Obsah (27)
§ 73§ 35§ 95§ 94§ 12§ 110§ 74§ 11§ 42§ 13§ 27§ 46§ 40§ 23§ 24§ 26§ 30§ 28§ 29§ 33§ 39§ 48§ 37§ 69§ 57§ 62§ 65seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.03.2026 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2026 Avaldamismärge: RT I, 19.02.2026, 2 Raudteeseadus1 Vastu võetud 15.10.2020 RT I, 30.10.20
rikkumise eest.
(2)Käesolevat seadust kohaldatakse raudteele, mille rööbastee laius on 1520 millimeetrit, 1524 millimeetrit ja 1435 millimeetrit.
(3)Kitsarööpmelisele 750-millimeetrise rööbastee laiusega raudteele (edaspidi kitsarööpmeline raudtee) kohalduvad ainult
§-des 10, 11 ja 35 sätestatud nõuded.
(4)Raudteele, mis ei ole ühenduses avaliku raudteega, kohaldatakse käesolevat seadust üksnes juhul, kui raudteed kasutatakse raudteeveoks.
(5)Köistee, trammitee ja nendega ehitus- või toimimisviisi poolest sarnane tee või muu raudteest erineva ehitusega rööbastee ei ole raudtee
tähenduses.
(6)Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. § 2. Terminid () Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) allsüsteem on üleeuroopalise raudteesüsteemi struktuuriline või talitluslik osa, mille jaotus on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.05.2016, lk 44–101) II lisas; 2) koostalitlus on raudteesüsteemi võime tagada nõuetele vastavate rongide ohutu ja katkematu liiklemine; 3) koostalitluse komponent on seadme materiaalne või mittemateriaalne lihtkomponent, komponentide kogum, alakoost või kogukoost, mis on liidetud või kavatsetakse liita allsüsteemi ning millest koostalitlus otseselt või kaudselt sõltub; 4) koostalitluse tehniline kirjeldus on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 nõuetele vastuvõetud kirjeldus, mis hõlmab allsüsteemi või selle osa, et tagada vastavus käesoleva paragrahvi punktis 9 nimetatud olulistele nõuetele ja üleeuroopalise raudteesüsteemi koostalitlus; 5) liiklusgraafik on raudteeinfrastruktuuriettevõtja koostatud dokument, mis määrab rongide ja muu raudteeveeremi kõik kavandatud liikumised ning kus on kajastatud raudteeveoettevõtjatele eraldatud läbilaskevõimeosad, samuti ajad raudteerajatiste jooksva remondi ja hooldamise korraldamiseks (edaspidi tehnoloogilised aknad); 6) liikuv allsüsteem on raudteeveeremi allsüsteem ning rongisisene kontrolli ja signaalimise allsüsteem; 7) läbilaskevõime jaotamise organ on raudteeinfrastruktuuriettevõtja või käesolevas seaduses sätestatud juhul Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning välisriigi ettevõtja, muu juriidiline isik või struktuuriüksus, kelle ülesandeks vastavalt selle välisriigi õigusaktidele on läbilaskevõime jaotamise korraldamine; 8) mitteavalik raudtee on raudtee, mis ei ole avaliku raudtee osa; 9) olulised nõuded on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 III lisas sätestatud tingimused, millele raudteesüsteem, allsüsteemid ja koostalitluse komponendid peavad vastama; 10) rahvusvaheline kaubavedu on vedu, mille puhul rong ületab Eesti piiri, seejuures võib rong olla kokku haagitud teise rongiga või koosneda vagunitest, millel võib olla erinev lähte- ja sihtkoht, kuid kõik vagunid peavad ületama riigipiiri; 11) rahvusvaheline reisijatevedu on vedu, mille puhul rong ületab Eesti piiri ning mille peamine eesmärk on reisijate vedu eri riikides asuvate jaamade vahel, seejuures võib rong olla kokku haagitud teise rongiga või koosneda vagunitest, millel võib olla erinev lähte- ja sihtkoht, kuid kõik vagunid peavad ületama riigipiiri; 12) raudtee on maatükiga püsivalt ühendatud funktsionaalselt terviklik rajatis, mille olulised osad on muldkeha ja sellele toetuv tee pealisehitus, mis koosneb rööbastest, pöörmetest, liipritest ja ballastist; 13) raudtee-ettevõtja on füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing, kelle tegevuseks on raudteevedu või kes täidab raudteeinfrastruktuuriettevõtja ülesandeid; 14) raudteeinfrastruktuuriettevõtja on raudtee-ettevõtja, kelle ülesanneteks on avalikul raudteevõrgustikul raudteeinfrastruktuuri majandamine, käitamine, hooldamine ja uuendamine ning raudteeinfrastruktuuri arendamises osalemine vastavalt
§ 73
lõikes 1 nimetatud tegevuskavale; 15) raudteeinfrastruktuuri arendamine on raudteevõrgustiku kavandamine ning raudteeinfrastruktuuri finants- ja investeeringutealane kavandamine, rajamine ning ajakohastamine ehk olemasoleva raudteeinfrastruktuuri ulatuslik muutmine, mis parandab selle üldist toimivust; 16) raudteeinfrastruktuuri hooldamine on olemasoleva raudteeinfrastruktuuri seisukorra ja võimekuse säilitamiseks tööde tegemine; 17) raudteeinfrastruktuuri hoone on raudteeinfrastruktuuriga olemuslikult seotud hoone, mis on ehitatud raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks; 18) raudteeinfrastruktuuri käitamine on läbilaskevõime jaotamine, liiklusjuhtimine ja raudteeinfrastruktuuri kasutustasude määramine; 19) raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime (edaspidi läbilaskevõime) on potentsiaal kindlaks ajavahemikuks raudteeinfrastruktuuri mingil osal liiklusgraafiku koostamiseks; 20) raudteeinfrastruktuuri majandamine on raudteeinfrastruktuuri ja liiklusjuhtimise süsteemide ehitamine, remont, hooldamine ning haldamine, samuti raudteeliikluse ja manöövritöö korraldamine; 21) raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesanded on rongiliinide kättesaadavuse määramine ja hindamine, rongiliinide eraldamine, otsuste tegemine rongiliinide eraldamise ja raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kohta ning kasutustasude kindlaksmääramine ja kogumine vastavalt käesolevas seaduses sätestatud läbilaskevõime jaotamise ja kasutustasude määramise korrale; 22) raudteeinfrastruktuuri uuendamine on olemasoleva infrastruktuuri ulatuslik asendamine, mis ei muuda raudteeinfrastruktuuri üldist toimivust; 23) raudteemaa on raudtee ja raudteeinfrastruktuuri hoonete ja rajatiste alune ning nende teenindamiseks vajalik maa; 24) raudteerajatised on raudtee, sillad, viaduktid, estakaadid, tunnelid, tugiseinad, truubid, kontaktvõrgud, turvangu-, side-, valgustus- ja energiaseadmed ning tehnorajatised, ülekäigu- ja ülesõidukohad, jaamad ja teised meldepunktid, oote- ja laadimisplatvormid, teekaitseobjektid ning muud raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud rajatised; 25) raudteevedu on kauba- või reisijatevedu ja veduriteenuse osutamine raudteel või ainult veduriteenuse osutamine; 26) raudteeveerem on veojõuga või veojõuta raudteel liiklemiseks sobiv vedur, vagun, mootorrong, rööbasbuss, eriveerem ja mis tahes muu raudteel liiklemiseks ehitatud sõiduk; 27) raudteeveeremi remont on raudteeveeremi põhisõlmede ja -seadmete või nende osade parandamine või vahetamine eesmärgiga taastada raudteeveeremi töövõime; 28) raudteeveeremi tehnohoole on kindlate ajavahemike või läbisõitude järel raudteeveeremi põhisõlmede ja -seadmete kontrollimine ja korrastamine tehniliste rikete ärahoidmiseks ning raudteeveeremi töökindluse, tule- ja liiklusohutuse tagamiseks raudteeveeremi remontide vahelisel ajal; 29) raudteeveoettevõtja on vastava tegevusloa saanud ettevõtja, kelle peamine tegevusala on raudteevedu ja kes on kohustatud tagama veduriteenuse, samuti isik, kes osutab ainult veduriteenust; 30) raudteevõrgustik on ühe raudteeinfrastruktuuriettevõtja või muu omaniku või valdaja majandatav raudteeinfrastruktuur; 31) riigisisesed eeskirjad on
§ 35
lõike 4 ja § 112 lõike 5 alusel kehtestatud nõuded; 32) rong on kokkuhaagitud ja nähtavate signaalidega tähistatud raudteeveerem, mis koosneb vagunist ja vähemalt ühest vedurist või mootorvagunist, samuti käsitatakse rongina jaamavahesse saadetavat nähtavate rongisignaalidega tähistatud üksikvedurit, manöövervedurit, töörongi, mootorvagunit, rööbasbussi, mittemahatõstetavat dresiini ja muud iseliikuvat eriveeremit, juhtratastega eriveeremit või veovahendit; 33) rongiliin on läbilaskevõime osa, mis on vajalik ühe rongi käigushoidmiseks siht- ja saatepunkti vahel teatud ajavahemikul; 34) teenindusrajatis on
§ 95
lõikes 2 nimetatud ehitis, mida tervenisti või osaliselt kasutatakse samas lõikes märgitud teenuste ning
§ 94
lõigetes 2 ja 3 nimetatud teenuste osutamiseks; 35) vedur on vähemalt ühe jõuallikaga varustatud raudteeveerem, mida kasutatakse vagunite ja muu raudteel liiklemiseks ehitatud raudteeveeremi vedamiseks ning manööverdamiseks; 36) vedurijuht on isik, kes oskab ja kellel on õigus juhtida iseseisvalt ning vastutustundlikul ja ohutul viisil vedureid, manöövervedureid, tööronge, raudtee eriveeremeid või reisi- või kaubaronge; 37) üleeuroopaline raudteesüsteem koosneb raudteevõrgustiku ja raudteeveeremi elementidest, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 I lisas. § 3. Raudteeinfrastruktuur
(1)Raudteeinfrastruktuur koosneb järgmistest osadest, mis on raudteega ehituslikult või sihtotstarbeliselt seotud: 1) raudteemaa; 2) rööbastee ja muldkeha, mille hulka kuuluvad süvendid, veeviimarid, rennid, truubid, taimed mulde nõlvade kaitseks ning piirded, hekid, tarad ja tuletõkestusribad; 3) oote- ja laadimisplatvormid, sealhulgas platvormid, mis asuvad reisi- ja kaubajaamades, teepeenrad, jalgteed ning seadmed pöörmete ja ristmete soojendamiseks; [RT I, 19.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026] 4) raudteesillad, -truubid ja muud viaduktid, tunnelid, kaetud süvendid ja jalakäijate tunnelid ning tugiseinad ja -rajatised; 5) raudteeületuskohad ja nendega seotud maanteeliikluse ohutuse tagamise seadmed; 6) raudtee pealisehitis, mille hulka kuuluvad rööpad, riströöpad ja kontrarööpad, liiprid ja teetõkkeseadmed, rööpmestiku väiksemad tarvikud, killustik- ja liivballast, pöörmed, ristmed ning pöördesillad; 7) raudteemaal asuvad reisijatele ja kaupadele mõeldud juurdepääsuteed, sealhulgas raudteemaal asuvad juurdepääsu võimaldavad sõiduteed ja jalgsi liikuvate reisijate juurdepääsud; 8) jaamavahe, jaamade ja sorteerimisjaamade turvangu-, signaal- ja sideseadmed, elektrivarustusseadmed signaalimiseks ja sidepidamiseks ning ehitised sellistele seadmetele ja vaguniaeglustid; 9) valgustusseadmed liikluse toimimiseks ja ohutuse tagamiseks; 10) kontaktvõrk, alajaamad, alajaamade ja kontaktjuhtmete vahelised toitekaablid, õhuliinid, mastid ja toiterööpad; 11) raudteeinfrastruktuuri hooned ja transporditasude kogumiseks kasutatavad rajatiste osad.
(2)Raudteeinfrastruktuuri hulka ei kuulu raudtee, mis asub depoos või tehnohooldepunktis. § 4. Avalik raudtee
(1)Raudteeinfrastruktuuri määrab avalikuks kasutamiseks ja arvab avalikust kasutusest välja valdkonna eest vastutav minister raudteeinfrastruktuuri majandava raudtee-ettevõtja taotluse alusel.
(2)Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus jätta raudteeinfrastruktuur avalikuks kasutamiseks määramata, kui on alust arvata, et taotleja ei ole finantsmajanduslikult võimeline täitma oma tegelikke ja võimalikke kohustusi raudteeinfrastruktuuri majandamisel ning raudteeinfrastruktuuri majandamine võib tulenevalt
§ 73lõikest 5 tuua riigile kaasa kohustusi ja ettevõtja ei suuda tõendada vastupidist.
(3)Avalikuks kasutamiseks määratud raudteeinfrastruktuuri (edaspidi avalik raudtee) peavad juurdepääsu tagavate põhi- ja lisateenuste ning tasu, aja ja muude kasutustingimuste poolest diskrimineerimata saama kasutada raudteeveoks kõik taotlejad käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.
(4)Avalikku raudteed majandav raudteeinfrastruktuuriettevõtja korraldab raudteeinfrastruktuuri kasutamist läbilaskevõime jaotamise teel, eraldades raudteeveoettevõtjatele käesolevas seaduses ettenähtud alustel ja korras läbilaskevõimeosasid rongiliinina või sihtotstarbeliste ühekordsete läbilaskevõimeosadena.
(5)Raudteeinfrastruktuuri avalikuks kasutamiseks määramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(6)Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus jätta rahuldamata raudtee-ettevõtja taotlus tema majandamisel oleva raudteeinfrastruktuuri väljaarvamiseks avaliku raudtee hulgast, kui raudteeinfrastruktuuri on vaja kasutada üldistes huvides raudteeveoks. § 5. Ühendus teiste raudteedega
(1)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja või raudtee muu omanik või valdaja, kelle raudtee liitub teisele isikule kuuluva või teise isiku valduses oleva raudteega, peab lubama ühenduse oma raudteeinfrastruktuuriga ja tagama raudteeveeremi läbilaskmise mööda oma raudteed sellega liituvale raudteele.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühenduse tingimused ja selle eest makstav tasu nähakse ette ühenduvate raudteede omanike või valdajate vahelises kokkuleppes. Kui ühenduse tingimustes või tasus kokkulepet ei saavutata, on huvitatud poolel õigus pöörduda kohtusse mõistlike tingimuste ja mõistliku tasu kindlaksmääramiseks. § 6. Avalik reisijatevedu
(1)Avalikku reisijatevedu teostav raudtee-ettevõtja on kohustatud korraldama reisijatevedu igaühele vastavalt avalikustatud veoeeskirjale ja seaduses sätestatud korras.
(2)Avalik reisijatevedu on
§ 12
lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusalal tegutsemise tegevusloa alusel tegutseva raudteeveoettevõtja teostatav reisijatevedu avalikul raudteel. § 6^
- Elutähtsa teenuse osutaja () Raudteeinfrastruktuuriettevõtja, kes majandab avalikku raudteeinfrastruktuuri, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1^1 punktis 7 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja. [RT I, 08.10.2024, 1 - jõust. 18.10.2024] §
- Reisijate õigused ja kohustused raudteel
(1)Reisijateveol kehtivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/782 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (ELT L 172, 17.05.2021, lk 1–52) kehtestatud nõuded. [RT I, 19.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
(2)Reisijatele kehtivad õigused ja kohustused avalikustab raudteeveoettevõtja
§ 110kohases veoeeskirjas. § 8. Elektroonilise turvalisuse tagamine [Kehtetu - RT I, 30.12.2025, 4 - jõust. 01.01.2026] § 9. Raamatupidamise eraldatuse nõuded
(1)Raudtee-ettevõtja, kes majandab avalikku raudteed, peab oma raamatupidamises juurdepääsu tagavate põhiteenuste, juurdepääsu tagavate lisateenuste ning juurdepääsu abiteenuste tulude ja kulude arvestust eraldi. Raudtee-ettevõtja, kes majandab avalikku raudteed ja tegeleb raudteeveoga, peab oma raamatupidamises eraldi tulude ja kulude arvestust ning koostab ja avaldab eraldi kasumiaruanded ja bilansi raudteeinfrastruktuuri majandamise ning raudteeveo iga liigi kohta. Kui avalikku raudteed majandav raudtee-ettevõtja tegutseb ka muus tegevusvaldkonnas, peab ta oma raamatupidamises eraldi tulude ja kulude arvestust raudteeinfrastruktuuri majandamise ning muu tegevusvaldkonna kohta.
