1 alusel kindlustatud isiku eest kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel aluseks oleval kalendriaastal ei makstud sotsiaalmaksu, võrdub kalendripäeva keskmine tulu sotsiaalmaksuseaduse §-s 2^1 sätestatud kuumäära ja arvu 30 jagatisega. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel lähtutakse töökohustuste täitmisest või majandus- või kutsetegevusest või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalemisest vabastuse päevale eelnenud päeval kehtinud sotsiaalmaksuseaduse §-s 2^1 sätestatud kuumäärast. [RT I, 07.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
(7)Käesoleva paragrahvi lõike 6 sätteid ei rakendata, kui töövõimetuslehel märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval ei olnud kindlustatud isikul kohustust maksta sotsiaalmaksu avansilisi makseid. (7^1)
§ 5lõike 3^1 alusel kindlustatud isiku suhtes ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut. [RT I, 02.07.2012, 8 - jõust. 01.08.2012]
(8)Kui kindlustatud isikul on samaaegselt õigus ajutise töövõimetuse hüvitisele rohkem kui ühel käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 5 ja 5^1 nimetatud alusel, arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu kindlustatud isiku jaoks soodsamal alusel. [RT I, 02.07.2012, 8 - jõust. 01.08.2012]
(9)
§ 51
lõike 1 punktides 3 ja 4^1 sätestatud kindlustusjuhtumite puhul arvutatakse haiguslehele märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötasu töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korra kohaselt. [RT I, 03.12.2025, 3 - jõust. 01.01.2026] § 55^1. Kalend