← Eesti

Veeseadus

Lühidalt

See seadus reguleerib vee kasutamist ja kaitset Eestis, sätestades alused säästvaks veekasutuseks, veekaitsenõuded ning isikute õigused ja kohustused vee kasutamisel.

Mida see reguleerib

Keda see puudutab

Olulisemad punktid

Seaduse tekst
Obsah (20)§ 44§ 61§ 36§ 76§ 66§ 205§ 39§ 42§ 46§ 72§ 30§ 80§ 87§ 85§ 128§ 48§ 112§ 118§ 196§ 119

seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.09.2025 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 30.06.2026 Avaldamismärge: RT I, 08.07.2025, 70 Veeseadus1 Vastu võetud 30.01.2019 RT I, 22.02.2019,

  1. peatükis avalikku veekogusse ehitamise kohta sätestatu laieneb ka majandusvööndile ning merekeskkonna kaitse kohta sätestatu ka Eestis registreeritud laevadele ja õhusõidukitele väljaspool Eesti mereala. §
  2. Haldusmenetluse seaduse ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kohaldamine

(1)Käesolevas seaduses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(2)Käesolevas seaduses sätestatud vee erikasutuse keskkonnaloa (edaspidi veeluba) menetlusele kohaldatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse 5. peatükki, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. § 3. Veekogu
(1)Veekogu on püsiv või ajutine voolava, aeglaselt liikuva või seisva veega täidetud süvend, nagu jõgi, oja, peakraav, sealhulgas nendel asuv paisjärv, kanal, paadikanal, allikas, järv, sealhulgas tehisjärv, või meri. [RT I, 21.09.2021, 3 - jõust. 01.10.2021]
(2)[Kehtetu - RT I, 21.09.2021, 3 - jõust. 01.10.2021]
(3)[Kehtetu - RT I, 21.09.2021, 3 - jõust. 01.10.2021]
(4)Veekoguks ei peeta: 1) reoveepuhasti biotiiki; 2) veejuhet ja kraavi, mis on rajatud heit-, sademe-, kaevandus- ja karjäärivee ning turbatootmisala vee juhtimiseks veekogusse, ning kuivenduskraavi, mille kaudu juhitakse vett maaparandussüsteemi eesvoolu; 3) märgalapuhastit; 4) vesiviljeluseks rajatud tiiki ja basseini ning neid teenindavaid veejuhtmeid; 5) sademevee kogumise süsteemi; 6) kaevandus- ja karjäärivee ning turbatootmisala vee settebasseini; 7) väljavooluta tehisjärve veepeegli pindalaga alla ühe hektari; 8) muid kindlal eesmärgil rajatud püsivalt või ajutiselt veega täidetud ehitisi. [RT I, 21.09.2021, 3 - jõust. 01.10.2021] §
  1. Siseveekogu () Siseveekogu on veekogu, mida ei läbi riigipiir. §
  2. Pinnavesi () Pinnavesi on maismaavesi, välja arvatud põhjavesi, ning siirdevesi, rannikuvesi ja keemilise seisundi hindamisel ka territoriaalmeri. §
  3. Maismaavesi () Maismaavesi on maapinnal seisev või voolav vesi ning põhjavesi maismaa pool lähtejoont, millest mõõdetakse territoriaalmere laiust. §
  4. Põhjavesi () Põhjavesi on kogu vesi, mis asub maapinna all küllastumusvööndis ning on otseses kokkupuutes pinnase või aluspõhjaga. §
  5. Siirdevesi () Siirdevesi on jõesuulähedane pinnavesi, mis on mere läheduse tõttu osalt soolane, kuid mida sissevoolav magevesi tunduvalt mõjutab. §
  6. Rannikuvesi () Rannikuvesi on rannikulähedane merevesi maismaa pool joont, mille iga punkt on ühe meremiili kaugusel mere pool lähimast punktist lähtejoonel, millest mõõdetakse territoriaalmere laiust ja mis ulatub siirdevee olemasolu korral siirdevee välispiirini. §
  7. Tehisveekogu () Tehisveekogu on inimtegevuse tulemusena tekkinud veekogu. §
  8. Pinnaveekogum () Pinnaveekogum on selgelt eristuv ja oluline osa pinnaveest, nagu järv, jõgi, oja, paisjärv, peakraav, kanal, kraav või nende osa, siirdevesi või rannikuvee osa. §
  9. Põhjaveekogum () Põhjaveekogum on põhjaveekihis või -kihtides selgesti eristatav veemass. §
  10. Tehisveekogum () Tehisveekogum on pinnaveekogum, mis on tehisveekogumiks määratud käesolevas seaduses sätestatud korra kohaselt. §
  11. Tugevasti muudetud veekogum () Tugevasti muudetud veekogum on pinnaveekogum, mis on tugevasti muudetud veekogumiks määratud käesolevas seaduses sätestatud korra kohaselt. §
  12. Põhjaveekiht () Põhjaveekiht on üks või mitu maa-alust kivimikihti või muud geoloogilist kihti, mis on piisavalt poorsed ja läbilaskvad, et põhjavesi saaks seal märkimisväärses ulatuses voolata, või millest saab olulises koguses vett võtta. §
  13. Veehaare () Veehaare on ehitis vee võtmiseks veekogust või põhjaveekihist. §
  14. Joogivesi
(1)Joogivesi

tähenduses on algkujul või töödeldud vesi, sealhulgas allikavesi, mis on mõeldud joomiseks, keetmiseks, toiduvalmistamiseks või muuks olmeotstarbeks kõigis omandivormides, olenemata vee päritolust ning sellest, kas see toimetatakse tarbijani jaotusvõrgu kaudu, paagiga, pudelis või mahutis.

(2)Joogiveeks nimetatakse ka vett, mida toidukäitleja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 01.02.2002, lk 1–24), artikli 3 punkti 3 tähenduses kasutab inimesele tarbimiseks mõeldud toodete või ainete tootmiseks, töötlemiseks, säilitamiseks või turustamiseks. [RT I, 07.02.2023, 1 - jõust. 17.02.2023] § 18. Heitvesi
(1)Heitvesi on kasutusel olnud vesi, mis juhitakse suublasse.
(2)Heitveeks ei peeta sademevett, kaevandusvett, karjäärivett, jahutusvett, maaparandussüsteemis voolavat vett ega vesiviljeluses ja hüdroenergia tootmises kasutatavat vett. § 19. Suubla () Suubla

tähenduses on veekogu, veekogu osa või maapõue osa, kuhu juhitakse heitvett või saasteaineid. §

  1. Reovesi () Reovesi on olmes, tööstuses või muus tootmises tekkinud vesi, mis ületab kehtestatud heite piirväärtusi ja mida tuleb enne suublasse juhtimist puhastada. Reoveeks peetakse ka ühisvoolsesse kanalisatsiooni juhitud sademevett. §
  2. Saastatus () Saastatus

tähenduses on lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 7 lõikes 5 sätestatule oluline ebasoodne muutus vee-elustikus või veega seotud maismaaelustikus. § 22. Saasteaine () Saasteaine

tähenduses on aine, mis võib põhjustada saastatust või mille esinemisega vees võib kaasneda keskkonnahäiring keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 lõike 1 tähenduses. § 23. Avalikud veekogud