(2)Raudtee-ettevõtja, kes tegeleb avaliku reisijateveoga avaliku teenindamise lepingu alusel ja teiste raudteevedudega, peab oma raamatupidamises eraldi tulude ja kulude arvestust ning koostab ja avaldab eraldi kasumiaruanded ning bilansi avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava avaliku reisijateveo ja teiste raudteevedude valdkondade kohta. Raudtee-ettevõtja, kes osutab teenust endaga ühte kontserni kuuluvale avaliku teenindamise lepingu alusel avaliku reisijateveoga tegelevale raudtee-ettevõtjale, peab oma raamatupidamises kõnealusele ettevõtjale osutatava teenuse kohta eraldi tulude ja kulude arvestust. Kui avaliku teenindamise lepingu alusel avaliku reisijateveoga tegelev raudtee-ettevõtja tegutseb ka muus tegevusvaldkonnas, peab ta oma raamatupidamises eraldi tulude ja kulude arvestust avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava avaliku reisijateveo ning muu tegevusvaldkonna kohta.
(3)Riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt raudteeinfrastruktuuri majandamiseks või avalikuks reisijateveoks antud toetust tohib kasutada üksnes sihtotstarbeliselt. Selle kohustuse täitmine peab kajastuma mõlema valdkonna tulude ja kulude arvestuses.
(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud raudtee-ettevõtjad on kohustatud esitama Konkurentsiametile lõigete 1–3 kohaselt peetavad tulude ja kulude arvestused.
(5)Raamatupidamise eraldatuse ja
§-s 78 sätestatud finantsläbipaistvuse nõuete kontrollimiseks on Konkurentsiametil õigus nõuda raudteeinfrastruktuuriettevõtjalt, teenindusrajatise käitajalt ning vajaduse korral raudteeveoettevõtjalt lisaks asjakohaseid raamatupidamisandmeid ning neid ettevõtjaid vajaduse korral auditeerida või algatada nende suhtes välisaudit.
(6)
§ 74
lõikes 1 nimetatud vertikaalselt integreeritud ettevõtja puhul kehtib käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud õigus kõigi ettevõtjasse kuuluvate juriidiliste isikute suhtes.
(7)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud raudtee-ettevõtja tulude ja kulude arvestuste esitamise korra ja tähtajad ning lõikes 5 nimetatud raamatupidamisandmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 2. peatükk Kitsarööpmeline raudtee § 10. Nõuded kitsarööpmelisele raudteele ja sellel kasutatavale raudteeveeremile
(1)Raudteeveeremi liikumiseks on lubatud kasutada kitsarööpmelist raudteed, mille tee telgede vahe on 748–768 millimeetrit ning mille ohutusjuhend on saanud
§ 11lõike 3 kohase heakskiidu.
(2)Kitsarööpmelisel raudteel kasutatav raudteeveerem peab olema tehniliselt korras.
(3)Reisijate vedu ja ajaloolise või muu raudteeveeremiga liikumine kitsarööpmelisel raudteel peab olema ohutu. Reisijate veol reisivaguni või platvormi tüüpi vaguniga peavad istmed olema kinnitatud vaguni põranda külge ning platvormi tüüpi vagunil peavad olema ohutust tagavad poordid.
(4)Tehnilised nõuded kitsarööpmelisele raudteele ja sellel kasutatavale veeremile kehtestab valdkonna eest vastutav minister
§ 35lõikes 4 nimetatud raudtee tehnokasutuseeskirjas. § 11. Kitsarööpmelise raudtee ohutusjuhend
(1)Ohutuse tagamiseks kitsarööpmelisel raudteel koostab raudtee majandaja ohutusjuhendi.
(2)Ohutusjuhend peab sisaldama: 1) raudteel liikumiseks lubatud raudteeveeremite nimekirja, nende tehnilise seisukorra nõudeid ning vagunite puhul kasutamise otstarvet; 2) raudteeveeremite liikumiseks lubatud liiklemiskiirust; 3) raudtee ja raudteeveeremi tehnilise seisukorra hindamise, tehnohoolde ja remondi sagedust ning vastavate tööde tegemise korraldust; 4) raudtee majandaja poolt raudteeveeremi juhtimise õigust andva dokumendi väljaandmise korda; 5) raudteeveeremi juhtimise õiguse dokumendi vormi; 6) raudteeveeremi liikumise ohutuspõhimõtete kirjeldust; 7) raudteeveeremi nähtavate ja kuuldavate signaalidega ning esmaabi- ja tuletõrjevahenditega varustamise nõudeid; 8) raudteeveeremiga sõidutatavate isikute ohutuse tagamise põhimõtete kirjeldust; 9) õnnetusjuhtumitest häirekeskuse ja pädevate asutuste teavitamise korda.
(3)Ohutusjuhend esitatakse heakskiitmiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei kiida heaks ohutusjuhendit, kui see ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud nõuetele või kui ametil on põhjendatud kahtlus, et see ei taga ohutust. 3. peatükk Tegevusluba, vastutuskindlustusleping, ohutusluba, tegutsemise ohutustunnistus ja ühtne ohutustunnistus 1. jagu Tegevusluba § 12. Tegevusloa kohustus
(1)Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks: 1) avaliku raudteeinfrastruktuuri majandamine; 2) reisijatevedu avalikul raudteel; 3) kaubavedu avalikul raudteel; 4) avalikul raudteel kasutatava või raudteeveoks kasutatava raudteeveeremi tehnohoole ja remont; 5) raudteeveeremi ehitus.
(2)Ettevõtjal ei pea olema käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevusalal tegutsemiseks tegevusluba, kui talle on väljastatud
§ 42lõike 3 kohane hoolduse eest vastutava üksuse sertifikaat.
(3)Kogu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusloa kehtivuse ajal peab loa omanikul olema vastutuskindlustus oma kohustuste täitmata jätmisest või mittenõuetekohasest täitmisest tekkinud kahju hüvitamiseks vastavalt käesolevale seadusele ja rahvusvahelistele kokkulepetele.
(4)Kaubaveo tegevusluba ei ole vajalik, kui raudteeveoga tegelemine ei ole raudtee-ettevõtja peamine tegevusala. Raudteevedu ei ole raudtee-ettevõtja peamine tegevusala, kui tegu on raudteeinfrastruktuuriettevõtjaga, kes tegeleb raudteeveoga ainult raudteeinfrastruktuuri majandamise eesmärgil.
(5)Välisriigi raudteeveoettevõtjal ei ole raudtee piirijaama sisenemisel vaja kauba- või reisijateveo tegevusluba, kui rahvusvahelise kokkuleppe alusel on välisriigi raudtee-ettevõtja ja Eestis tegutsev raudtee-ettevõtja piire ületavas raudteeveos kokku leppinud.
(6)Teises Euroopa Liidu liikmesriigis (edaspidi liikmesriik) väljaantud tegevusluba loetakse Eesti Vabariigis kehtivaks.
(7)Kui Konkurentsiametil on põhjendatud kahtlus, et teise liikmesriigi pädevalt asutuselt tegevusloa saanud raudteeveoettevõtja ei vasta käesoleva jao nõuetele, teavitab Konkurentsiamet sellest viivitamata loa väljaandnud pädevat asutust. § 13. Tegevusloa kontrolliese
(1)Ettevõtjale antakse
§ 12
lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevusalal tegutsemiseks tegevusluba, kui ta vastab järgmistele nõuetele: 1) füüsilisest isikust ettevõtja, äriühingu, äriühingu juhatuse liikme või muu äriühingut juhtima õigustatud isiku kohta ei ole karistusregistris karistusandmeid esimese astme, majandus-, ametialase või karistusseadustiku §-des 422, 423, 423^2 ja 425 nimetatud kuriteo kohta; 2) füüsilisest isikust ettevõtja, äriühingu, äriühingu juhatuse liikme või muu äriühingut juhtima õigustatud isiku kohta ei ole karistusregistris karistusandmeid käesolevas seaduses, kaubandusliku meresõidu seaduses, meresõiduohutuse seaduses, autoveoseaduses, ühistranspordiseaduses, töölepingu seaduses või töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud väärteo kohta, mille eest on kohaldatud selle väärteo eest ettenähtud karistuse maksimummäära, või nende nõuete korduva rikkumise kohta; 3) füüsilisest isikust ettevõtja, äriühingu, äriühingu juhatuse liikme või muu äriühingut juhtima õigustatud isiku kohta ei ole karistusregistris karistusandmeid tolliseaduses sätestatud väärteo kohta, mille eest on kohaldatud selle väärteo eest ettenähtud karistuse maksimummäära, või nende nõuete korduva rikkumise kohta, kui loa taotleja soovib tegeleda piiriülese tegevusega, mille suhtes kohaldatakse tolliprotseduure; 4) füüsilisest isikust ettevõtja, äriühing, äriühingu juhatuse liige või muu äriühingut juhtima õigustatud isik ei ole pankrotivõlgnik pankrotiseaduse § 8 tähenduses; 5) füüsilisest isikust ettevõtja, äriühing, äriühingu juhatuse liige või muu äriühingut juhtima õigustatud isik vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32–77), artiklis 19 nimetatud hea mainega seotud nõuetele; 6) kolmanda riigi ettevõtja on registreeritud Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi äriregistris; 7) füüsilisest isikust ettevõtjal, äriühingu juhatuse liikmel või muul äriühingut juhtima õigustatud isikul, kes vastutab vastavalt kas avaliku raudteeinfrastruktuuri majandamise, avalikul raudteel kaubaveo või reisijateveo eest, on erialased teadmised või töökogemus, et tagada ettevõtja ohutu tegevus ning selle usaldusväärne korraldus ja kontroll; 8) ettevõtja on finantsmajanduslikult võimeline täitma oma tegelikke ja võimalikke kohustusi vähemalt järgneva 12 kuu jooksul ning tal ei ole suuri või korduvaid maksuvõlgnevusi, mis seaksid tema finantsmajandusliku võimekuse kahtluse alla.
(2)Konkurentsiamet teavitab viivitamata Euroopa Liidu Raudteeametit (edaspidi Raudteeamet)
§ 12
lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevusalal tegutsemise tegevusloa andmisest ja muutmisest ning tegevusloa kehtivuse peatamisest ja kehtetuks tunnistamisest.
(3)Ettevõtjale antakse
§ 12
lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud tegevusalal tegutsemiseks tegevusluba, kui ta lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 ja 5 nimetatule vastab järgmistele tingimustele: 1) füüsilisest isikust ettevõtjal või äriühingu juhatuse liikmel või teisel äriühingut juhtima õigustatud isikul, kes vastutab vastavalt kas avalikul raudteel kasutatava raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi või raudteeveeremi ehituse eest, on erialased teadmised või töökogemus, et tagada ettevõtja ohutu tegevus ning selle usaldusväärne korraldus ja kontroll; 2) ettevõtja juhatus on kinnitanud avalikul raudteel kasutatava raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi või raudteeveeremi ehituse tehnoloogiliste protsesside kirjeldused; 3) ettevõtja kasutuses on tootmispind ja seadmed tehnoloogiliste protsesside kirjeldustes ettenähtud tööde tegemiseks. § 14. Tegevusloa taotlemine ja muutmine
(1)
§ 12lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevusalal tegutsemise tegevusloa taotluse lahendab Konkurentsiamet.
(2)
§ 12lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud tegevusalal tegutsemise tegevusloa taotluse lahendab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
(3)Tegevusloa taotluses esitatakse Konkurentsiametile lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 19 lõikes 2 nimetatud andmetele järgmised dokumendid: 1) majandusaasta aruande puudumise korral või juhul, kui esitatav majandusaasta aruanne on koostatud ja kinnitatud varem kui kuus kuud enne taotluse esitamist, raamatupidamise vahearuande koopia tegevusloa taotlemisele eelnenud kuu lõpu seisuga ning lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL III lisas nimetatud andmed, kui need ei ole eraldi välja toodud taotleja majandusaasta aruandes või vahearuandes; 2) äriühingu juhatuse liikmete ning teiste äriühingut juhtima õigustatud isikute nimekiri, milles märgitakse isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja elukoht ning dokumendid, mis kinnitavad isiku
§ 13lõike 1 punktis 7 nõutud erialaseid teadmisi või töökogemust.
(4)Tegevusloa taotluses esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 19 lõikes 2 nimetatud andmetele järgmised dokumendid: 1) äriühingu juhatuse liikmete ning teiste äriühingut juhtima õigustatud isikute nimekiri, milles märgitakse isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja elukoht ning dokumendid, mis kinnitavad isiku
§ 13
lõike 3 punktis 1 nõutud erialaseid teadmisi või töökogemust; 2) ettevõtja juhatuse kinnitatud raudteeveeremi tehnohoolde, remondi või ehituse tehnoloogiliste protsesside kirjeldused; 3) dokumendid, mis kinnitavad
§ 13lõike 3 punktis 3 sätestatud nõude täitmist.
(5)Tegevusloa muutmisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-des 32 ja 33 sätestatut.
(6)Tegevusloa taotluse läbivaatamise ja muutmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(7)Kui Konkurentsiamet või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei lahenda tegevusloa taotlust majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 20 lõikes 1 kindlaksmääratud tähtaja või lõike 3 alusel pikendatud tähtaja jooksul, ei loeta tegevusluba selle tähtaja möödumisel ettevõtjale vaikimisi antuks. § 15. Tegevusloa kõrvaltingimused () Tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused: 1)
§ 12
lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevusalal tegutsemise tegevusloale märgitakse lubatud tehnohoolde või remondi liik, milleks on kauba- või reisivagunite, automaatpiduriseadmete, automaatsiduriseadmete, rattapaaride, rattapaaride veerelaagrite või muu sellise tehnohoole või remont; 2)
§ 12
lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevusalal tegutsemise tegevusloale märgitakse lubatud raudteeveeremi liik. § 16. Tegevusloa peatamise ja kehtetuks tunnistamise erisused
(1)Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud juhtudele võib loa andja tegevusloa kehtetuks tunnistada ka juhul, kui: 1) ettevõtja, kellele on antud
§ 12
lõike 1 punktis 4 või 5 nimetatud tegevusalal tegutsemiseks tegevusluba, ei ole sellel tegevusalal tegutsenud ühe aasta jooksul tegevusloa väljaandmisest arvates; 2) ettevõtja rikub rahvusvahelisest kokkuleppest tulenevaid kohustusi ja seetõttu võib tekkida oht inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale või see toob kaasa rahvusvahelise raudteeveo katkemise.
(2)Konkurentsiamet võib tegevusloa peatada kuni kuueks kuuks või nõuda ettevõtjalt uuesti
§ 13
lõikes 1 nimetatud nõuetele vastavust tõendavaid andmeid, kui ettevõtja ei ole kuue järjestikuse kuu jooksul tegevusloal märgitud tegevusalal tegutsenud või ei ole alustanud tegevusloaga lubatud tegevust kuue kuu jooksul loa saamisest arvates.
(3)Raudtee-ettevõtja võib Konkurentsiametilt taotleda tegevuse alustamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtajast pikemat ajavahemikku, kui tema osutatavate teenuste eripära tõttu ei ole võimalik tegevust varem alustada.
(4)Teenuse osutamise tagamiseks võib Konkurentsiamet anda ajutise tegevusloa raudtee-ettevõtjale, kelle tegevusluba tunnistatakse kehtetuks
§ 13lõike 1 punktis 8 sätestatud nõude täitmata jätmise tõttu.