(1)Avalikud veekogud on: 1) sisemeri; 2) territoriaalmeri; 3) Peipsi järv; 4) Võrtsjärv; 5) Mullutu laht; 6) Suurlaht; 7) Narva veehoidla; 8) Narva jõgi; 9) Emajõgi; 10) Nasva jõgi; 11) Väike Emajõgi Jõgeveste sillast kuni Võrtsjärveni; 12) Kasari jõgi Vigala jõe suudmest kuni merre suubumiseni.
(2)Avalikud veekogud kuuluvad riigile ega ole tsiviilkäibes. § 24. Avalikult kasutatavad veekogud
(1)Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.
(2)Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja ei arvata: 1) ühe kinnisasja piires asuvat eraõiguslikule isikule kuuluvat väljavooluta seisuveekogu; 2) mitme kinnisasja piires asuvat eraõiguslikule isikule kuuluvat väljavooluta seisuveekogu, mille pindala on väiksem kui viis hektarit; 3) vooluveekogu, mille valgala on väiksem kui 25 ruutkilomeetrit, ja sellel asuvat paisjärve; 4) Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljal asuvat seisuveekogu või selle osa; 5) joogivee võtmiseks kasutatavat veekogu või selle osa; 6) maavara kaevandamiseks antud mäeeraldisel või selle teenindusmaal asuvat veekogu või selle osa; 7) veekogu osa, kus tegeletakse vesiviljelusega.
(3)Loodusõnnetuse korral on kahjustuspiirkonnas lubatud veekogu avalikult kasutada.
(4)Inimese tervise ja turvalisuse tagamiseks võib kohaliku omavalitsuse üksus oma haldusterritooriumi piirides ajutiselt piirata avalikult kasutatava veekogu või selle osa avalikku kasutamist, olles piiramise enne kirjalikult kooskõlastanud Keskkonnaametiga ning lisaks ka Transpordiametiga, kui piiratakse veesporti või veel liikumist. [RT I, 10.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]
(5)Kohaliku omavalitsuse üksus avaldab avalikult kasutatava veekogu avaliku kasutamise ajutise piiramise teate kohalikus või maakonna ajalehes ja võimaluse korral ka muudes kohalikes massiteabevahendites vähemalt nädal enne ajutise piirangu kehtestamist.
(6)Teates märgitakse vähemalt selle avalikult kasutatava veekogu, mille avalikku kasutamist piiratakse, nimi ja asukoht, piirangu kehtivusaeg ning piirangu kehtestamise põhjus ja vajaduse korral tingimused. Kui piiratakse veekogu osa avalikku kasutamist, tuleb lisaks nimetatud teabele märkida teates piiranguala suurus ja võimaluse korral täpsed piirid või vähemalt piiranguala suurus ning nimetada koht, kus saab tutvuda piiranguala piiride kaardi või piiride täpse kirjeldusega.
(7)Kaitseministeerium või tema volitatud Kaitseväe või Kaitseliidu struktuuriüksus võib piirata Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale jääva avalikult kasutatava vooluveekogu või selle osa kasutamist Kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste taktikaliste harjutuste, õppuste, laskmiste ja lõhketööde ning relvade, lahingumoona, lahingu- ja muu tehnika katsetamise ajal. Asjaomase teate avalikustamise ning teate sisu kohta esitatavate nõuete suhtes kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 sätestatut. §
  1. Veekogu avalikust kasutusest väljaarvamine () Vabariigi Valitsus võib kinnisasja omaniku põhjendatud taotlusel ja kohaliku omavalitsuse üksuse kirjalikul nõusolekul ühe kinnisasja piires asuva eraõiguslikule isikule kuuluva väljavooluga seisuveekogu või vooluveekogu osa avalikult kasutatavate veekogude nimekirjast välja arvata.
  2. peatükk Vee kasutamise ja kaitse kavandamine ning korraldamine
  3. jagu Üldsätted §
  4. Vee kasutamise ja kaitse valgalapõhine kavandamine ning korraldamine
(1)Pinna- ja põhjavee kasutamist ja kaitset kavandatakse ning korraldatakse valgala põhjal vesikondade kaupa, arvestades veekogude valgalade hüdroloogilisi piire.
(2)Valgala

tähenduses on maa-ala, millelt kogu äravoolav pinnavesi voolab jõgede, ojade, paisjärvede, peakraavide, kanalite või järvede kaudu ühes jõesuudmes merre.

(3)Vesikond

tähenduses on maa- ja mereala, mis koosneb ühest või mitmest kõrvuti asetsevast valgalast koos põhjavee ja rannikuveega ning mis on vee kasutamise ja kaitse korraldamise põhiüksus. §

  1. Vesikonnad () Eestis on järgmised vesikonnad: 1) Lääne-Eesti vesikond; 2) Ida-Eesti vesikond; 3) Koiva vesikond. §
  2. Kombineerimise põhimõte punkt- ja hajuheite piiramisel

(1)Saasteainete pinnavette juhtimise reguleerimisel lähtutakse kombineeritud lähenemisviisist, mille kohaselt saasteainete pinnavette juhtimist välditakse või piiratakse nende tekkekohas keskkonnanõuete, sealhulgas parima keskkonnapraktika, parima võimaliku tehnika ja parimate olemasolevate meetodite rakendamise, keskkonna kvaliteedi piirväärtuste (edaspidi kvaliteedi piirväärtus või kvaliteedi piirväärtused) ning heite piirväärtuste kehtestamise ja rakendamise teel. Kui keskkonnanõuete täitmisest hoolimata ei ole võimalik saavutada käesolevas seaduses sätestatud keskkonnaeesmärke, tuleb rakendada õigusaktiga sätestatud täiendavaid meetmeid, sealhulgas vajaduse korral rangemaid keskkonnanõudeid, heite piirväärtusi ja kvaliteedi piirväärtusi.
(2)Kombineerimise põhimõtet võetakse arvesse nii punkt- kui ka hajuheite piiramisel. § 29. Veeteenuste kulude katmise põhimõte
(1)Veeteenuse hinna kujundamisel ja veekasutuse kavandamisel võetakse arvesse, et veeteenuse tarbijad ning muud veekasutajad, eelkõige tööstus, kodumajapidamised ja põllumajandus, katavad veeteenuse osutamisega seotud kulud ulatuses, mis suunab vett säästlikult kasutama, lähtudes

§ 44

lõikes 1 nimetatud veekasutuse majandusanalüüsi tulemustest, kulude katmisega seotud sotsiaalsest mõjust, mõjust keskkonnale ja majandusele ning asjaomase piirkonna geograafilistest ja ilmastikust tingitud iseärasustest.

(2)Veekasutus käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses hõlmab veeteenuseid, sealhulgas

§-s 187 nimetatud tegevust, mis avaldab vee seisundile olulist mõju.

(3)Veeteenused

tähenduses on kõik kodumajapidamistele, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele, avalik-õiguslikele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele ning füüsilistele isikutele osutatavad teenused, nagu pinna- või põhjavee võtmine, paisutamine, tagavaraks kogumine, töötlemine ja jaotamine ning reovee kogumine kanalisatsiooni ja puhastamine ning heitvee suublasse juhtimine.

(4)Veeteenuste kulude katmise põhimõtte rakendamiseks peetakse arvestust keskkonna- ja ressursikulude kohta tööstuse, kodumajapidamise ja põllumajanduse valdkonnas. § 30. Koostöö piiriülestes vesikondades
(1)Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni territooriumil asuvate piiriüleste vesikondade asjus tehakse koostööd

ja välislepingu alusel, et saavutada veekaitse eesmärgid piiriülese vesikonna Eestis paiknevas osas.