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ajutine tegevusluba antakse kuni kuueks kuuks tegevusloa kehtetuks tunnistamisest arvates. Selle aja jooksul on raudtee-ettevõtja kohustatud jätkama tegevust ajutises tegevusloas märgitud tingimustel ja ulatuses. 2. jagu Vastutuskindlustus § 17. Üldnõuded vastutuskindlustuslepingule
(1)Ettevõtja, kellele on välja antud käesolevas seaduses sätestatud tegevusluba, tegutsemise ohutustunnistus või hoolduse eest vastutava üksuse sertifikaat, sõlmib enne vastaval alal tegutsema hakkamist vastutuskindlustuslepingu tema tegevuse tõttu tekkida võiva kahju hüvitamiseks järgmistel tingimustel: 1) kindlustusjuhtumiks on ettevõtja poolt raudteeinfrastruktuuri majandamise, reisijateveo, kaubaveo või raudteeveeremi tehnohoolde tegemise, remontimise või ehitamisega seoses vastavalt reisijatele, raudteerajatiste või raudteeveeremi omanikele või valdajatele või kolmandatele isikutele kindlustusperioodil otsese varalise kahju, samuti kehavigastuse tekitamine, mille eest ettevõtja õigusaktide kohaselt vastutab; 2) kindlustussumma alampiir ühe kindlustusjuhtumi kohta peab vastama
§-des 19–21 sätestatule ja rahvusvahelise raudteeveo korral
- aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF)
- aasta
- juuni muutmisprotokolli redaktsioonis, rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppes (SMGS) või rahvusvahelise raudteereisijateveo kokkuleppes (SMPS) sätestatule, kui sellega kehtestatakse käesolevas seaduses sätestatust kõrgem kindlustussumma alampiir; 3) vastutuskindlustusleping peab hõlmama ka ootamatust või ettenägematust sündmusest põhjustatud keskkonnakahjude hüvitamise nõudeid, mille puhul kuuluvad hüvitamisele otsene varaline kahju ja reostuse eemaldamise kulud, ning nende nõuete hüvitamise alampiir peab olema kümme protsenti kindlustussummast; 4) raudtee-ettevõtja kahte või enamat tegevust hõlmavas vastutuskindlustuslepingus peab olema eraldi välja toodud iga
§ 12lõikes 1 nimetatud tegevusala koos kindlustussummaga.
(2)Sõlmitud vastutuskindlustuslepingu koopia edastatakse viivitamata tegevusloa, tegutsemise ohutustunnistuse või hoolduse eest vastutava üksuse sertifikaadi andjale.
(3)Vastutuskindlustusleping peab ettevõtjal olema tegevusloa, tegutsemise ohutustunnistuse ja hoolduse eest vastutava üksuse sertifikaadi kogu kehtivusaja jooksul. § 18. Omavastutus
(1)Kindlustusvõtja taotlusel ja kindlustusandja nõusolekul võivad pooled vastutuskindlustuslepingus kokku leppida omavastutuse kohaldamises.
(2)Omavastutuse kohaldamisel peab kindlustusandja hüvitama kahjustatud isikule tekkinud kahju täies mahus ning kindlustusvõtja tasub kindlustusandjale omavastutuse summa.
(3)Omavastutuse summa ei tohi ületada 30 protsenti kindlustussummast. § 19. Raudtee valdaja vastutuskindlustuse alampiir
(1)Raudtee valdaja peab oma vastutuse kindlustama vähemalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud ulatuses, arvestades raudtee kasutamise tihedust, raudteel veetava kauba iseloomu, eelmisel kindlustusperioodil raudteel tekkinud kahju ning muid olulisi tegureid.
(2)Kindlustussumma alampiirid raudtee kogupikkust arvesse võttes üheaastase kindlustusperioodi kohta on: 1) raudtee kogupikkus kuni 5000 meetrit – kindlustussumma suurus ei ole määratud ning kujuneb kindlustusandja ja raudtee valdaja vahelisel kokkuleppel; 2) raudtee kogupikkus 5001 kuni 10 000 meetrit – 191 734 eurot; 3) raudtee kogupikkus 10 001 kuni 50 000 meetrit – 639 116 eurot; 4) raudtee kogupikkus 50 001 ja enam meetrit – 3 195 582 eurot. § 20. Raudteeveoettevõtja vastutuskindlustuse alampiir
(1)Raudteeveoettevõtja kindlustussumma alampiir üheaastase kindlustusperioodi kohta on: 1) avalikul raudteel raudteeveoga tegelemisel – 1 917 349 eurot; 2) mitteavalikul raudteel raudteeveoga tegelemisel – kindlustussumma suurus ei ole määratud ning kujuneb kindlustusandja ja raudteeveoettevõtja vahelise kokkuleppe järgi. [RT I, 19.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
(2)Avaliku reisijateveoga tegeleva raudteeveoettevõtja vastutuskindlustusleping peab tagama vähemalt 639 116 eurot reisijate otsese varalise kahju ja kehavigastuste tekitamisest tulenevate nõuete hüvitamiseks.
(3)Avalikul raudteel raudteeveoga tegeleva ettevõtja vastutuskindlustusleping peab hõlmama ka kauba ja postisaadetiste omanikele otsese varalise kahju hüvitamist. §
- Raudteeveeremi tehnohoolde, remondi ja ehitamisega tegeleva ettevõtja vastutuskindlustuse alampiir () Kindlustussumma alampiir üheaastase kindlustusperioodi kohta on ettevõtjal, kes: 1) teeb avalikul raudteel kasutatava või raudteeveoks kasutatava raudteeveeremi tehnohoolet või tegutseb hoolduse eest vastutava üksusena – 639 116 eurot; 2) remondib avalikul raudteel kasutatavat või raudteeveoks kasutatavat raudteeveeremit – 639 116 eurot; 3) ehitab raudteeveeremit – 639 116 eurot.
- jagu Ohutusluba, tegutsemise ohutustunnistus ja ühtne ohutustunnistus §
- Ohutusloa ja tegutsemise ohutustunnistusega ettevõtjale antavad õigused
(1)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja võib avalikku raudteed majandada, kui tal on lisaks
§ 12lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusalal tegutsemise tegevusloale ka ohutusluba.
(2)Mitteavaliku raudtee valdaja võib mitteavalikku raudteed majandada, kui tal on vastav tegutsemise ohutustunnistus.
(3)Ettevõtja võib tegeleda kaubaveoga mitteavalikul raudteel, kui tal on vastav tegutsemise ohutustunnistus või
§ 27kohane ühtne ohutustunnistus.
(4)Ettevõtja võib tegeleda reisijateveoga mitteavalikul raudteel, kui tal on vastav tegutsemise ohutustunnistus või
§ 27kohane ühtne ohutustunnistus.
(5)Ohutusluba kinnitab, et raudteeinfrastruktuuriettevõtja ohutusjuhtimise süsteem ning protseduurid ja tingimused, mis on vajalikud raudteeinfrastruktuuri ning liiklusjuhtimis- ja signaalimissüsteemi ohutuks projekteerimiseks, hoolduseks ja käitamiseks, vastavad
ja selle alusel antud õigusaktide nõuetele.
(6)Tegutsemise ohutustunnistus antakse välja ettevõtjale, kelle raudteeinfrastruktuur, raudteeliikluse korraldus või raudteeveerem ning personal vastavad
ja selle alusel antud õigusaktide nõuetele ning kui ettevõtja on võimeline täitma raudteeohutusalaseid nõudeid.
(7)Ohutusloa ja tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmise, muutmise ja uuendamise otsustab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Otsus ja positiivse otsuse korral ohutusluba või tegutsemise ohutustunnistus edastatakse taotlejale viivitamata taotluses valitud viisil.
(8)Ohutusluba ja tegutsemise ohutustunnistus kehtivad viis aastat.
(9)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib otsustada anda ohutusloa ja tegutsemise ohutustunnistuse lühemaks ajaks kui viis aastat, kui see on vajalik raudteeinfrastruktuuri majandamist kahjustavate riskide tõhusa kontrolli tagamiseks. Sel juhul lisab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsusesse põhjenduse. [RT I, 19.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026] § 23. Ohutusloa väljaandmise, muutmise ja uuendamise taotlemine
(1)Avalikku raudteed majandada sooviv raudteeinfrastruktuuriettevõtja peab ohutusloa saamiseks esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile vastava taotluse, millele lisatakse: 1) raudteeohutuse ja -liikluse eest vastutavate töötajate nimekiri, milles esitatakse töötaja ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning töötajale väljaantud kutsetunnistuse number; 2) [kehtetu - RT I, 19.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026] 3) raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse nõuetele vastavuse kontrollimise aruanded, kui neid ei ole
§ 46
kohaselt esitatud; 4)
§ 40nõuetele vastava ohutusjuhtimise süsteemi dokumentatsioon; 5) millisel viisil taotleja otsuse edastamist soovib; 6) andmed riigilõivu tasumise kohta.
(2)Ohutusloa uuendamise taotlus tuleb esitada vähemalt kolm kuud enne ohutusloa kehtivuse lõppemist. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib taotluse menetlemise ajal ohutusloa kehtivust kuni menetluse lõpuni pikendada.
(3)Ohutusloa uuendamise taotlusele lisatakse andmed riigilõivu tasumise kohta ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 nimetatud andmed ja dokumendid, kui neis olevad andmed on muutunud, ning näidatakse muudatused võrreldes varem esitatuga.
(4)Kui raudteeinfrastruktuuriettevõtja muudab raudteeinfrastruktuuri, signaalimise või elektrivarustusseadmete allsüsteeme või nende töö- või hoolduspõhimõtteid, esitab raudteeinfrastruktuuriettevõtja viivitamata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile taotluse ohutusloa muutmiseks koos muudatusi kajastavate andmete ja dokumentidega.
(5)Kui raudteeohutust puudutav õiguslik raamistik muutub, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus nõuda raudteeinfrastruktuuriettevõtjalt täiendavaid andmeid seoses muutunud nõuetega ning vajaduse korral ohutusluba muuta.
(6)Ohutusloa väljaandmise, muutmise või uuendamise taotlemisel tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul. § 24. Tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmise, muutmise ja uuendamise taotlemine
(1)Mitteavalikku raudteed majandada sooviv raudtee valdaja peab tegutsemise ohutustunnistuse saamiseks esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile asjakohase taotluse, millele lisatakse: 1) kõikide osaliste allkirjastatud kinnituskiri või leping, kus on märgitud raudteeohutuse eest vastutava töötaja ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning töötajale väljaantud kutsetunnistuse number; 2) raudteede skeem koos asjakohaste raudteerajatistega ning skeemile märgitud rööbasteede ja pöörmete numbritega. [RT I, 19.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
(2)Mitteavalikul raudteel kauba- või reisijateveoga tegeleda sooviv ettevõtja, kellel ei ole
§ 27
kohast ühtset ohutustunnistust, peab tegutsemise ohutustunnistuse saamiseks esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile vastava taotluse, millele lisatakse: 1) ettevõtja vedurijuhtide nimekiri, milles esitatakse vedurijuhi ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning andmed vedurijuhile väljaantud vedurijuhiloa kohta, sealhulgas vedurijuhiloa number, veduriliik, mille juhtimise õigus vedurijuhil on, vedurijuhiloa väljaandja, väljaandmise koht ja kuupäev; 2) ettevõtja vedurijuhiabide nimekiri, milles esitatakse vedurijuhiabi ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning vedurijuhiabile väljaantud kutsetunnistuse number; 3) selle raudteeveeremi liik, alaliik, Euroopa raudteeveeremi number, tootjatehas ja väljalaskeaasta, mida ettevõtja kavatseb kasutada kauba- või reisijateveoga tegelemiseks; [RT I, 19.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026] 4) [kehtetu - RT I, 19.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026] 5) andmed riigilõivu tasumise kohta.
(3)Tegutsemise ohutustunnistuse uuendamise taotlus tuleb esitada vähemalt kolm kuud enne selle kehtivuse lõppemist. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib taotluse menetlemise ajal tunnistuse kehtivust kuni menetluse lõpuni pikendada.
(4)Tegutsemise ohutustunnistuse uuendamise taotlusele lisatakse andmed riigilõivu tasumise kohta ja vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 punktides 1–4 nimetatud andmed ja dokumendid, kui neis olevad andmed on muutunud, ning näidatakse muudatused võrreldes varem esitatuga.
(5)Kui muutuvad ettevõtja tegevuse ulatus, raudteeinfrastruktuuri töö- või hoolduspõhimõtted, esitab ettevõtja viivitamata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile taotluse tegutsemise ohutustunnistuse muutmiseks koos muudatusi kajastavate dokumentidega.
(6)Tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmise, muutmise või uuendamise taotlemisel tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. § 25. Ohutusloa ja tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmine, muutmine ning uuendamine
(1)Enne ohutusloa väljaandmist, muutmist või uuendamist kontrollib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemi nõuetele vastavust ning
§ 23
lõike 1 alusel esitatud andmete ja dokumentide õigsust, seejuures on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus põhjendatud juhtudel nõuda, et ettevõtja telliks raudteerajatise kohta tehnilise ekspertiisi vastava pädevusega eksperdilt.
(2)Enne mitteavalikku raudteed majandada soovivale raudtee valdajale tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmist, muutmist või uuendamist kontrollib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
§ 24
lõike 1 alusel esitatud andmete ja dokumentide õigsust, seejuures on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus põhjendatud juhtudel nõuda, et ettevõtja telliks raudteerajatise kohta tehnilise ekspertiisi vastava pädevusega eksperdilt.
(3)Enne mitteavalikul raudteel kauba- või reisijateveoga tegeleda soovivale ettevõtjale tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmist, muutmist või uuendamist kontrollib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
§ 24
lõike 2 alusel esitatud dokumentide õigsust, seejuures on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus põhjendatud juhtudel nõuda, et ettevõtja telliks raudteeveeremi kohta tehnilise ekspertiisi vastava pädevusega eksperdilt. (3^1) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud kontrolli osana on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus kontrollida ettevõtjat kohapeal, teha auditeid ja nõuda asjakohase lisateabe esitamist. [RT I, 19.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
(4)Ühe kuu jooksul ohutusloa ning tegutsemise ohutustunnistuse taotluse saamisest arvates teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ettevõtjale, kas esitatud dokumendid on täielikud, või palub esitada asjakohast lisateavet, andes selleks mõistliku tähtaja. [RT I, 19.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026] (4^1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab ohutusloa või jätab ohutusloa taotluse rahuldamata hiljemalt neli kuud pärast taotlejalt nõutava teabe saamist. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab tegutsemise ohutustunnistuse või jätab tegutsemise ohutustunnistuse taotluse rahuldamata hiljemalt üks kuu pärast taotlejalt nõutava teabe saamist. Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei lahenda taotlust tähtaja jooksul, ei loeta ohutusluba ning tegutsemise ohutustunnistust eelnimetatud tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks. [RT I, 19.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
(5)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab Raudteeametit ohutusloa väljaandmisest, muutmisest ja uuendamisest ning
§ 26
lõike 4 kohasest ohutusloa kehtetuks tunnistamise otsusest viivitamata, kuid hiljemalt kahe nädala jooksul. Teates märgitakse: 1) ettevõtja nimi ja aadress; 2) otsuse tegemise kuupäev; 3) loa ulatus ja kehtivusaeg; 4) loa kehtetuks tunnistamise korral otsuse põhjus.
(6)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab ohutusloa ja tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmisest, muutmisest ja uuendamisest ning
§ 26kohasest keeldumisest või kehtetuks tunnistamisest viivitamata Konkurentsiametit.
(7)Ohutusloa ja tegutsemise ohutustunnistuse taotlemise ning väljaandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 26. Ohutusloa ja tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmisest, muutmisest ja uuendamisest keeldumine ning nende kehtetuks tunnistamine
(1)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet keeldub ohutusloa väljaandmisest, muutmisest või uuendamisest, kui ettevõtja: 1) ohutusjuhtimise süsteem ei vasta
nõuetele; 2) raudteeinfrastruktuur, raudteeliikluse korraldus või personal ei vasta kehtestatud nõuetele; 3) ei ole võimeline täitma raudteeohutuse nõudeid; 4) on taotluse menetlemisel esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid.