(2)Vesikond, mis koosneb riigipiiri ületavast valgalast, on piiriülene vesikond.
(3)Veekaitset piiriülestes vesikondades korraldatakse Eesti Vabariigi välislepingute kohaselt.
(4)Piiriülese vesikonnaga seotud teabe vahetamisel ning dokumentide kooskõlastamisel käesolevas seaduses sätestatud juhtudel edastab asjaomase teabe ja dokumendid välisriigi pädevale asutusele Kliimaministeerium. 2. jagu Veekaitse eesmärgid ja erandid nende saavutamisel 1. jaotis Veekaitse eesmärgid § 31. Veekaitse üldised eesmärgid
(1)Veekaitse üldised eesmärgid on: 1) vähendada inimtegevuse mõju veekeskkonnale; 2) vältida veeökosüsteemide, nendest sõltuvate maismaaökosüsteemide ja märgalade seisundi halvenemist ning parandada nende seisundit; 3) soodustada vee kestlikku kasutamist ning tagada pinna- ja põhjaveevarude pikaajaline kaitse ning piisav veevarustus; 4) lõpetada prioriteetsete ohtlike ainete heide ja piirata saasteainete, sealhulgas muude ohtlike ainete heidet veekeskkonda; 5) aidata kaasa üleujutuste ja põudade mõju leevendamisele; 6) saavutada mereala hea keskkonnaseisund.
(2)Kui veekogumi suhtes kehtib samal ajal rohkem kui üks veekaitse eesmärk, kohaldatakse neist kõige rangemat. § 32. Pinnavee kaitse eesmärk
(1)Pinnavee kaitse eesmärk on pinnaveekogumite, sealhulgas tehisveekogumite, tugevasti muudetud veekogumite ning pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude, sealhulgas territoriaalmere, vähemalt hea seisund.
(2)Pinnaveekogumi seisund on hea, kui selle ökoloogiline ja keemiline seisund on

§ 61lõike 2 alusel kehtestatud kvaliteedinäitajate väärtuste ja § 76 lõike 1 alusel kehtestatud kvaliteedi piirväärtuste kohaselt vähemalt hea.

(3)Tehisveekogumi ja tugevasti muudetud veekogumi seisund on hea, kui nende ökoloogiline potentsiaal ja keemiline seisund on

§ 61lõike 2 alusel kehtestatud kvaliteedinäitajate väärtuste ja § 76 lõike 1 alusel kehtestatud kvaliteedi piirväärtuste kohaselt vähemalt hea.

(4)Pinnavesi kaitset vajavatel aladel

§ 36lõike 1 punktide 2 ja 5 tähenduses peab vastama § 36 lõike 6 ja looduskaitseseaduse alusel kehtestatud nõuetele.

(5)Pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude, sealhulgas territoriaalmere, seisund on hea, kui vees ei ületata

§ 76

lõike 1 alusel kehtestatud kvaliteedi piirväärtusi ning veekogu, välja arvatud territoriaalmeri, vastab § 61 lõike 4 alusel kehtestatud kvaliteedinäitajate väärtustele. § 33. Pinnavee kaitse eesmärgi saavutamine

(1)Pinnaveekogumite ökoloogilise ja keemilise seisundi halvenemist tuleb vältida.
(2)Tehisveekogumite ja tugevasti muudetud veekogumite ökoloogilise potentsiaali ja keemilise seisundi halvenemist tuleb vältida.
(3)Pinnaveekogumiga hõlmamata veekogudes tuleb vältida prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete, teatavate muude saasteainete ja vesikonnaspetsiifiliste saasteainete piirväärtuste ületamist ning vee kasutamiseks ja elustiku kaitseks vajalike kvaliteedinäitajate halvenemist. § 34. Põhjavee kaitse eesmärk
(1)Põhjavee kaitse eesmärk on põhjaveekogumite hea seisund.
(2)Põhjaveekogumi seisund on hea, kui selle keemiline ja koguseline seisund on

§ 66

lõike 6 alusel kehtestatud kvaliteedinäitajate väärtuste ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate ning § 77 lõike 4 alusel kehtestatud läviväärtuste kohaselt hea.

(3)Põhjaveekogumiga hõlmamata põhjavee kaitse eesmärk on tagada põhjavee kvaliteedinäitajate vastavus

§ 66

lõike 6, § 77 lõike 4 ja § 79 lõike 3 alusel kehtestatud kvaliteedinäitajate väärtustele, läviväärtustele ja kvaliteedi piirväärtustele, võttes arvesse kõige sarnasemale põhjaveekogumile esitatavaid nõudeid ja looduslike ainete taustataset põhjavees. § 35. Põhjavee kaitse eesmärgi saavutamine

(1)Põhjaveekogumite keemilise ja koguselise seisundi halvenemist tuleb vältida.
(2)Põhjaveekogumis tuleb vähendada saasteainesisaldust ning vältida saasteainesisalduse olulist ja püsivat kasvu.
(3)Põhjavee kasutamise ja kaitse kavandamisel tuleb arvestada põhjavee loodusliku ressursiga, tagada põhjavee võtmise ja taastumise tasakaal ning vältida põhjavee liigvähendamist.
(4)Põhjavee looduslik ressurss on põhjaveekogumi keskmine pikaajaline aasta toitumismäär, millest on lahutatud pikaajaline aastane vooluhulk, mis on vajalik põhjaveega seotud pinnavee hea ökoloogilise seisundi saavutamiseks, pinnavee ökoloogilise seisundi olulise halvenemise vältimiseks ja põhjaveest sõltuvate maismaa ökosüsteemide olulise kahjustumise vältimiseks.
(5)Põhjavee liigvähendamise vältimise meetmete kavandamisel võetakse arvesse veeseire ja põhjavee loodusliku ressursi andmed ning

§ 205lõike 1 alusel kehtestatud põhjaveevaru. [RT I, 27.05.2022, 1 - jõust. 06.06.2022] § 36. Kaitset vajav ala

(1)Kaitset vajav ala on: 1) nitraaditundlik ala, sealhulgas kaitsmata põhjaveega pae- ja karstiala pinnakatte paksusega kuni kaks meetrit, ning kaitset vajavad olulised allika- ja karstialad (edaspidi olulised allika- ja karstialad); [RT I, 21.09.2021, 3 - jõust. 01.10.2021] 2) majanduslikult oluliste vees kasvatatavate liikide kaitseks määratud ala; 3) selle veehaarde sanitaarkaitseala ja selle joogiveehaarde valgala või toiteala, mida kasutatakse joogivee võtmiseks ja mille projektikohane veevõtt ööpäevas on suurem kui 10 kuupmeetrit või mis teenindavad rohkem kui 50 inimest; [RT I, 07.02.2023, 1 - jõust. 17.02.2023] 4) selle veehaarde sanitaarkaitseala ja selle joogiveehaarde valgala või toiteala, mida kavatsetakse kasutada käesoleva lõike punktis 3 nimetatud otstarbel; [RT I, 07.02.2023, 1 - jõust. 17.02.2023] 5) elupaiga või liigi kaitseks looduskaitseseaduse alusel määratud ala, kus vee seisundi säilitamine või parandamine on selle elupaiga või liigi kaitseks oluline, sealhulgas lõheliste ja karpkalaliste elukeskkonnaks olev veekogu; 6) supluskoht ja supelrand; [RT I, 27.05.2022, 1 - jõust. 06.06.2022] 7) heitvee suhtes tundlikud suublad.
(2)Kaitset vajaval alal kehtivad

§-des 32 ja 34 sätestatud eesmärkidega võrreldes rangemad kvaliteedinõuded või seal piiratakse tegevust

kohaselt.

(3)Eesti territoriaalmeri, rannikuvesi, siseveekogud ja piiriveekogude Eestile kuuluvad osad on heitvee suhtes tundlikud suublad.
(4)Piiriveekogu

tähenduses on veekogu, mida mööda kulgeb riigipiir.

(5)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud veehaarde sanitaarkaitsealal ning joogiveehaarde valgalal ja toitealal välditakse pinna- ja põhjavee kvaliteedi halvenemist ulatuses, mis võib kaasa tuua joogivee tootmisel veetöötluse kulude olulise suurenemise. [RT I, 07.02.2023, 1 - jõust. 17.02.2023]
(6)Majanduslikult oluliste vees kasvatatavate liikide kaitsealad määrab ja vee kvaliteedinäitajate väärtused ning kvaliteedi piirväärtused nendel aladel kehtestab vajaduse korral valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(7)[Kehtetu - RT I, 27.05.2022, 1 - jõust. 06.06.2022] § 37. Nitraaditundlik ala
(1)Nitraaditundlik on ala, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada põhjavees nitraatioonisisalduse, mis ületab 50 milligrammi liitris, või kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud veekogu eutrofeerumise või eutrofeerumisohu.
(2)Nitraaditundliku ala ja selle piires asuvad kaitsmata põhjaveega pae- ja karstialad pinnakatte paksusega kuni kaks meetrit määrab ning oluliste allika- ja karstialade nimekirja kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 21.09.2021, 3 - jõust. 01.10.2021] 2. jaotis Erandid veekaitse eesmärkide saavutamisel § 38. Veekaitse eesmärkide saavutamise suhtes erandite kohaldamine
(1)Veekogumi hea seisundi saavutamise suhtes võib kohaldada erandeid

§-de 39–42 alusel. Erandite kohaldamise põhjendused veekogumite kaupa esitatakse veemajanduskavas ja asjakohasel juhul veeloas või keskkonnakompleksloas (edaspidi kompleksluba).

(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 viidatud erandite kohaldamisel tuleb tagada, et: 1) need ei takista hea seisundi saavutamist vesikonna muudes veekogumites; 2) nende veekogumite suhtes rakendatakse kõiki muid käesolevas seaduses sätestatud või selle alusel kehtestatud kvaliteedi- ja keskkonnanõudeid; 3) neid veekogumeid kaitstakse vähemalt sellel tasemel, mis on sätestatud muudes Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktides.
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 viidatud erandite kohaldamine vaadatakse üle veemajanduskava ajakohastamisel vähemalt üks kord kuue aasta jooksul.
(4)[Kehtetu - RT I, 27.05.2022, 1 - jõust. 06.06.2022] § 39. Veekaitse eesmärgi saavutamise tähtaja pikendamine
(1)Käesolevas seaduses sätestatud veekaitse eesmärgi saavutamise tähtaega võib pikendada ja kavandada eesmärgi saavutamine järk-järgult, kui on tagatud, et veekogumi seisund ei halvene, ning kui esineb vähemalt üks järgmistest põhjustest: 1) meetmete rakendamine on tehniliselt teostatav üksnes järkude kaupa ja kestab kauem kui eesmärgi saavutamise tähtaeg; 2) meetmete rakendamine tähtaja jooksul on ebaproportsionaalselt suurte kuludega; 3) eesmärgi saavutamine tähtaja jooksul ei ole võimalik looduslike tingimuste tõttu.
(2)Veekaitse eesmärgi saavutamise tähtaega võib veemajanduskava ajakohastamisel uuesti pikendada kuni ajakohastatava veemajanduskava selle perioodi lõpuni, milleks kava on koostatud, välja arvatud juhul, kui veekogumiga seotud eesmärki ei ole võimalik selleks ajaks saavutada looduslike tingimuste tõttu.
(3)Veekaitse eesmärgi saavutamise tähtaja pikendamine ja selle põhjendus, eesmärgi järk-järgult saavutamiseks rakendatavad meetmed, meetmete rakendamise ajakava ning meetmete rakendamise olulise viivituse põhjendus esitatakse veemajanduskavas. § 40. Leebema veekaitse eesmärgi seadmine
(1)Käesolevas seaduses sätestatud veekaitse eesmärgist leebema eesmärgi võib veekogumi suhtes seada üksnes juhul, kui veekogumi seisund on looduslike tingimuste või

§ 44

kohaselt kindlaks tehtud inimtegevuse mõju tõttu niivõrd halb, et eesmärgi saavutamine on võimatu või võimalik ebaproportsionaalselt suurte kuludega, ja kui: 1) inimtegevusest saadavaid keskkonna- või sotsiaal-majanduslikke hüvesid ei ole võimalik saada muul, keskkonda säästvamal ja kulutõhusamal viisil; 2) on tagatud pinnaveekogumi parima võimaliku ökoloogilise ja keemilise seisundi saavutamine, võttes arvesse inimtegevuse mõju, mida ei ole võimalik mõistlikult vältida; 3) põhjaveekogumi hea seisundi võimalikud muutused on minimaalsed, võttes arvesse mõju, mida inimtegevuse või saastatuse iseloomu tõttu ei ole võimalik mõistlikult ära hoida; 4) on tagatud, et veekogumi seisund ei halvene.

(2)Veekaitse leebemad eesmärgid ja nende põhjendused esitatakse veemajanduskavas ning vaadatakse uuesti üle veemajanduskava ajakohastamisel. § 41. Veekogumi seisundi ajutine halvenemine
(1)Veekogumi seisundi ajutist halvenemist, mis on tingitud erandlikest või ettenägematutest asjaoludest, nagu looduslikud tingimused, vääramatu jõud või õnnetusjuhtum, ei arvestata veekaitse eesmärgi saavutamisel, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) tarvitusele on võetud meetmed, et vältida veekogumi seisundi edasist halvenemist, ja olenemata erandlikest või ettenägematutest asjaoludest jätkatakse veekogumi kaitse eesmärgi saavutamiseks tehtavaid töid; 2) veemajanduskavas on märgitud olukorra erandlikuks või ettenägematuks tunnistamise tingimused ja seejuures kohaldatavad kvaliteedinäitajad; 3) veemajanduskava meetmeprogrammis on märgitud erandlike ja ettenägematute asjaolude korral rakendatavad meetmed, mis ei takista veekogumi seisundi taastumist pärast nende asjaolude möödumist.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude mõju hinnatakse igal aastal uuesti ning kavandatakse ja rakendatakse meetmeid, võttes arvesse

§ 39lõikes 1 nimetatud põhjuseid, nende asjaolude ilmnemisele eelnenud veekogumi seisundi võimalikult kiireks taastamiseks.