(2)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet keeldub tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmisest, muutmisest või uuendamisest: 1) kui ettevõtja raudteeinfrastruktuuri majandamine, raudteeveerem või personal ei vasta kehtestatud nõuetele; 2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 või 4 nimetatud juhul.
(3)Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaoludele keeldub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tegutsemise ohutustunnistuse muutmisest või uuendamisest, kui ettevõtjal ei ole nõuetele vastavat vastutuskindlustuslepingut.
(4)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus tunnistada ohutusluba ja tegutsemise ohutustunnistus kehtetuks, kui ettevõtja: 1) raudteeinfrastruktuur, raudteeliikluse korraldus, raudteeveerem või personal ei vasta kehtestatud nõuetele; 2) on korduvalt rikkunud käesolevas seaduses kehtestatud nõudeid. § 27. Ühtne ohutustunnistus
(1)Avalikul raudteel kaubaveo või reisijateveoga tegelemiseks peab raudteeveoettevõtjal olema kehtiv ühtne ohutustunnistus.
(2)Ühtne ohutustunnistus antakse välja raudteeveoettevõtjale, kellel on
nõuetele vastav ohutusjuhtimise süsteem ja kes on võimeline kavandatud tegevuspiirkonnas ohutult tegutsema.
(3)Ühtsele ohutustunnistusele märgitakse hõlmatud tegevusliik, tegevusulatus ja tegevuspiirkond. Lisaks märgitakse ühtsele ohutustunnistusele raudteeveoettevõtja omandis olevad haruteed, kui nende kasutamine on reguleeritud raudteeveoettevõtja ohutusjuhtimise süsteemis.
(4)Tegevusliik võib olla reisijatevedu, kaubavedu või ainult rongide koostamise ja manööverdamise teenus, tegevusulatus on mõõdetav reisijate arvu või kaubavedude mahu või asjaomase raudteeveoettevõtja eeldatava suuruse järgi, mis määratakse raudteesektoris töötavate inimeste arvu järgi, ning tegevuspiirkond on raudteevõrgustik või raudteevõrgustikud ühes või mitmes liikmesriigis, kus raudteeveoettevõtjal on kavas tegutseda.
(5)Ühtne ohutustunnistus kehtib kuni viis aastat ja seda muudetakse raudteeveoettevõtja taotlusel tervikuna või osaliselt iga kord, kui tegevusliik või tegevusulatus muutub. [RT I, 19.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
(6)Ühtse ohutustunnistusega seotud toimingud teostatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/796, mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004 (ELT L 138, 26.05.2016, lk 1–43), artiklis 12 käsitletud ühtse kontaktpunkti (edaspidi ühtne kontaktpunkt) kaudu.
(7)Ühtne ohutustunnistus kehtib tegevuspiirkonna laiendamiseta ka naaberriigis, kui raudteeveoettevõtja sõidab naaberriigi piirilähedasse jaama, kus on samasuguste omadustega raudteevõrgustik ja käituseeskirjad ning see on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja asjaomase riigi ohutusasutuse vahel kokku lepitud kas juhtumipõhiselt või omavahelises lepingus.
(8)Ühtse ohutustunnistuseta võib kolmanda riigi raudteeveoettevõtja siseneda Eesti piirijaamadesse tingimusel, et ohutustase on tagatud järgmisega: 1) on olemas vastav rahvusvaheline leping Eesti ja kolmanda riigi vahel, mis on naaberriik, või 2) on olemas vastav kokkulepe kolmanda riigi ettevõtja ja raudteeveoettevõtja või raudteeinfrastruktuuriettevõtja vahel, kellel on ühtne ohutustunnistus või ohutusluba selles raudteevõrgustikus tegutsemiseks, ja selle kokkuleppe ohutusaspektid kajastuvad raudteeveoettevõtja või raudteeinfrastruktuuriettevõtja ohutusjuhtimise süsteemis.
(9)Raudteeveoettevõtja teavitab hiljemalt kaks kuud enne uue raudteeveo tegevuse alustamist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit, et viimane saaks kavandada järelevalvet.
(10)Ühtse ohutustunnistuse omanik teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit viivitamata olulistest muutustest raudteeveo tegevuses, raudteeveeremitüüpides või töötajakategooriates.
(11)Ühtse ohutustunnistuse taotluse menetlemisel järgitakse lisaks
§-des 28–34 sätestatud nõuetele komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/763, millega kehtestatakse raudteeveo-ettevõtjatele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 alusel ühtse ohutustunnistuse väljaandmise praktiline kord ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 653/2007 (ELT L 129, 25.05.2018, lk 49–67), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta (ELT L 138, 26.05.2016, lk 102–149) artiklis 18 sätestatud otsustamise põhimõtteid. § 28. Ühtse ohutustunnistuse andja ja lõivud
(1)Raudteeveoettevõtjale, kelle tegevuspiirkond asub ühes või mitmes liikmesriigis, annab ühtse ohutustunnistuse Raudteeamet.
(2)Ühtse ohutustunnistuse väljaandmisel, uuendamisel ja muutmisel Raudteeameti poolt makstakse tasusid vastavalt komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/764 Euroopa Liidu Raudteeametile makstavate lõivude ja tasude ning nende maksmise tingimuste kohta (ELT L 129, 25.05.2018, lk 68–72) sätestatud tingimustele.
(3)Raudteeveoettevõtjale, kelle tegevuspiirkond piirdub Eesti Vabariigi territooriumiga, võib raudteeveoettevõtja taotlusel ühtse ohutustunnistuse anda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
(4)Ühtse ohutustunnistuse väljaandmise, uuendamise ja muutmise taotlemisel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt tuleb tasuda riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. § 29. Ühtse ohutustunnistuse väljaandmine Raudteeameti poolt
(1)Raudteel raudteeveoga tegeleda sooviv ettevõtja peab ühtse ohutustunnistuse taotlusega koos esitama dokumendid, mis tõendavad, et: 1) raudteeveoettevõtja on kehtestanud oma ohutusjuhtimise süsteemi kooskõlas
§-ga 40 ning see täidab koostalitluse tehnilistes kirjeldustes, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6 kohastes ühistes ohutusmeetodites (edaspidi ühised ohutusmeetodid) ja sama direktiivi artikli 7 kohastes ühistes ohutuseesmärkides (edaspidi ühised ohutuseesmärgid) ning muudes asjakohastes õigusaktides sätestatud tingimusi, et oleks võimalik kontrollida riske ja pakkuda raudteevõrgustikus ohutut raudteevedu; 2) raudteeveoettevõtja täidab riigisiseseid eeskirju.
(2)Ühised ohutusmeetodid kirjeldavad, kuidas hinnatakse ohutustasemeid ning ohutuseesmärkide ja ohutusnõuetele vastavuse saavutamist. Ühised ohutuseesmärgid sätestavad minimaalsed ohutustasemed, mis tuleb saavutada raudteesüsteemis tervikuna ja Euroopa Liidu raudteesüsteemi eri osades, kus see on teostatav.
(3)Raudteeamet: 1) hindab, kas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusega koos esitatud dokumendid tõendavad sama lõike punktis 1 nimetatud nõuete täitmist; 2) edastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud dokumendid viivitamata hindamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, kui kavandatud tegevuspiirkond asub Eestis.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hindamiste osana on Raudteeametil ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus teha kohapealset kontrolli ja auditeid ning nõuda asjakohase lisateabe esitamist. Selliste külastuste, kontrollide ja auditite korraldust koordineerivad omavahel Raudteeamet ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
(5)Ühe kuu jooksul alates ühtse ohutustunnistuse taotluse saamisest teatab Raudteeamet raudteeveoettevõtjale, kas esitatud dokumendid on täielikud, või palub esitada asjakohast lisateavet, andes selleks mõistliku tähtaja. Dokumentide täielikkuse, asjakohasuse ja vastavuse hindamiseks võib Raudteeamet ise hinnata ka käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud dokumente ning võtab täielikult arvesse lõike 3 kohaselt tehtud hindamisi.
(6)Raudteeamet annab ühtse ohutustunnistuse või jätab ühtse ohutustunnistuse taotluse rahuldamata hiljemalt neli kuud pärast taotlejalt nõutava teabe saamist. Kui Raudteeamet ei lahenda taotlust tähtaja jooksul, ei loeta ühtset ohutustunnistust selle tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.
(7)Kui raudteeveoettevõtja, kellele Raudteeamet on andnud ühtse ohutustunnistuse, soovib oma tegevuspiirkonda laiendada või kui tal on juba
§ 30
kohaselt antud ühtne ohutustunnistus ja ta soovib oma tegevuspiirkonda laiendada teise liikmesriiki, esitab ta taotluse ja täiendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentatsiooni asjakohaste dokumentidega täiendava tegevuspiirkonna kohta.
(8)Raudteeamet teavitab pädevaid riiklikke ohutusasutusi ühtse ohutustunnistuse andmisest, uuendamisest, muutmisest või kehtetuks tunnistamisest viivitamata, kuid hiljemalt kahe nädala jooksul. Teates märgitakse: 1) raudteeveoettevõtja nimi ja aadress; 2) ühtse ohutustunnistuse väljaandmise kuupäev; 3) tegevusliik ja tegevusulatus; 4) ühtse ohutustunnistuse kehtivus ja tegevuspiirkond; 5) ühtse ohutustunnistuse kehtetuks tunnistamise korral otsuse põhjus. § 30. Ühtse ohutustunnistuse väljaandmine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt
(1)
§ 28
lõikes 3 nimetatud juhul esitab taotleja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile taotluse koos § 29 lõikes 1 nimetatud dokumentidega ja andmed riigilõivu tasumise kohta.
(2)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet hindab, kas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusega koos esitatud dokumendid tõendavad
§ 29lõikes 1 nimetatud nõuete täitmist.
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hindamise osana on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus teha raudteeveoettevõtjale kohapealset kontrolli ja auditeid.
(4)Ühe kuu jooksul alates taotlejalt taotluse saamisest teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet taotlejale, kas esitatud dokumentatsioon on täielik, ja vajaduse korral palub esitada asjakohast lisateavet, andes selleks mõistliku tähtaja.
(5)Kui raudteeveoettevõtja, kellele on ühtse ohutustunnistuse andnud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, soovib laiendada tegevuspiirkonda Eestis, lisab ta täiendavad
§ 29
lõikes 1 nõutavad asjakohased dokumendid täiendava tegevuspiirkonna kohta ning esitab vastava taotluse, mille rahuldamise korral annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet uuendatud ühtse ohutustunnistuse.
(6)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab ühtse ohutustunnistuse või keeldub selle andmisest hiljemalt neli kuud pärast taotlejalt kogu nõutava teabe saamist. Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei lahenda taotlust tähtaja jooksul, ei loeta ühtset ohutustunnistust selle tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.
(7)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab antud ühtsete ohutustunnistuste kohta
§ 29lõikes 8 nimetatud teabe viivitamata, kuid hiljemalt kahe nädala jooksul Raudteeametile. § 31. Ühtse ohutustunnistuse muutmine ja uuendamine
(1)Kui raudteeveoettevõtja soovib tegevusliiki või -ulatust oluliselt muuta, esitab ta ühtse ohutustunnistuse andjale tunnistuse muutmise taotluse.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse juurde esitatakse
§ 29lõikes 1 nimetatud dokumendid, mis kajastavad tegevusliigi või -ulatuse muutumist.
(3)Ühtse ohutustunnistuse uuendamise taotlus tuleb ühtse ohutustunnistuse andjale esitada vähemalt neli kuud enne ühtse ohutustunnistuse kehtivuse lõppemist.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse juurde esitatakse
§ 29lõikes 1 nimetatud dokumendid, kui neis olevad andmed on muutunud, ja näidatakse muudatused võrreldes varem esitatuga.
(5)Ühtse ohutustunnistuse muutmisele ja uuendamisele ning käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud menetlusele kohaldatakse vastavalt
§-s 29 või 30 sätestatud menetlust.
(6)Kui ohutust puudutav õiguslik raamistik oluliselt muutub, on ühtse ohutustunnistuse andjal õigus ühtne ohutustunnistus läbi vaadata ja nõuda muutunud asjaolusid kajastavate dokumentide esitamist ühtse ohutustunnistuse muutmiseks. § 32. Ühtse ohutustunnistuse piiramine ja kehtetuks tunnistamine
(1)Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab, et Raudteeameti poolt antud ühtse ohutustunnistuse omanik ei täida enam tunnistuse andmise tingimusi, teeb ta Raudteeametile ettepaneku ühtset ohutustunnistust piirata või see kehtetuks tunnistada.
(2)Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab, et tema poolt antud ühtse ohutustunnistuse omanik ei täida enam tunnistuse andmise tingimusi, võib ta ühtset ohutustunnistust piirata või selle kehtetuks tunnistada.
(3)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasest ühtse ohutustunnistuse piiramisest või kehtetuks tunnistamisest viivitamata Raudteeametit.
(4)Ühtse ohutustunnistuse omanik, kelle tunnistus on käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 kohaselt piiratud või kehtetuks tunnistatud, võib esitada kaebuse, järgides
§ 33lõigetes 3 ja 4 sätestatut. § 33. Ühtse ohutustunnistuse vaidemenetlus
(1)Kui Raudteeamet ei nõustu Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
§ 29
lõike 3 punkti 2 kohaselt tehtud hindamise tulemusega, teevad pooled koostööd, et jõuda kokkuleppele mõlemale vastuvõetavas hindamistulemuses, ning kaasavad vajaduse korral ühtse ohutustunnistuse taotleja.
(2)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ei jõuta mõlemat poolt rahuldavale kokkuleppele ühe kuu jooksul pärast Raudteeameti mittenõustumise teatavakstegemist, teeb Raudteeamet otsuse ühtse ohutustunnistuse andmise kohta, välja arvatud juhul, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on saatnud Raudteeameti hinnanguga mittenõustumise küsimuse lahendamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/796 artikli 55 alusel loodud apellatsiooninõukogule.
(3)Ühtse ohutustunnistuse taotleja võib ühe kuu jooksul alates ühtse ohutustunnistuse andmisest keeldumise otsuse saamisest taotleda, et vastavalt kas Raudteeamet või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vaataks otsuse üle. Raudteeamet või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsustab kahe kuu jooksul alates taotluse saamisest, kas jätab taotluse rahuldamata või tunnistab oma otsuse kehtetuks.
(4)Kui Raudteeamet jätab käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel esitatud taotluse rahuldamata, võib ühtse ohutustunnistuse taotleja esitada kaebuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/796 artikli 55 alusel loodud apellatsiooninõukogule.
(5)Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet jätab käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel esitatud taotluse rahuldamata, võib ühtse ohutustunnistuse taotleja esitada kaebuse halduskohtusse. §
- Koostöö ühtse ohutustunnistuse andmise menetluse tõhustamiseks () Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sõlmib ühtse ohutustunnistuse andmise menetluse tõhustamiseks koostöölepingud Raudteeameti ning teiste liikmesriikide riiklike ohutusasutustega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 artiklile 11 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/796 artiklile
- peatükk Raudteeliiklus ja ohutus
- jagu Raudteeliikluse ohutuse tagamine §
- Ohutuse tagamine
(1)Raudteel kasutatavate seadmete, raudteeveeremi, kitsarööpmelise raudtee ja raudteeinfrastruktuuri kasutamine koos selle toimimiseks vajalike rajatistega ning raudteeliikluse, manöövritöö ja raudteeveo korraldamine peavad tagama raudteeohutuse.
(2)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri omanik või valdaja on kohustatud tagama ohutu liikluse oma raudteeinfrastruktuuril ja hoidma selle raudteeohutust tagavana töökorras.
(3)Raudteeveoettevõtja ja muu raudteeveeremi omanik või valdaja on kohustatud tagama raudteeveol raudteeohutuse ja kasutatava raudteeveeremi vastavuse kehtivatele ohutus-, hooldus- ja muudele nõuetele.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud raudteeohutuse tagamiseks ning lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 artikli 8 ja II lisa nõuetest, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega raudtee tehnokasutuseeskirja, mis sätestab riigisisesed raudteeinfrastruktuuri, kitsarööpmelise raudtee ja raudteeveeremi tehno- ja käitusnõuded ning raudteeliikluse, raudteekorrashoiu ja raudteevedude nõuded.