(3)Veemajanduskava ajakohastamisel esitatakse veemajanduskavas kokkuvõte käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludest ning seni kavandatud ja rakendatud meetmete mõjust. § 42. Veekaitse eesmärgi saavutamata jäämine põhjaveekogumi veetaseme või pinnaveekogumi uute füüsiliste muutuste tõttu või uue säästva arendustegevuse tõttu
(1)Kui põhjaveekogumi head seisundit, pinnaveekogumi head ökoloogilist seisundit või tugevasti muudetud veekogumi või tehisveekogumi head ökoloogilist potentsiaali ei saavutata või seisundi või potentsiaali halvenemist ei suudeta vältida põhjaveekogumi veetaseme muutuse tõttu või pinnaveekogumi uute füüsiliste muutuste tõttu või kui uue säästva arendustegevuse tõttu langeb pinnaveekogumi seisund väga heast seisundist heasse seisundisse, loetakse veekaitse eesmärk saavutatuks juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) veekogumi seisundile avalduva ebasoodsa mõju leevendamiseks on võetud tarvitusele kõik kohased meetmed; 2) nimetatud muutuste põhjused on kirjeldatud veemajanduskavas ning veekaitse eesmärk vaadatakse uuesti üle iga kuue aasta järel; 3) nimetatud muutuste põhjused on ülekaalukad avaliku huvi seisukohast või nendest muutustest tulenevad hüved inimese tervisele, ohutuse tagamisele või säästvale arengule kaaluvad üles veekaitse eesmärgi saavutamisega kaasnevad üldised keskkonnahüved või avaliku huvi; 4) muutustest tulenevat hüvet ei ole tehniliste võimaluste või ebaproportsionaalselt suurte kulude tõttu võimalik saavutada muude vahenditega, mis oleksid keskkonna seisukohalt oluliselt paremad.
(2)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud erandi kohaldamine ei ole veemajanduskavas määratud, esitatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud teave erandi kohaldamist otsustavas veeloas või kompleksloas ja veemajanduskavas selle järgmisel ajakohastamisel. 3. jagu Veemajanduskavad 1. jaotis Veemajanduskava ja seda täiendav kava § 43. Veemajanduskava
(1)Käesoleva peatüki
  1. jao
  2. jaotises sätestatud veekaitse eesmärkide saavutamiseks koostatakse iga vesikonna või piiriülese vesikonna Eestis paikneva osa veemajanduskava, milles kavandatakse vesikonna või piiriülese vesikonna Eestis paikneva osa vee kasutamine ja kaitse.
(2)Vee kasutamise ja kaitse korraldamiseks ning muude valdkondadega integreerimiseks moodustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga veemajanduskomisjoni.
(3)Veemajanduskomisjoni põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
(4)Veemajanduskava sisu nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(5)Veemajanduskava kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. [RT I, 21.09.2021, 3 - jõust. 01.10.2021] § 44. Vesikonna tunnuste ja vesikonda mõjutava inimtegevuse ülevaade ning veekasutuse majandusanalüüs
(1)Iga vesikonna ja piiriülese vesikonna Eestis paikneva osa tunnuseid analüüsitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1–73), II lisa kohaselt ja koostatakse ülevaade inimtegevuse põhjustatud koormusest asjaomase vesikonna pinna- ja põhjaveele ning III lisa kohaselt tehakse veekasutuse majandusanalüüs.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud analüüside tulemused ja ülevaade vaadatakse uuesti üle ning ajakohastatakse vähemalt kaks aastat enne veemajanduskava perioodi lõppu.
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud analüüside tegemist ning ülevaadete koostamist ja ajakohastamist korraldab Kliimaministeerium. § 45. Veemajanduskava täiendav kava
(1)Veemajanduskava täiendamiseks või täpsustamiseks võib vesikonna või selle osa, pinnavee, põhjavee, rannikuvee, rannikuala, merevee, veekasutuse valdkonna, vee seisundit mõjutava muu tegevuse, koormusallika, heiteallika või selle liigi kohta või veemajanduse üksikküsimuse korraldamiseks koostada täiendava kava.
(2)Pinna- ja põhjaveele põllumajandustootmisest tuleneva keskkonnariski vähendamiseks koostatakse nitraaditundliku ala tegevuskava.
(3)Veemajanduskava täiendava kava, sealhulgas nitraaditundliku ala tegevuskava, kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
(4)Veemajanduskava täiendava kava, sealhulgas nitraaditundliku ala tegevuskava sisu nõuded võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada määrusega. 2. jaotis Meetmeprogramm § 46. Meetmeprogramm
(1)Meetmeprogrammis kavandatakse meetmed vesikonnas või piiriülese vesikonna Eestis paiknevas osas käesolevas seaduses sätestatud veekaitse põhimõtete rakendamiseks ning käesoleva peatüki 2. jao 1. jaotises sätestatud veekaitse eesmärkide saavutamiseks.
(2)Meetmeprogrammis kavandatud meetmeid tuleb arvesse võtta, kui koostatakse, ajakohastatakse ja muudetakse riigi arengukava, maakonna arengustrateegiat ning kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, planeerimisseaduse kohaseid planeeringuid ning muid vee kasutamise ja kaitsega seotud kavasid.
(3)Meetmeprogrammi koostamist korraldab Kliimaministeerium, arvestades

§-des 48 ja 49 sätestatut.

(4)Meetmeprogrammi sisu nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(5)Meetmeprogrammi kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. [RT I, 21.09.2021, 3 - jõust. 01.10.2021] § 47. Täiendavate meetmete rakendamine
(1)Kui ilmneb, et meetmeprogrammis esitatud meetmed ei ole veekaitse eesmärkide saavutamiseks piisavad, on pädev haldusorgan kohustatud rakendama täiendavaid meetmeid, sealhulgas: 1) kehtestama rangemad kvaliteedi piirväärtused ja kvaliteedinäitajate väärtused; 2) määrama rangemad heite piirväärtused.
(2)Rangemad kvaliteedi piirväärtused ja kvaliteedinäitajate väärtused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(3)Rangemad heite piirväärtused määratakse veeloaga või kompleksloaga.
(4)Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaseid täiendavaid meetmeid ei pea rakendama juhul, kui on täidetud

§ 42

lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimused ning veekaitse eesmärgi tõenäolise saavutamata jäämise põhjuseks on looduslikud tingimused või vääramatu jõud, mis on erandlikud ja mida ei olnud võimalik ette näha.

  1. jaotis Veemajanduskava ja seda täiendavate kavade koostamise menetlus, rakendamise koordineerimine ja korraldamine, meetmeprogrammi koostamise menetlus ning vesikonna veeseireprogramm §
  2. Veemajanduskava koostamise menetlus

(1)Veemajanduskava koostamise menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse avatud menetluse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(2)Veemajanduskava koostamise algatab valdkonna eest vastutav minister. Kliimaministeerium avaldab veemajanduskava koostamise algatamise teate Ametlikes Teadaannetes ja ühes üleriigilise levikuga päevalehes ühe kuu jooksul asjaomase otsuse tegemisest arvates.
(3)Kliimaministeerium tutvustab veemajanduskava eesmärke ühes üleriigilise levikuga päevalehes kahe kuu jooksul veemajanduskava koostamise algatamise otsuse tegemisest arvates.
(4)Veemajanduskava koostamisse kaasatakse vesikonna territooriumil asuvad kohaliku omavalitsuse üksused, elanikud ja huvirühmad. Kaasamise korraldab Keskkonnaamet.
(5)Avalikkuse kaasamiseks koostab Kliimaministeerium ja teeb avalikkusele kättesaadavaks: 1) vähemalt kolm aastat enne veemajanduskavas käsitletava ajavahemiku algust veemajanduskava koostamise ajagraafiku ja tööplaani, mis sisaldab avalikkuse kaasamise meetmeid; 2) vähemalt kaks aastat enne veemajanduskavas käsitletava ajavahemiku algust oluliste veemajandusprobleemide ülevaate, mis sisaldab veekasutuse majandusanalüüsi tulemuste kokkuvõtet ja vesikonna veeseireprogrammi tulemuste kokkuvõtet; 3) vähemalt kaks aastat enne veemajanduskavas käsitletava ajavahemiku algust üleujutusega seotud riskide hindamise aruande ning üleujutusohupiirkondade ja üleujutusohuga seotud riskipiirkondade kaardid; 4) vähemalt üks aasta enne veemajanduskavas käsitletava ajavahemiku algust veemajanduskava eelnõu.
(6)Kliimaministeerium korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud dokumentide ning nende koostamiseks kasutatud dokumentide ja teabe avaliku väljapaneku vesikonna territooriumil ning avaldab need Kliimaministeeriumi veebilehel. Nimetatud dokumentide avaliku väljapaneku kestus on kuus kuud. Avaliku väljapaneku ajal korraldatakse avalikke arutelusid. Avaliku väljapaneku aeg ja koht ning ettepanekute esitamise tähtaeg teatatakse Ametlikes Teadaannetes ja ühes üleriigilise levikuga päevalehes.
(7)Veemajanduskava eelnõu kooskõlastatakse 20 tööpäeva jooksul enne avalikku väljapanekut ministeeriumidega, kelle valitsemisala veemajanduskava käsitleb, ning vesikonna territooriumil asuvate kohaliku omavalitsuse üksustega.
(8)Avaliku väljapaneku ajal on igaühel õigus esitada käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud dokumentide kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Esitatud kirjalikele ettepanekutele ja vastuväidetele vastab Kliimaministeerium kirjaga kahe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.
(9)Avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel teeb Kliimaministeerium vajaduse korral käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud dokumentides parandused ja täiendused.
(10)Veemajanduskava avaldatakse Kliimaministeeriumi veebilehel. § 49. Veemajanduskava ajakohastamine
(1)Veemajanduskava vaadatakse üle ja ajakohastatakse vajaduse korral, kuid mitte harvemini kui iga kuue aasta järel selle koostamisest või ajakohastamisest arvates.
(2)

§-s 48 sätestatut kohaldatakse ka veemajanduskava ajakohastamisele.

(3)Ajakohastatud veemajanduskava meetmeid hakatakse rakendama kolme aasta jooksul kava ajakohastamisest arvates. § 50. Nitraaditundliku ala tegevuskava ja veemajanduskava muu täiendava kava koostamise menetlus
(1)Nitraaditundliku ala tegevuskava ja veemajanduskava muu täiendava kava koostamise menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse avatud menetluse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(2)Nitraaditundliku ala tegevuskava ja veemajanduskava muu täiendava kava koostamise algatab valdkonna eest vastutav minister. Kliimaministeerium avaldab tegevuskava koostamise algatamise teate Ametlikes Teadaannetes ja ühes üleriigilise levikuga päevalehes ühe kuu jooksul asjaomase otsuse tegemisest arvates.
(3)Nitraaditundliku ala tegevuskava koostamisse kaasatakse nitraaditundlikul alal asuvad kohaliku omavalitsuse üksused, põllumajandustootjate esindusorganisatsioonid ja huvirühmad.
(4)Veemajanduskava muu täiendava kava eelnõu koostamisse kaasatakse kavaga hõlmataval alal asuvad kohaliku omavalitsuse üksused, asjaomased esindusorganisatsioonid ja huvirühmad.
(5)Enne avalikku väljapanekut kooskõlastatakse nitraaditundliku ala tegevuskava ja veemajanduskava muu täiendava kava eelnõu ministeeriumidega, kelle valitsemisala tegevuskava käsitleb.
(6)Nitraaditundliku ala tegevuskava eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks nitraaditundlikul alal asuvatele kohaliku omavalitsuse üksustele, põllumajandustootjate esindusorganisatsioonidele ning huvirühmadele.
(7)Veemajanduskava muu täiendava kava eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks asjaomastele esindusorganisatsioonidele ja huvirühmadele.
(8)Kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks antav aeg peab olema vähemalt 15 tööpäeva.
(9)Pärast nitraaditundliku ala tegevuskava eelnõu ja veemajanduskava muu täiendava kava eelnõu kooskõlastamist või selle kohta arvamuse avaldamist käesoleva paragrahvi lõigete 5–8 kohaselt pannakse see Kliimaministeeriumi veebilehele. Avaliku väljapaneku aeg peab olema vähemalt 30 päeva. Avaliku väljapaneku aeg ja koht ning ettepanekute esitamise tähtaeg teatatakse Ametlikes Teadaannetes ja ühes üleriigilise levikuga päevalehes.
(10)Avaliku väljapaneku ajal on igaühel õigus esitada nitraaditundliku ala tegevuskava eelnõu ja veemajanduskava muu täiendava kava eelnõu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele vastab tegevuskava koostamise korraldaja kirjalikult kahe kuu jooksul ettepanekute esitamise tähtaja möödumisest arvates.
(11)Nitraaditundliku ala tegevuskava või veemajanduskava muu täiendava kava kehtestamise otsus avaldatakse koos tegevuskava või muu täiendava kavaga Kliimaministeeriumi veebilehel. § 51. Nitraaditundliku ala tegevuskava ja veemajanduskava muu täiendava kava ajakohastamine
(1)Nitraaditundliku ala tegevuskava vaadatakse uuesti üle iga nelja aasta järel ja vajaduse korral ajakohastatakse, lähtudes muu hulgas keskkonnaseire tulemustest ning rakendatud meetmete tõhususest.
(2)Veemajanduskava muu täiendav kava vaadatakse uuesti üle ja vajaduse korral ajakohastatakse, lähtudes muu hulgas keskkonnaseire tulemustest ning rakendatud meetmete tõhususest. § 52. Meetmeprogrammi ja veemajanduskava täiendavate kavade rakendamise korraldamine ja koordineerimine
(1)Meetmeprogrammi rakendamist korraldab veemajanduskomisjon ja meetmete rakendamist koordineerib Keskkonnaamet.
(2)Kohaliku omavalitsuse üksus oma pädevuse piires korraldab ja tagab meetmeprogrammis kavandatud meetmete elluviimist oma halduspiirkonnas.
(3)Meetmeprogrammi rakendamiseks koostab Keskkonnaamet iga vesikonna kohta meetmeprogrammi rakendamise tegevuskava.
(4)Meetmeprogrammi rakendamise tegevuskava koostamisse kaasatakse vesikonnas asuvad kohaliku omavalitsuse üksused ja huvirühmad.
(5)Meetmeprogrammi rakendamise tegevuskava kehtestab Keskkonnaameti peadirektor käskkirjaga. [RT I, 15.04.2025, 1 - jõust. 25.04.2025]
(6)Keskkonnaamet koostab meetmeprogrammi rakendamise ülevaate ja esitab selle veemajanduskomisjonile heakskiitmiseks iga aasta 1. mail.
(7)Meetmeprogrammi rakendamise tegevuskava ja veemajanduskomisjoni heaks kiidetud meetmeprogrammi rakendamise ülevaade avalikustatakse Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti veebilehel.
(8)Veemajanduskava täiendava kava rakendamist koordineerib Kliimaministeerium.
(9)Nitraaditundliku ala tegevuskava rakendamist koordineerib Kliimaministeerium koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga. § 53. Vesikonna veeseireprogramm
(1)Kliimaministeerium korraldab iga vesikonna ja piiriülese vesikonna Eestis asuva osa kohta veemajanduskava kehtivuse ajaks vesikonna veeseireprogrammi koostamise.
(2)Vesikonna veeseireprogramm hõlmab: 1) pinnavee mahu ja taseme või vooluhulga seiret sellises ulatuses, mis on vajalik pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali ja keemilise seisundi hindamiseks; 2) pinnaveekogumite ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali ja keemilise seisundi seiret; 3) territoriaalvee keemilise seisundi seiret; 4) põhjaveekogumite koguselise ja keemilise seisundi seiret; 5) kaitset vajavate alade selliste näitajate täiendavat seiret, mis iseloomustavad nende alade vastavust eesmärkidele, milleks need alad kaitse alla võeti.
(3)Vesikonna veeseireprogrammi rakendamise käigus tehtavatele veeuuringutele kohaldatakse

§-des 236 ja 237 sätestatut.