(5)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja või raudtee omanik või valdaja kehtestab raudteeliikluse ohutuse tagamiseks kiiruspiirangud. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus teha raudteeinfrastruktuuriettevõtjale või raudtee omanikule või valdajale ettekirjutusi kiiruspiirangute muutmiseks, kui kehtestatud kiiruspiirangud ei taga raudteeliikluse ohutust või on põhjendamatud.
(6)Raudteeliiklust ei ole lubatud põhjendamatult takistada ja raudteele ei ole lubatud asetada raudteeliiklust segada võivaid esemeid. Samuti ei ole lubatud liikuvale rongile pealeminek või sellelt mahatulek, vaguni astmelaual, rongi katusel, haakeseadmel või mujal selleks mitteettenähtud kohas sõitmine, rongi omavoliline peatamine või kaubarongis loata sõitmine. § 36. Raudteeohutuse ja -liikluse juhtimise eest vastutavad töötajad
(1)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja raudteeohutuse ja -liikluse juhtimise eest vastutavaks töötajaks on rongikoostaja, vagunijärelevaataja, vagunipidurdaja, rongi- ja manöövridispetšer, jaamakorraldaja, raudteeliikluse korraldaja, turvangu- ja sideseadmete mehaanik, montöör, pöörmeseadja, teemontöör ja -meister, kaubarongisaatja ning signalist.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud töötajal peab olema tööks vastav pädevus, mida tõendab asjakohane kutse kutseseaduse tähenduses, mis antakse isikule viieks aastaks.
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud töötajana võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
(4)Raudteerajatise omanik või valdaja, kes ei ole raudteeinfrastruktuuriettevõtja, peab määrama pädeva isiku, kellel on raudteeinseneri, raudtee teemehaaniku või raudtee turvanguseadmete mehaaniku kutse ja kes vastutab raudteeohutuse eest.
(5)Raudteerajatise omanik või valdaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud raudteeohutuse eest vastutava pädeva isiku määrata raudteeinfrastruktuuriettevõtjaga sõlmitud lepinguga, milles nähakse lisaks ette raudteerajatise ohutuse tagamise ja hoidmise kord ning kulude kandjad. § 37. Raudteetöötajate tervisenõuded
(1)Vedurijuhi, vedurijuhiabi, eriveeremi juhi ning reisirongi klienditeenindaja, rongikoostaja, vagunijärelevaataja, vagunipidurdaja, rongi- ja manöövridispetšeri, jaamakorraldaja, raudteeliikluse korraldaja, turvangu- ja sideseadmete mehaaniku, montööri, pöörmeseadja, teemontööri ja -meistri, kaubarongisaatja ning signalisti (edaspidi koos raudteetöötajad) nägemine, kuulmine, psühholoogiline sobivus ja üldine terviseseisund peavad vastama tasemele, mis võimaldab raudteetöötajal ohutult oma tööülesandeid täita ja mida kinnitab läbitud tervisekontroll.
(2)Raudteetöötaja tervisekontrolli teeb töötervishoiuarst, kaasates vajaduse korral eriarste.
(3)Tööleasumisele eelnev tervisekontroll tuleb läbida kõige varem kolm kuud enne raudteetöötajana tööle asumist.
(4)Perioodiline tervisekontroll tuleb läbida: 1) kuni 40 aasta vanuseni iga viie aasta järel; 2) vanuses 41 kuni 62 aastat iga kolme aasta järel; 3) vanuses üle 62 aasta üks kord aastas.
(5)Vedurijuht ja vedurijuhiabi peavad läbima tervisekontrolli: 1) kuni 55 aasta vanuseni vähemalt iga kolme aasta järel; 2) vanuses üle 55 aasta üks kord aastas.
(6)Tervisekontrolli tegija otsusel peab konkreetne raudteetöötaja tema terviseseisundit arvestades perioodilise tervisekontrolli läbima käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatust sagedamini.
(7)Tööandja suunab raudteetöötaja täiendavasse tervisekontrolli, kui: 1) tal on põhjust arvata, et töötaja füüsiline või vaimne terviseseisund ei võimalda tööülesandeid ohutul viisil täita; 2) tal on kahtlus, et töötaja tarvitab uimasteid või psühhotroopseid ravimeid või et töötajal esinevad alkoholisõltuvuse nähud; 3) töötajaga on toimunud tööõnnetus või töötaja on olnud töölt eemal pärast inimestega seotud õnnetust; 4) töötaja on tervislikel põhjustel puudunud töölt rohkem kui 30 päeva; 5) töötaja on ohutusega seotud põhjustel olnud töölt eemaldatud ja soovib tööle naasta.
(8)Nõuded raudteetöötaja nägemisele, kuulmisele ja psühholoogilisele sobivusele ning üldised tervisenõuded, tööleasumise eelsel ja perioodilisel tervisekontrollil nõutavad terviseuuringud ning nende tervisekontrollide tegemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 38. Ohutusnõuete täitmise jälgimine
(1)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus teha raudtee-ettevõtjale, samuti teistele raudteeinfrastruktuuri või raudteeveeremi valdajatele ettekirjutusi käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmiseks, määrates selleks mõistliku tähtaja.
(2)Kui raudteeinfrastruktuuriettevõtja ei täida Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettekirjutust määratud tähtaja jooksul, on ametil õigus rakendada raudteeinfrastruktuuri remondi- ja hooldustöödeks asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus rakendada asendustäitmist ettekirjutuseta, kui vahetu oht inimese elule või tervisele või keskkonnale tuleb kõrvaldada viivitamata.
(3)Raudtee tehnokasutuseeskirjas kehtestatud nõuete rikkumise korral, kui see tekitab raudteeliiklusele otsese ohu, on raudteeinfrastruktuuriettevõtjal õigus kõrvaldada raudteeinfrastruktuurilt raudtee tehnokasutuseeskirjas kehtestatud nõuetele mittevastav raudteeveerem või võtta viivitamata tarvitusele muud abinõud, et tagada raudteeliikluse ohutus.
(4)Kui raudteeliikluses kasutatava raudteeveeremiga ohustatakse inimese elu või tervist või keskkonda või raudteeliikluses kasutatav raudteeveerem on registreerimata, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus teha raudtee-ettevõtjale ja teistele raudteeveeremi valdajatele ettekirjutus raudteeveerem raudteeliiklusest viivitamata kõrvaldada.
(5)Kui seda tingib oht inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peatada raudteeliikluse ulatuses, mis on ohu vältimiseks vajalik.
(6)Käesoleva paragrahvi lõigete 3–5 kohaldamisest tekkinud kahju raudteeveoettevõtjale ja raudteeveeremi valdajale ei hüvitata.
(7)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab iga aasta 30. septembriks oma veebilehel ja edastab Raudteeametile aastaaruande, milles esitatakse: 1) ülevaade eelneva kalendriaasta jooksul toimunud raudteeohutuse arengust; 2) kokkuvõte
§-s 45 nimetatud ohutusnäitajatest ning ohutustunnistuste ja ohutuslubade andmise arengust; 3) olulised muudatused raudteeohutust käsitlevates õigusaktides; 4) raudtee-ettevõtjate järelevalve tulemused ning sellega seotud kontrollide ja auditite arv ja tulemused; 5) ülevaade
§ 42
lõike 8 kohaselt tehtud eranditest seoses hoolduse eest vastutava üksuse sertifitseerimisega; 6) kokkuvõte raudtee-ettevõtjate kogemustest asjakohaste ühiste ohutusmeetodite kohaldamisel.
(8)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peab ohutusasutusena tegema koostööd teiste Euroopa Liidu ohutusasutustega ning vahetama nendega oma tööpraktikast tulenevaid seisukohti ja kogemusi. Koostöö hõlmab vähemalt ohutustunnistusi puudutavat ja piiriülese raudteeinfrastruktuuri korral ohutusloa andmise menetlust ning rahvusvahelise raudteeliikluse hõlbustamist ja koordineerimist. § 39. Riskide hindamise ja vähendamise meetmete rakendamine
(1)Raudtee-ettevõtja korraldab riskide hindamise ja rakendab ohutuse tagamiseks ühistes ohutusmeetodites ette nähtud riskide vähendamise meetmeid, tehes vajaduse korral koostööd teiste raudtee-ettevõtjatega.
(2)Vajaduse korral lepib raudtee-ettevõtja lepingu alusel kokku käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riskide vähendamise meetmete rakendamises käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikute poolt, kes võivad mõjutada raudteesüsteemi ohutut toimimist. Raudtee-ettevõtja tagab, et tema töövõtjad rakendavad riskide vähendamise meetmeid, kohaldades Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6 lõike 1 punktis c nimetatud jälgimise ühiseid ohutusmeetodeid, ja et see on sätestatud lepingutes, mis tuleb avaldada Raudteeameti või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti taotlusel.
(3)Ilma et see piiraks raudtee-ettevõtja käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud vastutust, teevad hoolduse eest vastutavad üksused ning kõik teised isikud, kes võivad mõjutada raudteesüsteemi ohutut toimimist, järgmist: 1) rakendavad vajalikke riskide vähendamise meetmeid, vajaduse korral koostöös teiste osalistega; 2) tagavad, et nende tarnitud allsüsteemid, tarvikud, seadmed ja teenused vastavad nõuetele ja kasutustingimustele, nii et raudtee-ettevõtja saab neid ohutult kasutada.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teisteks raudteesüsteemi ohutut toimimist mõjutavateks isikuteks on raudteeveeremi valdaja, hoolduse tarnija, teenuseosutaja ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 artikli 3 punktides 22–30 nimetatud tootja, saatja, kaubasaaja, laadija, mahalaadija, täitja, tühjendaja, vedaja ja tellija.
(5)Raudteeveoettevõtja, raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isik, kes tuvastab riski või keda teavitatakse riskist, mis on seotud tehnilise seadme, sealhulgas struktuurse allsüsteemi defekti ja projekteerimisvea või talitlushäirega, teeb oma pädevuse piires järgmist: 1) võtab kõik vajalikud parandusmeetmed, et tuvastatud risk kõrvaldada; 2) teatab riskist teistele asjaomastele isikutele, et nad saaksid võtta lisaks vajalikke parandusmeetmeid, et tagada üleeuroopalise raudteesüsteemi ohutustaseme pidev hoidmine.
(6)Kui raudteeveoettevõtjad vahetavad omavahel raudteeveeremit, annavad nad teisele poolele vähemalt: 1) kogu raudteeveeremi käitamisohutusega seotud teabe; 2) teabe raudteeveeremi seisundi, varasema hoolduse ja hooldusraamatute osade kohta jälgitavuse eesmärgil; 3) teabe laadimistoimingute jälgitavuse ja saatelehtede kohta. § 40. Raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteem
(1)Avalikul raudteel tegutsev raudtee-ettevõtja kehtestab oma ettevõttes ohutusjuhtimise süsteemi ja tagab selle rakendamise. Ohutusjuhtimise süsteem dokumenteeritakse. Ohutusjuhtimise süsteemis näidatakse vastutuse jaotumine organisatsioonis.
(2)Ohutusjuhtimise süsteem peab tagama selle, et raudteel saavutatakse vähemalt ühised ohutuseesmärgid, raudteeinfrastruktuur on vastavuses koostalitluse tehnilistes kirjeldustes sätestatud ohutusnõuetega ning et kohaldatakse ühiste ohutusmeetodite asjakohaseid osi ja asjakohaseid riigisiseseid eeskirju.
(3)Raudtee-ettevõtja arvestab ohutusjuhtimise süsteemi kehtestamisel ja rakendamisel oma tegevusliigi, tegevusulatuse, tegevuspiirkonna ja muude tingimustega, millega tagatakse raudtee-ettevõtja tegevusega seotud kõikide riskide juhtimine, arvestades sealhulgas hoolduse, käitamise, materjali tarne ja alltöövõtja kasutamisega seotud riske, lisaks asjakohaste riigisiseste või rahvusvaheliste regulatsioonide puudumise korral teiste poolte tegevusest tulenevaid riske, kui neid on võimalik ja mõistlik arvestada.
(4)Ohutusjuhtimise süsteemis kehtestatakse kontrolli- ja järelevalvesüsteem, millega tagatakse, et raudtee-ettevõtja poolt tööle võetud vedurijuhtide vedurijuhiload ja sertifikaadid kehtivad, ning nähakse ette meetmete võtmine, kui tekib kahtlus vedurijuhi pädevuses.
(5)Ohutusjuhtimise süsteemis näidatakse, kuidas on raudteeohutust mõjutava juhtumi puhul tagatud koostöö raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja kõigi selles raudteevõrgustikus tegutsevate raudteeveoettevõtjate vahel ja koostöö päästeasutustega, et lihtsustada nende kiiret sekkumist, ja mis tahes muu poolega, kes võiks sel puhul kaasatud olla. Piiriülese raudteeinfrastruktuuri puhul peab koostöö raudteeinfrastruktuuriettevõtjate vahel lihtsustama mõlemal pool piiri asuvate päästeasutuste koordineerimist ja valmisolekut.
(6)Raudtee-ettevõtja esitab iga aasta 31. maiks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile eelmise kalendriaasta kohta ohutusaruande alljärgneva kohta: 1) ülevaade ettevõtja raudteeohutuse eesmärkide saavutamise ja tulemuste kohta; 2) riigisiseste ohutusnäitajate ja ühiste ohutusnäitajate areng, kui see on ettevõtja hinnangul vaja ohutusaruandes esitada; 3) sisemise ohutusauditi tulemused, milles kajastatakse ka selle käigus avastatud puudused ja puuduste kõrvaldamiseks rakendatud meetmed; 4) tähelepanekud raudteeinfrastruktuuri või raudteeveo toimimise kitsaskohtadest või häiretest, millest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti teavitamine on ettevõtja hinnangul vajalik, sealhulgas kokkuvõte riskidest, mille asjaomased isikud on esitanud kooskõlas
§ 39lõike 5 punktiga 2; 5) aruanne asjakohaste ühiste ohutusmeetodite kohaldamise kohta.
(7)Nõuded raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemile ja selle rakendamisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 41. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja tegevuseeskiri
(1)Avalikku raudteed majandab raudteeinfrastruktuuriettevõtja oma tegevuseeskirja alusel. Tegevuseeskirjas kehtestatakse raudteeinfrastruktuuri korrashoiu, raudteeliikluse korraldamise ja teistele isikutele raudteeinfrastruktuuri kasutada andmise tingimused.
(2)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja määrab tegevuseeskirjas raudteeinfrastruktuuril kasutatava suhtluskeele või -keeled.
(3)Tegevuseeskirja ja selle muudatused avalikustab raudteeinfrastruktuuriettevõtja vähemalt 45 päeva enne selle rakendamist oma veebilehel ning teavitab sellest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit ning Konkurentsiametit.
(4)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib teha ettekirjutuse tegevuseeskirja muutmiseks, kui tegevuseeskiri on vastuolus õigusaktidega. § 42. Hoolduse eest vastutav üksus
(1)Raudteeveeremi valdaja määrab enne raudteeveeremi raudteevõrgustikus kasutusele võtmist selle hoolduse eest vastutava üksuse, mis registreeritakse Euroopa raudteeveeremi registris. [RT I, 19.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
(2)Hoolduse eest vastutav üksus tagab, et raudteeveerem, mille hoolduse eest ta vastutab, on töökorras. Selleks loob ta hooldussüsteemi, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 artikli 14 lõigete 2 ja 3 nõuetele.
(3)Hoolduse eest vastutav üksus peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 III lisa nõuetele, mida kinnitab vastav sertifikaat. [RT I, 19.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sertifikaadi saamiseks esitatakse taotlus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.
(5)Nõuded hoolduse eest vastutava üksuse ja allhangitud hooldusfunktsioonide sertifitseerimisele ning taotluse ja sertifikaadi vorm on kehtestatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/779, millega kehtestatakse veeremiüksuste hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise üksikasjalikud eeskirjad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2016/798 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 445/2011 (ELT L 139I, 27.05.2019, lk 360–389). [RT I, 19.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
(6)Kui hoolduse eest vastutav üksus on raudteeveoettevõtja või raudteeinfrastruktuuriettevõtja, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ettevõtja taotlusel kontrollida selle üksuse nõuetele vastavust
§ 23kohase ohutusloa või § 27 kohase ühtse ohutustunnistuse menetluses ning kinnitada üksuse nõuetele vastavust nimetatud dokumentides.
(7)Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 6 nimetatud taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(8)Hoolduse eest vastutav üksus ei pea taotlema käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sertifikaati, kui tema hooldussüsteem vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 artikli 14 nõuetele ja ta hooldab: [RT I, 19.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026] 1) kolmandas riigis registreeritud raudteeveeremit selle riigi nõuete kohaselt; 2) raudteeveeremit, mida kasutatakse raudteevõrgustikus, mille rööpmelaius erineb Euroopa Liidu peamise raudteevõrgustiku rööpmelaiusest ja mille puhul on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 artikli 14 lõikes 2 sätestatud nõuete täitmine tagatud kolmanda riigiga sõlmitud rahvusvahelise lepinguga; 3) kauba- ja reisivaguneid, mida kasutatakse ühiselt ettevõtjatega sellisest kolmandast riigist, mille raudteevõrgustiku rööpmelaius erineb Euroopa Liidu peamise raudteevõrgustiku rööpmelaiusest. § 43. Raudteeületuskoht
(1)Raudteed võib ületada ainult selleks ettenähtud ja tähistatud raudteeülesõidu- või raudteeülekäigukohas liiklusseaduse alusel sätestatud korras. Muudes kohtades raudteel viibimine ei ole lubatud.
(2)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja, samuti muu raudteeinfrastruktuuri omanik või valdaja on kohustatud tagama raudteeülesõidu- ja raudteeülekäigukoha korrashoiu ja liikluskorraldusvahendite paigaldamise ning raudteeohutuse nende valduses oleva kinnisasja ulatuses raudtee tehnokasutuseeskirjas sätestatud alustel ja korras, välja arvatud talihooldustööde puhul, mis on terves raudteeületuskoha ulatuses tee omaniku kohustus.
(3)Kui tee ristub samal tasandil mitme raudtee rööbasteedega, mille telgede vaheline kaugus üksteisest on väiksem kui 20 meetrit, loetakse tee ja raudteede ristumise ala üheks raudteeületuskohaks, mille korrashoiu, liikluskorraldusvahendite paigaldamise ja ohutuse on kohustatud tagama avalikku raudteed majandav raudteeinfrastruktuuriettevõtja või juhul, kui raudteeületuskohal ei ole avalikku raudteed, siis kõige intensiivsema liiklusega raudtee omanik või valdaja.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikul on õigus raudteeületuskoha korrashoiu, liikluskorraldusvahendite paigaldamise ja ohutuse tagamise eest nõuda teistelt raudtee omanikelt või valdajatelt võrdelist kulude hüvitamist. § 44. Raudteeliikluse oluline piiramine ja ajutine sulgemine
(1)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja võib avalikul raudteel raudteeliiklust põhjendatud juhul oluliselt piirata või selle ajutiselt sulgeda, kui see on vältimatu ja vajalik: 1) raudteehoiutööde tegemiseks; 2) inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale tekkinud otsese ohu kõrvaldamiseks; 3) erakorralise liiklustakistuse kõrvaldamiseks; 4) muudel põhjendatud ja vältimatutel juhtudel.
(2)Raudteeliikluse ajutine sulgemine on mingil raudteelõigul teatavaks ajavahemikuks kõigi liiklusgraafikus ettenähtud rongide käigust ärajätmine ning raudteeliikluse oluline piiramine on vähemalt ühe sõiduplaanis ettenähtud reisirongi käigust ärajätmine või olukord, kus ööpäeva jooksul ei suudeta tagada liiklusgraafikus ettenähtud rongiliinidest rohkem kui kolme neljandiku kasutamist.
(3)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja on kohustatud raudteeliikluse olulise piiramise või ajutise sulgemise kooskõlastama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga ning kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama kõiki sellel raudteel raudteevedu teostavaid raudteeveoettevõtjaid, kes raudteeliikluse olulise piiramise või ajutise sulgemise ajal ei saa neile eraldatud rongiliine kasutada või saavad neid kasutada piiratult või teistsugustel tingimustel, kui on kokku lepitud raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingus.
(4)Ettenägematust raudteeliikluse olulisest piiramisest või ajutisest sulgemisest ning selle põhjusest peab raudteeinfrastruktuuriettevõtja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit viivitamata teavitama.
(5)Kui raudteeliiklusega ohustatakse inimese elu, tervist või vara või keskkonda, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus teha raudteeinfrastruktuuriettevõtjale ja teistele raudteeinfrastruktuuri valdajatele ettekirjutus raudteeliikluse oluliseks piiramiseks või ajutiseks sulgemiseks.
(6)Tehnilisest rikkest või õnnetusest tingitud raudteeliikluse häire korral võtab raudteeinfrastruktuuriettevõtja kõik meetmed tavapärase olukorra taastamiseks. Selleks koostab ta häire lahendamise plaani, milles loetletakse ka asutused, keda tuleb käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud raudteeliikluse häire korral teavitada.
(7)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud häire võib mõjutada piiriülest raudteeliiklust, jagab raudteeinfrastruktuuriettevõtja asjakohast teavet teiste raudteeinfrastruktuuriettevõtjatega, kelle raudteevõrgustikku ja -liiklust see häire võib mõjutada. Raudteeinfrastruktuuriettevõtjad teevad tavapärase piiriülese raudteeliikluse taastamiseks koostööd.
(8)Raudteeliikluse olulisest piiramisest ja ajutisest sulgemisest teavitamise korra ning esitatavate dokumentide ja andmete loetelu ja kooskõlastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 45. Ohutusnäitajad
(1)Ohutusnäitajad on andmed, mille alusel hinnatakse raudteeohutuse arengut ning mille Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet esitab igal aastal Raudteeametile.
(2)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri valdaja ja raudteeveoettevõtja või muu raudteeveeremi valdaja esitavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile eelmise kalendriaasta ohutusnäitajate koostamiseks vajaliku teabe koos
§ 40lõikes 6 nimetatud ohutusaruandega.
(3)Ohutusnäitajate loetelu ning ohutusnäitajatest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning Raudteeameti teavitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 46. Nõuetele vastavuse kontrollimise aruanne
(1)Raudteeinfrastruktuuriettevõtjad ning raudteeinfrastruktuuri valdajad on kohustatud esitama iga kalendriaasta kohta Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse nõuetele vastavuse kontrollimise aruande.
(2)Liikmesriigi või kolmanda riigi raudtee-ettevõtja esitab käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase aruande üksnes Eestis toimuva tegevuse kohta.
(3)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus igal ajal kontrollida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud aruannetes esitatud andmete õigsust ning raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse vastavust kehtestatud nõuetele ning raudtee-ettevõtjad ja teised raudteeinfrastruktuuri valdajad on kohustatud seda igal ajal võimaldama.
(4)Nõuded raudteeinfrastruktuuri, raudteeliikluse korralduse ja raudteeohutuse nõuetele vastavuse kontrollimist ning raudteeohutuse olukorda kajastavale aruandlusele, nende aruannete vormid ja esitamise tähtajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 2. jagu Ohutusjuurdlus § 47. Ohutusjuurdluse Keskus
(1)
§ 48
kohaste tõsiste õnnetusjuhtumite, õnnetusjuhtumite ja vahejuhtumite ohutusjuurdlust (edaspidi ohutusjuurdlus) teostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi struktuuriüksus Ohutusjuurdluse Keskus.
(2)Ohutusjuurdluse Keskus on ohutusjuurdluse teostamisel ja sellega seonduvate otsuste tegemisel sõltumatu ning lähtub üksnes seadustest ja muudest õigusaktidest ning Eestile kohustuslikest välislepingutest. Ohutusjuurdluse Keskuse ohutusjuurdlusalase tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet ei tehta.
(3)Ohutusjuurdluse Keskusel on õigus eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks kaasata eksperte ja moodustada komisjone. Ekspert ja komisjon osalevad ohutusjuurdluses ohutusjuurdlust teostava ametiisiku juhtimise ja järelevalve all.
(4)Ohutusjuurdlusega seotud asutused on oma pädevuse piires kohustatud osutama Ohutusjuurdluse Keskusele vajalikku kaasabi.
(5)Ohutusjuurdlust teostav ametiisik peab oma tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi. § 48. Raudteeohutust mõjutav juhtum
(1)Raudteeohutust mõjutavaks juhtumiks on tõsine õnnetusjuhtum, õnnetusjuhtum ja vahejuhtum (edaspidi koos raudteeohutust mõjutav juhtum).
(2)Tõsine õnnetusjuhtum
tähenduses on rongide kokkupõrge või rööbastelt mahasõit, mis põhjustab inimese surma või vähemalt viiele inimesele raske tervisekahjustuse või mille tulemusena saab raudteeveerem, raudteeinfrastruktuur või keskkond Ohutusjuurdluse Keskuse hinnangul vähemalt kahe miljoni euro ulatuses kahjustusi, ja muud samade tagajärgedega õnnetusjuhtumid, millel on selge mõju raudteeohutusele.
(3)Õnnetusjuhtum
tähenduses on ettekavatsemata või ootamatu sündmus või sündmuste jada, mille tagajärjel tekib kahju. Õnnetusjuhtumid jagunevad järgmistesse kategooriatesse: 1) rongi kokkupõrge teise rongi, manööverdava raudteeveeremi või muu takistusega; 2) rongi rööbastelt mahasõit; 3) raudteeületuskohal toimunud õnnetus; 4) raudteeveeremi otsasõit inimesele; 5) raudteeveeremi põleng; 6) muud raudteega seotud õnnetusjuhtumid.
(4)Vahejuhtum
tähenduses on rongi kasutamisega seotud sündmus, mis ei ole tõsine õnnetusjuhtum ega õnnetusjuhtum, kuid mõjutab või võib mõjutada raudtee kasutamise ohutust.
(5)Tõsises õnnetusjuhtumis või õnnetusjuhtumis osalenud juhil on vahetult pärast juhtumit keelatud alkoholi või narkootiliste, psühhotroopsete või psühhotoksiliste ainete tarvitamine.
(6)Raudteeohutust mõjutava juhtumi korral on raudteeinfrastruktuuriettevõtjal ja teistel raudteeinfrastruktuuri valdajatel kohustus likvideerida juhtumi tagajärjed ning taastada võimalikult kiiresti raudteeliiklus. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri omanik või valdaja peab korrapäraselt analüüsima raudteeliikluse taastamiseks tehtavate tööde tõhusust ja vajaduse korral rakendama meetmeid raudteeliikluse taastamise tööde paremaks korraldamiseks.
(7)Tõsise õnnetusjuhtumi või õnnetusjuhtumi korral on riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne osutada õnnetuse tagajärgede likvideerimiseks ning raudteeliikluse võimalikult kiireks taastamiseks igakülgset abi.
(8)Raudteeohutust mõjutava juhtumi tagajärjel raudteeliikluse katkemise korral kauemaks kui 12 tunniks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet nõuda raudteeinfrastruktuuriettevõtjalt või mitteavaliku raudtee valdajalt aruande esitamist raudteeliikluse taastamise ajakulu põhjuste, ohutusjuhtimise süsteemis kajastatud tegutsemisplaani ajakohasuse ning vajalike lisameetmete kohta.
(9)Pärast tõsist õnnetusjuhtumit peab raudteeveoettevõtja abistama ohvreid, aidates neid eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/782 kohaste kaebuste esitamise menetlustes, ilma et see piiraks teiste poolte kohustusi. Selline abi hõlmab asjakohaste suhtluskanalite kasutamist ja psühholoogilist tuge tõsise õnnetusjuhtumi ohvritele ja nende pereliikmetele. [RT I, 19.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026] § 49. Raudteeohutust mõjutavast juhtumist teatamine
(1)Raudteeohutust mõjutavast juhtumist teatavad raudteeinfrastruktuuriettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri valdaja või raudteeveoettevõtja ja järelevalvetoimingute käigus vastavat teavet saanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viivitamata Ohutusjuurdluse Keskusele tema veebilehel avalikustatud sidevahendi kaudu ning seejärel tõsise õnnetusjuhtumi ja õnnetusjuhtumi kohta kirjaliku teatena kolme tööpäeva jooksul juhtumi toimumisest arvates, esitades juhtumi kohta kogu olemasoleva teabe.
(2)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtumi kohta selgub teatajale lisateavet, tuleb see esitada viivitamata Ohutusjuurdluse Keskusele tema veebilehel avalikustatud sidevahendi kaudu ning seejärel tõsise õnnetusjuhtumi ja õnnetusjuhtumi kohta kirjaliku teatena kolme tööpäeva jooksul lisateabe saamisest arvates.
(3)Lisateave vahejuhtumi kohta tuleb esitada kirjalikult ettekande vormis kolme tööpäeva jooksul pärast seda, kui Ohutusjuurdluse Keskus on seda teavet küsinud.
(4)Tõsisest õnnetusjuhtumist ja õnnetusjuhtumist teatab raudteeinfrastruktuuriettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri valdaja viivitamata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Esmalt edastatakse teade Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel avalikustatud sidevahendi kaudu ning seejärel kirjaliku teatena kolme tööpäeva jooksul juhtumi toimumisest arvates.
(5)Vahejuhtumist teatab raudtee-ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri valdaja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile pärast vahejuhtumi põhjuste ning muude asjaolude väljaselgitamist viie tööpäeva jooksul vahejuhtumi toimumisest arvates, esitades Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kirjaliku ettekande.
(6)Raudtee-ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri omanik või valdaja on kohustatud võtma tarvitusele kõik abinõud raudteeohutust mõjutava juhtumi põhjuste väljaselgitamiseks.
(7)Raudteeohutust mõjutavast juhtumist teatamise korra ning kirjaliku teate ja ettekande vorminõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 50. Ohutusjuurdluse algatamine
(1)Ohutusjuurdluse peamine eesmärk on kindlaks teha, kas raudteeohutust mõjutava juhtumi põhjustas tegevus, tegevusetus, sündmus, tingimus või nende kombinatsioon, ja esitada soovitused, et edaspidi sellist juhtumit vältida ning parandada raudteeohutust.
(2)Ohutusjuurdluse Keskus algatab tõsise õnnetusjuhtumi puhul ohutusjuurdluse viivitamata.
(3)Ohutusjuurdluse Keskusel on õigus algatada ohutusjuurdlus õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi puhul, mis teatud tingimustel oleks võinud põhjustada tõsise õnnetusjuhtumi, samuti üleeuroopalise raudteesüsteemi allsüsteemi või koostalitluse komponendi tehnilise rikke korral.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul ohutusjuurdluse algatamise otsustamisel peab Ohutusjuurdluse Keskus võtma arvesse õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi tõsidust, seda, kas see on osa õnnetusjuhtumite või vahejuhtumite seeriast, mis mõjutavad süsteemi kui tervikut, ja selle mõju raudteeohutusele.
(5)Ohutusjuurdluse Keskus peab õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi puhul otsustama ohutusjuurdluse algatamise kahe kuu jooksul õnnetusjuhtumit või vahejuhtumit käsitleva teate kättesaamisest arvates.
(6)Ohutusjuurdluse Keskus arvestab õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi ohutusjuurdluse algatamisel teise liikmesriigi ohutusasutuse, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja raudteeveoettevõtja esitatud taotlusi.
(7)Ohutusjuurdluse Keskus teavitab ühe nädala jooksul pärast ohutusjuurdluse algatamise otsust sellest Raudteeametit. Teates märgitakse raudteeohutust mõjutava juhtumi kuupäev, kellaaeg ja koht, juhtumi liik ning tagajärjed surmajuhtumite, tervisekahjustuste ja eeldatava materiaalse kahju korral. § 51. Ohutusjuurdluse menetlus
(1)Raudtee-ettevõtjad ja kolmandad isikud on Ohutusjuurdluse Keskuse nõudmisel kohustatud esitama nende valduses oleva asjassepuutuva teabe.