(4)Vesikonna veeseireprogramm vaadatakse üle ja ajakohastatakse vajaduse korral.
(5)Vesikonna veeseireprogrammi sisu, sealhulgas veeseireprogrammi koostamise põhimõtted, meetodid ja metoodika, ning rakendamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 4. jagu Pinnavee seisund § 54. Pinnaveekogumi eristamine
(1)Vooluveekogul, seisuveekogul, rannikuvees ja siirdevees eristatakse pinnaveekogum veekogu või valgala pindalast lähtudes, võttes arvesse veekogu tüüpi, veekogu kasutamise asjaolusid ja veekaitse eesmärke ning veekogu või selle osa tekke, arengu ja veerežiimi eripära.
(2)Pinnaveekogumit ei eristata territoriaalmere keemilise seisundi hindamiseks.
(3)Pinnaveekogumiks võib olla üks terviklik vooluveekogu, mille valgala pindala on 10 ruutkilomeetrit või suurem, või seisuveekogu või paisjärv, mille pindala on 50 hektarit või suurem, ning rannikuvee või siirdevee osa sõltumata pindalast. [RT I, 27.05.2022, 1 - jõust. 06.06.2022]
(4)Paisjärv, mis asub vooluveekogu peamises voolusängis ja mille pindala on väiksem kui 50 hektarit, kuulub seda paisjärve läbiva vooluveekogu pinnaveekogumisse.
(5)Ühe pinnaveekogumina võib erandjuhul eristada: 1) veekogu osa, kui see erineb tekke, arengu, veerežiimi või looduslike tingimuste poolest veekogu muudest osadest või kui sellel on veekogu muudest osadest erinev veekogutüüp või veekaitse eesmärk või kui seda kasutatakse veekogu muude osadega võrreldes erinevalt; 2) mitut veekogu, mille veesüsteemid on omavahel ühenduses ja mille vee looduslikud omadused on sarnased; 3) vooluveekogu, mille valgala pindala on väiksem kui 10 ruutkilomeetrit, ja seisuveekogu või paisjärve, mille pindala on väiksem kui 50 hektarit, kui see asub

§ 36lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud kaitset vajaval alal.

(6)Eraldi pinnaveekogumit ei eristata vooluveekogul, mille valgala pindala on 10–25 ruutkilomeetrit ja mis suubub vooluveekogusse, kuid milles ei ole tüübiomaste tunnuste kindlakstegemiseks piisavalt vett.
(7)Pinnaveekogumite nimekirja kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(8)Käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud nimekirjas võib eristada pinnaveekogumid, millel asuvad

§ 36lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud kaitset vajavad alad.

(9)Käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud pinnaveekogumite nimekiri vaadatakse üle iga kuue aasta järel ja vajaduse korral ajakohastatakse. § 55. Pinnaveekogumi tehisveekogumiks või tugevasti muudetud veekogumiks määramine
(1)Veekogu või selle osa võib määrata tehisveekogumiks või tugevasti muudetud veekogumiks, kui: 1) inimese tegevusest põhjustatud hüdromorfoloogiliste omaduste muutused ei võimalda saavutada veekogumi head ökoloogilist seisundit ning veekogu hüdromorfoloogiliste omaduste taastamine avaldaks olulist ebasoodsat mõju keskkonnale laiemalt, takistaks oluliselt navigatsiooni, sealhulgas sadamarajatiste kasutamist, veekogu puhkeotstarbel kasutamist, vee varumist niisutuseks või joogivee või elektrienergia tootmiseks, veerežiimi reguleerimist, üleujutuste vastu kindlustamist, maaparandussüsteemi toimimist või säästvat arengut toetavat muud olulist tegevust; 2) veekogumi muudetud omadustest tulenevat kasu ei ole tehnilistel põhjustel või ebaproportsionaalselt suurte kulude tõttu võimalik saavutada muul, keskkonda säästvamal viisil.
(2)Veekogu või selle osa määratakse käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tehisveekogumiks või tugevasti muudetud veekogumiks veemajanduskavas, kus esitatakse ka määramise põhjendused.
(3)Veekogu või selle osa tehisveekogumiks või tugevasti muudetud veekogumiks määramine ja selle põhjendused vaadatakse uuesti üle ja vajaduse korral ajakohastatakse iga kuue aasta järel. § 56. Pinnavee seisundi hindamine
(1)Pinnavee seisundit hinnatakse pinnaveekogumite ja territoriaalvee seisundi põhjal.
(2)Pinnavee seisundi hindamisel võetakse arvesse vastavust kvaliteedi piirväärtustele või muude kvaliteedinäitajate väärtustele, mis on kehtestatud vee kasutuse eripärast lähtuvalt või elustiku kaitseks pinnaveekogumiga hõlmamata veekogule. § 57. Pinnaveekogumi seisund
(1)Pinnaveekogumi seisund määratakse pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või keemilise seisundi alusel olenevalt sellest, kumb neist on halvem.
(2)Pinnaveekogumi ökoloogiline seisund iseloomustab veeökosüsteemide struktuuri ja funktsioneerimise kvaliteeti ning veeökosüsteemide toimimise jaoks olulisi füüsikalisi, keemilisi ja hüdromorfoloogilisi kvaliteedinäitajaid.
(3)Pinnaveekogumi keemiline seisund näitab prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete sisaldust veekeskkonnas. § 58. Tehisveekogumi ja tugevasti muudetud veekogumi seisund
(1)Tehisveekogumi ja tugevasti muudetud veekogumi seisund määratakse kõige sarnasemale veekogutüübile tuginedes veekogumi ökoloogilise potentsiaali või keemilise seisundi alusel olenevalt sellest, kumb neist on halvem.
(2)Tehisveekogumi ja tugevasti muudetud veekogumi ökoloogiline potentsiaal iseloomustab, kuivõrd selle veekogumi ökosüsteemi struktuur ja funktsioneerimine vastavad kõige sarnasema loodusliku pinnaveekogumi omale.
(3)Tehisveekogumi ja tugevasti muudetud veekogumi keemiline seisund näitab prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete sisaldust veekeskkonnas. § 59. Pinnaveekogumi seisundiklassid
(1)Pinnaveekogumi ökoloogilist seisundit iseloomustavad viis seisundiklassi: 1) väga hea; 2) hea; 3) kesine; 4) halb; 5) väga halb.
(2)Pinnaveekogumi keemilist seisundit iseloomustavad kaks seisundiklassi: 1) hea; 2) halb.
(3)Kui pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi klass on väga hea ja keemilise seisundi klass on hea, loetakse veekogumi seisund väga heaks. § 60. Tehisveekogumi ja tugevasti muudetud veekogumi seisundiklassid
(1)Tehisveekogumi ja tugevasti muudetud veekogumi ökoloogilist potentsiaali iseloomustavad neli seisundiklassi: 1) väga hea; 2) hea; 3) kesine; 4) halb.
(2)Tehisveekogumi ja tugevasti muudetud veekogumi keemilist seisundit iseloomustavad kaks seisundiklassi: 1) hea; 2) halb.
(3)Kui tehisveekogumi või tugevasti muudetud veekogumi ökoloogilise potentsiaali seisundiklass on väga hea ja keemilise seisundi klass on hea, loetakse veekogumi seisund väga heaks. § 61. Pinnaveekogumi ja territoriaalmere seisundiklassi määramine ning pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused
(1)Pinnaveekogumi ja territoriaalmere keemilise seisundi klassi määramiseks kasutatakse

§ 76lõike 1 alusel kehtestatud kvaliteedi piirväärtusi ja nende kohaldamise meetodeid.