(2)Raudtee-ettevõtja või muu raudtee valdaja esitab kõigi tõsiste õnnetusjuhtumite ja õnnetusjuhtumite ning Ohutusjuurdluse Keskuse nõudmisel ka vahejuhtumite kohta kogutud materjalid Ohutusjuurdluse Keskusele.
(3)Ohutusjuurdluse Keskus korraldab õnnetuspaiga uurimise võimalikult lühikese ajaga, et raudteeinfrastruktuuriettevõtja saaks raudteeinfrastruktuuri taastada ja liikluseks avada.
(4)Ohutusjuurdlus teostatakse võimalikult avalikult. Pooltele antakse võimalus selgituste andmiseks ja neid teavitatakse ohutusjuurdluse tulemustest.
(5)Raudteeinfrastruktuuriettevõtjale ja raudteeveoettevõtjale, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Raudteeametile, ohvritele ja nende sugulastele, kahjustatud vara omanikele, tootjatele, töötajate ja raudtee kasutajate esindajatele, Päästeametile, Politsei- ja Piirivalveametile ning Keskkonnainspektsioonile antakse võimalus anda asjakohast tehnilist või muud teavet ohutusjuurdlusaruande kvaliteedi parandamiseks. Ohutusjuurdlusasutus võtab arvesse ka ohvrite ja nende sugulaste mõistlikke vajadusi ning teavitab neid ohutusjuurdluse käigust.
(6)Ohutusjuurdluse korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 52. Ohutusjuurdluse Keskuse menetluslikud õigused
(1)Ohutusjuurdlust teostaval ametiisikul on õigus: 1) viivitamata juurde pääseda raudteeohutust mõjutava juhtumi sündmuskohale ning sellega seotud raudteeveeremile, raudteeinfrastruktuurile ning liikluskontrolli- ja signaalseadmetele; 2) nõuda kõrvaliste isikute õnnetuskohale ligipääsu piiramist ning keelata õnnetuskohal esemete teisaldamine, eemaldamine ja hävitamine; 3) korraldada tõendusmaterjalide loetelu viivitamatu koostamine ning rusude, raudteeveeremi, infrastruktuuriseadeldiste ja -komponentide kontrollitud eemaldamine uurimiseks või analüüsiks; 4) viivitamata juurde pääseda pardaregistreerimis- ja muudele teavet salvestavatele seadmetele ja nende salvestistele ning need enda kontrolli alla võtta; 5) viivitamata saada enda käsutusse ohvrite surnukehade ekspertiisi tulemused; 6) küsitleda juhtumiga seotud raudteetöötajaid ja teisi tunnistajaid, kellel võib olla ohutusjuurdluse seisukohalt tähtsat teavet, ning nõuda ohutusjuurdluseks vajaliku teabe kinnitamist või andmist; 7) koostöös kriminaalasja kohtueelset menetlust toimetava uurimisasutusega juurde pääseda kogu juhtumiga seotud asjassepuutuvale teabele ja dokumentidele; 8) viivitamata juurde pääseda juhtumiga seotud isikute uurimise tulemustele; 9) saada juurdepääs juhtumiga seotud raudteeinfrastruktuuriettevõtja, raudteeveoettevõtja, hoolduse eest vastutava üksuse ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti asjakohasele teabele ja dokumentidele.
(2)Ohutusjuurdlust teostaval ametiisikul on õigus ohutusjuurdluse toimingutega seotud kohustuste täitmiseks teha kohustatud isikule ettekirjutus.
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettekirjutus peab olema kirjalik ja sisaldama järgmisi andmeid: 1) ettekirjutuse tegemise aeg ja koht; 2) ettekirjutuse sisu ja õiguslik alus; 3) ettekirjutuse täitmise tähtaeg; 4) ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatava sunniraha määr; 5) otsuse vaidlustamise võimalus, tähtaeg ja kord; 6) ettekirjutuse teinud ametiisiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus.
(4)Kui kohustatud isik jätab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettekirjutuse täitmata, võib ohutusjuurdlust teostav ametiisik rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on füüsilisele isikule 1500 eurot ja juriidilisele isikule 60 000 eurot. § 53. Ohuhoiatus
(1)Ohutusjuurdluse Keskus võib teha ohutusjuurdluse käigus ohuhoiatuse, kui raudteeohutust mõjutava juhtumi uurimisel on ilmnenud faktid ja asjaolud, millel on tähtsus rohkem kui ühe raudteeinfrastruktuuriettevõtja või raudteeveoettevõtja või ühe või rohkema liikmesriigi jaoks.
(2)Ohuhoiatuse tegemisel hindab Ohutusjuurdluse Keskus ohutust mõjutavaid asjaolusid asjassepuutuval raudteeveeremi osal, raudteeinfrastruktuuri rajatisel, raudteeliikluse korralduses, hooldusmeetmetes, käitlusprotsessides ning tehnilistes ja õigusnormides.
(3)Ohuhoiatus sisaldab ainult fakte ja kirjeldusi ning ei sisalda soovitusi ega hinnanguid.
(4)Ohuhoiatuse edastab Ohutusjuurdluse Keskus asjaosalistele ja Raudteeametile. § 54. Koostöö teiste riikide ohutusjuurdlus- ja ohutusasutustega
(1)Kui raudteeohutust mõjutava juhtumi toimumiskohta ei ole võimalik liikmesriikides kindlaks teha või kui see toimus Eesti ja teise liikmesriigi vahelisel piirirajatisel või selle lähedal, teeb Ohutusjuurdluse Keskus koostööd teise liikmesriigi ohutusjuurdlusasutusega, et leppida kokku ohutusjuurdluse korraldamine kas ühiselt või ainult ühe ohutusjuurdlusasutuse poolt.
(2)Teise liikmesriigi uurimisorganid kutsutakse ohutusjuurdluses osalema ja neile antakse juurdepääs asjakohasele teabele ja tõenditele, kui raudteeohutust mõjutava juhtumiga on seotud selles liikmesriigis asutatud ja litsentsitud raudtee-ettevõtja ning kui raudteeohutust mõjutava juhtumiga on seotud selles liikmesriigis registreeritud või hooldatud raudteeveerem. Kolmanda riigiga lepitakse ohutusjuurdluse tegija määramine kokku eraldi lepinguga.
(3)Ohutusjuurdluse Keskus võib vajaduse korral ja tingimusel, et see ei kahjusta ohutusjuurdluse sõltumatust, paluda teise liikmesriigi ohutusjuurdlusasutuselt ja Raudteeametilt eriteadmisi, abi tehnilise kontrolli ja analüüsi tegemisel ning hinnanguid.
(4)Ohutusjuurdluse Keskus vahetab arvamusi ja kogemusi teiste liikmesriikide ohutusjuurdlusasutustega ühiste uurimismeetodite väljatöötamiseks, ohutusalaste soovituste järelkontrolli ühiste põhimõtete koostamiseks ning teaduse ja tehnika arenguga kohanemiseks.
(5)Ohutusjuurdluse Keskus osaleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 artiklis 22 sätestatu kohaselt vastastikuste eksperdihinnangute programmis. § 55. Ohutusjuurdlusega seonduvad aruanded
(1)Ohutusjuurdluse tulemuste kohta koostab Ohutusjuurdluse Keskus hiljemalt 12 kuud pärast raudteeohutust mõjutavat juhtumit kirjaliku ohutusjuurdluse aruande ja avalikustab selle viivitamata.
(2)Ohutusjuurdluse aruandes ei anta hinnangut kellegi süüle või vastutusele.
(3)Ohutusjuurdluse aruanne edastatakse kõigile asjassepuutuvatele raudteeinfrastruktuuriettevõtjatele, raudteeveoettevõtjatele, teise liikmesriigi ohutusjuurdlusasutustele, kannatanutele ja nende sugulastele, kahjustatud vara omanikele ja tootjatele, Päästeametile, töötajate ja reisijate esindajatele ning Raudteeametile.
(4)Ohutusjuurdluse aruanne sisaldab kokkuvõtet, fakte juhtumi kohta, uurimise ja käsitluse andmeid, analüüsi ja järeldusi, rakendatud meetmeid ning Ohutusjuurdluse Keskuse esitatud soovitusi seoses raudteeohutust mõjutava juhtumiga vastavalt juhtumi tõsidusele.
(5)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning asutused, ettevõtted ja organisatsioonid, kellele Ohutusjuurdluse Keskuse ohutusjuurdluse aruandes esitatud soovitused on suunatud, esitavad Ohutusjuurdluse Keskusele ohutusjuurdluse aruande avalikustamisele järgneva aasta 1. aprilliks soovituste põhjal võetud või kavandatavate meetmete aruande. Aruande koopia võib Ohutusjuurdluse Keskus esitada teistele asutustele.
(6)Iga aasta
- septembriks avaldab Ohutusjuurdluse Keskus oma veebilehel aastaaruande, kus esitatakse ülevaade eelneva kalendriaasta jooksul uuritud raudteeohutust mõjutavatest juhtumitest, soovitustest ning soovituste põhjal võetud meetmetest raudteeliiklusohutuse kohta. Aastaaruande koopia edastatakse Raudteeametile.
- peatükk Raudteeveeremi juhtimine §
- Raudteeveeremi juhtimine
(1)Raudteeveoks vajalikku veeremit juhib vedurimeeskond, mis koosneb kahest liikmest – vedurijuhist ja vedurijuhiabist. Eriveeremit võib juhtida vedurijuht üksi.
(2)Vedurijuht võib juhtida raudteeveoks vajalikku veeremit vedurijuhiabita üksnes juhul, kui raudteeveoettevõtja või muu raudteeveeremi omanik või valdaja on kehtestanud vedurijuhiabita raudteeveeremi juhtimise eeskirja ja vedur on varustatud seadmega, mis võimaldab rongi peatada, kui vedurijuht ei ole võimeline vedurit juhtima.
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vedurijuhiabita raudteeveeremi juhtimise eeskirja projekti koos ohutuse analüüsiga, mis on koostatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 402/2013 riskihindamise ühise ohutusmeetodi kohta ja määruse (EÜ) nr 352/2009 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 121, 03.05.2013, lk 8–25) kohaselt, esitab raudteeveoettevõtja või muu raudteeveeremi omanik või valdaja eelnevalt kooskõlastamiseks sellele raudteeinfrastruktuuriettevõtjale, kelle infrastruktuuril sõita soovitakse, ja seejärel heakskiitmiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.
(4)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet keeldub vedurijuhiabita raudteeveeremi juhtimise eeskirja heakskiitmisest, kui eeskiri ei taga vedurijuhiabita raudteeveeremi juhtimise ohutust. Eeskiri jõustub pärast selle heakskiitmist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt.
(5)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus peatada viivitamata raudteeliikluses raudteeveerem, mille vedurimeeskond ei koosne vedurijuhist ja vedurijuhiabist, kui selline vedurimeeskond on nõutav. § 57. Raudteeveeremi juhtimise õigus
(1)Vedurijuhina võib töötada ja raudteeveeremit juhtida isik, kellel on: 1) Eesti või mõne teise liikmesriigi väljaantud kehtiv vedurijuhiluba (edaspidi vedurijuhiluba), mis tõendab, et vedurijuht vastab terviseseisundile, haridusele ja kutseoskustele kehtestatud nõuetele; 2) Eestis tegutseva raudtee-ettevõtja väljaantud sertifikaat (edaspidi sertifikaat), mis näitab, millisel infrastruktuuriosal on sertifikaadi omajal lubatud sõita ja millist raudteeveeremit on tal lubatud juhtida.
(2)Vedurijuhil peavad raudteeveeremi juhtimisel olema kaasas vedurijuhiluba ja sertifikaat. Kui vedurijuhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eestis väljastatud vedurijuhiloa ja sertifikaadi kaasaskandmine kohustuslik.
(3)Väljaspool Euroopa Liitu välja antud vedurijuhiloa alusel võib isik riigipiirist kuni Eesti piirijaamani sõitval raudteeveeremil vedurijuhina või vedurijuhiabina töötada juhul, kui Eesti ja välisriik on selles kokku leppinud.
(4)Teavitades eelnevalt raudteeinfrastruktuuriettevõtjat, võib raudteeveoettevõtja nõutava sertifikaadita vedurijuhil lubada juhtida raudteeveeremit konkreetsel raudteelõigul tingimusel, et teda juhendab teine vedurijuht, kellel on olemas sellel raudteelõigul raudteeveeremit juhtida lubav sertifikaat, järgmistel juhtudel: 1) kui raudteeinfrastruktuuri toimimisega seotud häire tõttu on vaja kiiresti juhtida rong teisele rajale või teha raudteeinfrastruktuuril hooldustöid; 2) sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa kasutamisel raudteeveoks ajaloolise väärtusega raudteeveeremil; 3) raudteeinfrastruktuuriettevõtja nõusolekul sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa kasutamisel kaubaveoks; 4) uue raudteeveeremi kohaletoimetamisel või tutvustamisel; 5) vedurijuhi koolitamisel või eksamineerimisel; 6) raudteeinfrastruktuuriettevõtja nõusolekul uue raudteeveeremi katsetamisel või muu tehnoloogilise vajaduse korral.
(5)Liikluseks suletud raudteel võib lisaks vastava pädevusega vedurijuhile juhtida eriveeremit ka isik, kellel on raudtee eriveeremi juhi kutse kutseseaduse tähenduses.
(6)Vedurijuhiabil peab olema vedurijuhiabi kutse kutseseaduse tähenduses, mis antakse viieks aastaks.
(7)Vedurijuhiabina võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
(8)Raudteeveeremit ei ole lubatud juhtida ega vedurijuhiabi ülesandeid täita isikul, kes on joobeseisundis korrakaitseseaduse § 36 ja liiklusseaduse § 69 lõike 2 tähenduses või alkoholi piirmäära ületavas seisundis liiklusseaduse § 69 lõike 3 tähenduses. Joobeseisund või alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.
(9)Raudteeveoettevõtja või muu raudteeveeremi valdaja ei tohi lubada raudteeveeremit juhtima või vedurijuhiabi ülesandeid täitma käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud isikut.
(10)Raudteeinfrastruktuuriettevõtjal on õigus vedurijuht raudteeveeremi juhtimiselt või vedurijuhiabi tema ülesannete täitmiselt kõrvaldada, kui on alust eeldada, et nimetatud isik on tarvitanud alkoholi või narkootilisi, psühhotroopseid või psühhotoksilisi aineid, teavitades sellest viivitamata raudteeveoettevõtjat või muud raudteeveeremi valdajat. § 58. Vedurijuhiloa ja selle duplikaadi taotlemine ning vedurijuhiloa uuendamine
(1)Vedurijuhiloa vormistab ja annab isikule Transpordiamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse alusel. [RT I, 10.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]
(2)Vedurijuhiloa saamiseks peab isik sooritama Transpordiametis vedurijuhieksami. [RT I, 10.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]
(3)Vedurijuhiluba antakse isikule, kes on: 1) vähemalt 20-aastane; 2) omandanud vähemalt põhihariduse ja läbinud vedurijuhi 3. taseme kutseõppe või keskhariduse baasil vedurijuhi väljaõppe üldkoolituse; [RT I, 19.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026] 3) esitanud tõendi
§-s 37 sätestatud tervisekontrolli läbimise kohta; 4) edukalt sooritanud vedurijuhieksami.
(4)Vedurijuhiluba kehtib kümme aastat. Enne nimetatud tähtaja möödumist tuleb vedurijuhiluba uuendada. Vedurijuhiloa uuendamiseks peab vedurijuht Transpordiametis edukalt sooritama vedurijuhieksami. [RT I, 10.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]
(5)Vedurijuhiloa kehtivuse säilitamiseks peab selle omanik läbima
§ 37lõikes 5 määratud perioodilisi tervisekontrolle ja osalema raudtee-ettevõtja pakutavatel üldiste kutseteadmiste koolitustel.
(6)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet keeldub vedurijuhiloa väljaandmisest või uuendamisest järgmistel juhtudel: 1) taotleja ei soorita nõutava tulemusega vedurijuhieksamit; 2) taotleja on esitanud taotluses enda kohta ebaõigeid andmeid; 3) taotleja ei ole läbinud tervisekontrolli; 4) taotleja ei ole tasunud riigilõivu; 5) taotleja raudteeveeremi juhtimise õigus on
§ 69lõike 1 punkti 2 kohaselt peatatud ning peatamise tähtaeg ei ole möödunud.
(7)Vedurijuhiloa taotlemise või uuendamise taotluse läbivaatamise ja duplikaadi väljastamise eest ning vedurijuhi teooriaeksamile registreerimise ja eksami vastuvõtmise eest tuleb tasuda riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. [RT I, 30.12.2023, 1 - jõust. 01.07.2024]
(8)Vedurijuhiloa väljaandmise, uuendamise ja duplikaadi väljastamise eeskirja, vedurijuhiloa vormi ning vedurijuhi eksamineerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(9)Vedurijuhiloa vorm ja vedurijuhiloale kantavad andmed on kehtestatud komisjoni määruse (EL) nr 36/2010 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/59/EÜ kohaste ühenduse vedurijuhilubade, lisasertifikaatide, lisasertifikaatide kinnitatud koopiate ja vedurijuhiloa taotluste vormide kohta (ELT L 13, 19.01.2010, lk 1–27) I lisas. § 59. Sertifikaadi väljaandmine
(1)
§ 57lõike 1 punktis 2 nimetatud sertifikaadi annab välja ja seda uuendab vedurijuhi tööle võtnud raudtee-ettevõtja.
(2)Sertifikaadi ja sertifikaadi kinnitatud koopia vorm on kehtestatud komisjoni määruse (EL) nr 36/2010 II ja III lisas.
(3)Kui vedurijuhile on varem välja antud sertifikaat, peab raudtee-ettevõtja talle uue sertifikaadi väljaandmisel võtma arvesse tema varasema sertifikaadi andmeid.
(4)Vedurijuhi tööle võtnud raudtee-ettevõtja kannab sertifikaadile ühe või mõlemad juhtimisõiguse kategooriad või vajaduse korral komisjoni määruse (EL) nr 36/2010 II lisas nimetatud alamkategooriad: 1) A-kategooria – manöövervedur, töörong, iseliikuv raudtee eriveerem ja muu vedur, kui seda kasutatakse manööverdamiseks; 2) B-kategooria – kauba- või reisijateveoks kasutatav raudteeveerem.
(5)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja kirjaliku nõusoleku alusel kannab vedurijuhi tööle võtnud raudtee-ettevõtja sertifikaadile raudtee selle sõidupiirkonna andmed, kus vedurijuhil on lubatud sõita.
(6)Raudtee-ettevõtja sisestab sertifikaadi väljaandmisel või muutmisel selles sisalduvad andmed ning sertifikaadi peatamise või kehtetuks tunnistamise andmed viivitamata raudteeliiklusregistrisse. § 60. Nõuded sertifikaadi taotlemiseks ja kehtivuse säilitamiseks
(1)Sertifikaat antakse isikule, kes on läbinud
§ 62lõike 3 kohase sertifikaadiväljaõppe ja sooritanud sertifikaadieksami.
(2)Sertifikaat kehtib üksnes sellel märgitud veduriliigi kohta ja sõidupiirkonnas. Sertifikaadi saamiseks peab vedurijuhil olema: 1) vedurijuhiluba; 2) läbitud raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemi koolitus; 3) seda liiki veduri juhtimise oskus, mille juhtimiseks sertifikaati soovitakse; 4) põhjalikud teadmised sellest sõidupiirkonnast, kus sõitmiseks sertifikaati soovitakse; 5) raudteeliikluses toimetulekuks vajalikul tasemel keeleoskus.
(3)Esmakordselt teatavat liiki veduri juhtimise õigust taotleval isikul peab olema kehtiv vedurijuhiluba ning taotlemisele eelnev neljakuuline vedurijuhiabi tööstaaž seda liiki veduril, mille juhtimise õigust ta taotleb.
(4)Kui vedurijuht taotleb täiendavalt teist liiki veduri juhtimise õigust, peab tal enne taotlemist olema vedurijuhiabi tööstaaži seda liiki veduril vähemalt kaks kuud ning eelnevat tööstaaži vedurijuhina vähemalt kuus kuud.
(5)Teatavat liiki veduri juhtimise õiguse taotleja, kes ei tööta avalikku raudteed majandava ettevõtja juures ja soovib saada sertifikaati, mis annaks juhtimisõiguse ka avalikul raudteel, peab sertifikaadiväljaõppe käigus tegema avalikul raudteel sõitval veduril kaasa vähemalt kümme sõitu ühe kuu jooksul enne sertifikaadi taotlemist.
(6)Kui isik taotleb esmakordselt sellise raudteeveeremi juhtimise õigust, mis on kohandatud käitamiseks vedurijuhiabita, peab tal olema sellise raudteeveeremi juhtimise kogemus stažöörina vedurijuhi järelevalve all vähemalt neli kuud.
(7)Sertifikaadi kehtivuse säilitamiseks peab vedurijuht läbima
§ 62
lõike 3 kohase perioodilise täiendusõppe ja § 65 lõike 2 punkti 3 kohase vahekontrolli raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemis kehtestatud korra alusel. Vedurijuhi koolitus ja vahekontroll, samuti vedurijuhi oskused sertifikaadi saamisel peavad olema kooskõlas vedurijuhi kohta kehtestatud kutseteadmiste ja -oskustega. § 61. Sertifikaadi kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine ning vaidlustamine
(1)Raudtee-ettevõtja peatab sertifikaadi kehtivuse või tunnistab selle kehtetuks, kui: 1) vedurijuht jätab mõjuva põhjuseta täiendusõppele ilmumata; 2) vedurijuht ei läbi
§ 65lõike 2 punktis 3 nimetatud vahekontrolli; 3) lõpeb vedurijuhi ja raudtee-ettevõtja vaheline tööleping või muu sarnane leping.
(2)Sertifikaadi väljaandmise, muutmise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise ja eeltoodu vaidlustamise korra kehtestab raudtee-ettevõtja oma ohutusjuhtimise süsteemis.
(3)Kui vedurijuht on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud korra kohaselt vaidlustanud raudtee-ettevõtja tehtud sertifikaadi väljaandmise, muutmise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuse ning ei ole vaidlustuse lahendusega rahul, on tal õigus pöörduda kaebusega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole.
(4)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb kaebuse kohta otsuse ühe kuu jooksul kaebuse saamisest arvates. Otsusega jätab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kaebuse rahuldamata või teeb raudtee-ettevõtjale ettekirjutuse kaebaja õiguste rikkumise kõrvaldamiseks. § 62. Vedurijuhi koolitus
(1)Raudtee-ettevõtja on vastutav tema juures töötava vedurijuhi koolitamise eest.
(2)Vedurijuhi koolitus toimub väljaõppena uute oskuste või kutseala omandamiseks või täiendusõppena omandatud kutseala arendamiseks.
(3)Väljaõpe on vedurijuhi väljaõppe üldkoolitus ja sertifikaadiväljaõpe. Vedurijuhi täiendusõpe on perioodiline täiendusõpe sertifikaadi kehtivuse säilitamiseks ja muud lisakoolitused.
(4)Koolituse läbimist tõendab koolitaja väljaantud tunnistus või tõend.
(5)Vedurijuht peab läbima täiendusõppe vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Täiendusõppe kavandamisel tuleb arvestada vedurijuhi haridust ja töökogemusi ning teadmiste ja oskuste arendamise vajadust tööülesannete jätkuvaks nõuetekohaseks täitmiseks. § 63. Vedurijuhi koolitaja
(1)Vedurijuhi koolitaja võib olla ettevõtja, kellele on antud selleks tegevusluba ja kes vastab komisjoni otsuse 2011/765/EL vedurijuhtide koolitamisega tegelevate koolituskeskuste tunnustamise kriteeriumide, vedurijuhtide eksamineerijate tunnustamise kriteeriumide ja eksamite korraldamise kriteeriumide kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/59/EÜ (ELT L 314, 29.11.2011, lk 36–40) artiklites 3 ja 4 kehtestatud nõuetele.
(2)Koolitaja tegevusloa taotluse lahendab kolme kuu jooksul Haridus- ja Teadusministeerium, kellele esitatakse tegevusloa taotlemisel järgmised andmed ja dokumendid: 1) kinnitus, et vedurijuhi koolitus vastab komisjoni otsuse 2011/765/EL artiklis 3 kehtestatud sõltumatuse ja erapooletuse nõuetele; 2) andmed ja dokumendid, mis tõendavad komisjoni otsuse 2011/765/EL artikli 4 lõikes 2 kehtestatud nõuetele vastavust.
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuete täitmise tuvastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet eelhaldusaktiga. § 64. Vedurijuhi kutseteadmistele ja -oskustele esitatavad nõuded
(1)Raudteeveeremi juhtimise õiguse saamiseks ja omamiseks peab isik tundma: 1) raudtee tehnokasutuseeskirja; 2) tuleohutusnõudeid ja tulekustutusvahendeid; 3) keskkonnakaitsenõudeid ja nõudeid keskkonnareostuse vähendamiseks; 4) tööohutus- ja töötervishoiunõudeid; 5) esmaabivõtteid; 6) vastavat liiki veduri ehitust; 7) automaatpiduri ja -siduri ehitust; 8) veduri side- ja turvaseadmete kasutamist; 9) veduri rikke avastamise ja teeloleku ajal kõrvaldamise võtteid; 10) raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi eeskirja.
(2)Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule peavad raudteeveeremi juhtimise õigust taotlev isik ja vedurijuht tundma oma sõidupiirkonna teeprofiili, fooride ja teiste signaalide asukohti, sõidupiirkonna jaamade tehnokorraldusakte ning sõidupiirkonnas raudteeinfrastruktuuriettevõtja kehtestatud kiiruspiiranguid.
(3)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja, kelle raudteel vedurijuht sõidab, on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu tagamiseks rakendama abinõusid, mis on sätestatud raudteeinfrastruktuuriettevõtja tegevuseeskirjas, mille alusel raudteeinfrastruktuur raudteeveoettevõtjatele kasutada antakse.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu tagamiseks on raudteeinfrastruktuuriettevõtja kohustatud korraldama mõistliku tasu eest sõiduväljaõpet ja katsesõite nende raudteeveoettevõtjate vedurijuhtidele ja vedurimeeskondadele, kellele ta on eraldanud läbilaskevõimeosa või kes on esitanud taotluse läbilaskevõimeosa või ohutustunnistuse saamiseks.
(5)Nõuded vedurijuhi teadmistele, oskustele ja väljaõppe üldkoolituse sisule kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 65. Vedurijuhi teadmiste hindamine
(1)Teadmiste hindamise eesmärk on välja selgitada vedurijuhi tööalased teadmised ja oskused. Vajaduse korral tuleb vedurijuhile võimaldada tema teadmiste ja oskuste täiendamiseks lisakoolitust.
(2)Vedurijuhi teadmisi ja oskusi hinnatakse: 1) pärast väljaõppe üldkoolituse läbimist vedurijuhiloa saamiseks vedurijuhi eksamil; 2) pärast sertifikaadiväljaõppe läbimist sertifikaadieksamil; 3) vahekontrollil sertifikaadi kehtivuse säilitamiseks.
(3)Sertifikaadieksami ja vahekontrolli korraldab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tunnustatud eksamineerija.
(4)Eksamineerija koostab eksamineerimise korra, kus on kehtestatud hindamise ja punktiarvestuse põhimõtted ja tulemuste esitamise viis ning mis on kooskõlas komisjoni otsuse 2011/765/EL artikliga 9. Eksamineerimise kord peab olema tehtud eksamineeritava jaoks kättesaadavaks vähemalt nädal enne eksami toimumist.
(5)Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud vahekontrolli peab vedurijuht läbima üks kord kolme aasta jooksul. Kontrolli käigus hinnatakse vedurijuhi teadmisi raudteeveeremi ja sõidupiirkonna kohta ning keeleoskust, kui raudteeinfrastruktuuriettevõtja poolt raudteeinfrastruktuuril suhtlemiseks määratud keel ei ole isiku emakeel.
(6)Sõidupiirkonna tundmist ja keeleoskust puudutava vahekontrolli peab vedurijuht läbima ka siis, kui ta on olnud tööst eemal vähemalt aasta ja soovib tööle naasta.
(7)Eksamineerija teatab teadmiste hindamise aja, koha ja kontrollitava teema Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile vähemalt kümme tööpäeva enne sertifikaadieksami või vahekontrolli toimumist.
(8)Sertifikaadieksami või vahekontrolli läbimist tõendab eksamineerija väljaantud tunnistus või tõend.
(9)Sertifikaadieksami või vahekontrolli tulemuste vaidlustamise korra kehtestab raudtee-ettevõtja oma ohutusjuhtimise süsteemis.
(10)Kui vedurijuht ei ole pärast käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud korra kohast sertifikaadieksami või vahekontrolli tulemuste vaidlustamist rahul raudtee-ettevõtja tehtud otsusega, on tal õigus pöörduda kaebusega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole, kes teeb otsuse ühe kuu jooksul kaebuse saamisest arvates. Otsusega jätab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kaebuse rahuldamata või teeb ettekirjutuse kaebaja õiguste rikkumise kõrvaldamiseks. § 66. Nõuded eksamineerijale ja eksamineerija tunnustamine
(1)
§ 65lõikes 3 nimetatud eksamineerijal peab olema kehtiv vedurijuhiluba ja vähemalt nelja-aastane sõidukogemus asjaomasel raudteeveeremil.
(2)Eksamineerija vastavust käesoleva paragrahvi lõike 1 nõuetele ja tema koostatud eksamineerimise korra vastavust
§ 65lõike 4 nõuetele kinnitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti väljaantud eksamineerijatunnistus.
(3)Eksamineerijatunnistuse saamiseks esitab taotleja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile taotluse, millele lisab
§ 65lõikes 4 nimetatud eksamineerimise korra ja dokumendid, mis tõendavad tema vastavust komisjoni otsuse 2011/765/EL artiklis 8 sätestatud pädevusnõuetele.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluses tuleb lisaks märkida valdkond või valdkonnad, milles eksamineerijatunnistust taotletakse: 1) üldiste erialateadmiste hindamine; 2) raudteeveeremiga seotud erialateadmiste hindamine; 3) raudteeinfrastruktuuriga seotud erialateadmiste hindamine.
(5)Eksamineerijatunnistuse taotlus lahendatakse 30 päeva jooksul kõigi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide saamisest arvates.
(6)Eksamineerijatunnistus antakse viieks aastaks ning sellele märgitakse järgmised andmed: 1) eksamineerija nimi, isikukood ja kontaktandmed; 2) eksamineerijatunnistuse number; 3) valdkond või valdkonnad, milles on eksamineerijal õigus eksameid korraldada; 4) keeled, milles eksamineerija eksameid korraldab; 5) tunnistuse kehtivusaeg.
(7)Kui eksamineerijatunnistuse andmise aluseks olnud andmed muutuvad, peab eksamineerija esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile taotluse tunnistuse muutmiseks, millele lisatakse dokumendid muudatuste kohta. § 67. Vedurijuhi teadmiste hindamise ning vedurijuhiloa ja sertifikaadi väljaandmise süsteemi hindamine
(1)Vähemalt iga viie aasta järel korraldab Kliimaministeerium vedurijuhi ametialaste teadmiste ja oskuste omandamise ja hindamise ning vedurijuhiloa ja sertifikaadi väljaandmise süsteemi sõltumatu hindamise. [RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]
(2)Hindamise tulemused edastatakse asjaomastele asutustele ning vajaduse korral võetakse meetmed, et hindamise käigus ilmnenud puudused likvideerida. §
- Raudteeveeremi juhtimiselt ajutine kõrvaldamine () Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ametnik kõrvaldab isiku ajutiselt raudteeveeremi juhtimiselt liiklusseaduse §-s 91 sätestatud alustel ja korras. §
- Raudteeveeremi juhtimise õiguse peatamine ja vedurijuhiabina töötamise