(2)Pinnaveekogumite seisundiklassidele vastavad pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(3)Pinnaveekogumite seisundiklasside ja territoriaalmere keemilise seisundi klassi määramist korraldab Kliimaministeerium.
(4)Pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude vee kasutamiseks ja elustiku kaitseks vajalike kvaliteedinäitajate väärtused võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega. §
  1. Andmed pinnaveekogumite, territoriaalmere, pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude ja pinnaveevarude kohta [Kehtetu - RT I, 27.05.2022, 1 - jõust. 06.06.2022]
  2. jagu Põhjavee seisund §
  3. Põhjaveekogumi eristamine
(1)Põhjaveekogum eristatakse põhjaveekihist juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) põhjaveekihis on

§ 205

lõike 1 alusel kehtestatud põhjaveevaru; 2) põhjaveekihist tarbib vett pidevalt vähemalt 50 inimest; 3) põhjaveekihist saab võtta või kavatsetakse tulevikus võtta vähemalt kümme kuupmeetrit vett ööpäevas; 4) põhjavee looduslik keemiline koostis võimaldab kasutada põhjavett joogivee tootmiseks.

(2)Põhjaveekogumi ulatuse määramisel võetakse arvesse põhjaveekogumi hüdrogeoloogilised tingimused, sealhulgas põhjavee looduslik keemiline koostis, kivimite füüsikalis-keemilised ja veelised omadused, veevahetuse kiirus, põhjavee tundlikkus hüdrokeemilise mõju suhtes, inimtegevuse võimalik mõju ning sotsiaal-majanduslikud aspektid.
(3)Põhjaveekogumite nimekirja kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(4)Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud põhjaveekogumite nimekirja ajakohastatakse vajaduse korral iga kuue aasta järel. §
  1. Põhjavee seisundi hindamine () Põhjavee seisundit hinnatakse põhjaveekogumite seisundi põhjal. §
  2. Põhjaveekogumi seisund
(1)Põhjaveekogumi seisund määratakse põhjaveekogumi keemilise seisundi või koguselise seisundi alusel olenevalt sellest, kumb neist on halvem.
(2)Põhjaveekogumi keemiline seisund iseloomustab inimtegevusest tingitud põhjavee keemilise koostise muutusi.
(3)Põhjaveekogumi koguseline seisund iseloomustab, millisel määral mõjutab põhjaveekogumit veevõtt.
(4)Põhjaveekogumi seisundi määramisel arvestatakse inimtegevuse mõju ja põhjaveekogumi hüdrogeoloogilisi tingimusi, sealhulgas põhjaveekihi kaitstust ja põhjavee looduslikku keemilist koostist, ning põhjaveest sõltuvate vee- ja maismaaökosüsteemide seisundit. § 66. Põhjaveekogumi seisundiklassi määramine
(1)Põhjaveekogumi keemilist seisundit iseloomustavad kaks seisundiklassi: 1) hea; 2) halb.
(2)Põhjaveekogumi keemilise seisundi klass on hea, kui põhjaveekogumi vee saasteainesisaldus ei ületa läviväärtust, põhjavee kvaliteedi piirväärtusi või muud põhjavee keemilise seisundi määramiseks kasutatavat kvaliteedinäitajat.
(3)Põhjaveekogumi koguselist seisundit iseloomustavad kaks seisundiklassi: 1) hea; 2) halb.
(4)Põhjaveekogumi koguselise seisundi klass on hea, kui põhjavee koguselise seisundi näitajate tingimused on täidetud.
(5)Põhjaveekogumi seisundiklass on hea, kui nii põhjaveekogumi keemilise kui ka koguselise seisundi klass on hea. Muudel juhtudel on põhjaveekogumi seisundiklass halb.
(6)Põhjaveekogumite seisundiklassidele vastavad põhjaveekogumi keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused, koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused ning seisundiklasside määramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(7)Põhjaveekogumite seisundiklasside määramist korraldab Kliimaministeerium.
(8)Ühes või mitmes punktis põhjavee saasteainesisalduse läviväärtuse või põhjavee kvaliteedi piirväärtuse ületamisest hoolimata loetakse ohustatud põhjaveekogumi keemiline seisund siiski heaks, kui: 1) põhjaveekogumi saasteainesisaldus ei takista põhjaveekogumi hea keemilise seisundi säilitamist või saavutamist, sellega ei kaasne keskkonnaohtu ning see ei halvenda oluliselt põhjavee kasutamist inimtegevuseks; 2) põhjaveekogumi keemilise seisundi määramiseks kasutatavate muude kvaliteedinäitajate väärtused vastavad hea keemilise seisundi piirväärtustele; 3) joogivee võtmiseks kasutatava või kasutamiseks kavandatava põhjaveekogumi korral on põhjaveest joogivee tootmiseks vajalike veepuhastustoimingute ulatuse vähendamisel tagatud, et põhjavee keemiline seisund ei halvene; 4) põhjavee voolusuuna muutus ei põhjusta soolase või muu vee sissetungi põhjaveekihti.
(9)Käesoleva paragrahvi lõike 8 kohaldamisel võetakse arvesse

§ 44

kohase vesikonna tunnuste analüüsi ja inimtegevuse põhjustatud koormuse, sealhulgas veevõtu ja veeheite ülevaates esitatud tulemused, põhjaveekogumi geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused, inimtegevuse mõju põhjavee keemilisele seisundile, pinnavee ja muude põhjaveekogumiga seotud ökosüsteemide mõju põhjaveekogumile ja põhjavee seireandmed.

(10)Käesoleva paragrahvi lõike 8 kohaldamisel esitatakse veemajanduskavas põhjendus, miks loetakse ohustatud põhjaveekogumi keemiline seisund siiski heaks. § 67. Ohustatud põhjaveekogumi ja halvas seisundis põhjaveekogumi seisundi hindamine
(1)Kliimaministeerium korraldab iga ohustatud põhjaveekogumi ja halvas seisundis põhjaveekogumi ohustatuse või halva seisundi põhjuste hindamiseks selle põhjaveekogumi täiendava kirjeldamise ning põhjaveekogumi veekaitse eesmärkide saavutamiseks

§ 46kohase meetmeprogrammi koostamise.

(2)Põhjaveekogum on ohustatud, kui inimtegevuse tõttu ei ole tõenäoliselt võimalik saavutada selle head seisundit või selle seisund võib inimtegevuse tagajärjel halveneda.
(3)Ohustatud põhjaveekogumi ja halvas seisundis põhjaveekogumi täiendav kirjeldus sisaldab üksikasjalikku teavet järgmiste näitajate kohta: 1) põhjaveekogumi ulatus; 2) looduslike ainete korral nende taustatasemed; 3) teave iga saasteaine sisalduse läviväärtuse ületamise kohta; 4) keskkonnaeesmärgid põhjaveekogumi ohustatust põhjustavates valdkondades; 5) põhjaveekogumi praegused või tulevased kasutamise eesmärgid ja tähtsus; 6) põhjaveekogumi geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused; 7) põhjavee keemiline koostis; 8) pinnakate; 9) aasta keskmine pikaajaline põhjavee toitumismäär; 10) inimtegevuse ja ökosüsteemide mõju põhjaveekogumi seisundile; 11) põhjaveekogumiga seotud vee- ja maismaaökosüsteemide ning põhjaveekogumi vastastikune mõju, sealhulgas veevahetuse suund ja hulk; 12) vesikonna veeseireprogrammi andmed.
(4)Iga ohustatud või halvas seisundis põhjaveekogumi puhul tehakse kindlaks saasteained, mis on ohustatuse või halva seisundi põhjuseks või indikaatornäitajaks, ning määratakse nende saasteainete sisalduse läviväärtused. § 68. Põhjaveekihi kaitstus
(1)Põhjaveekihi kaitstus on põhjaveekihi kaetus vett halvasti juhtiva pinnasekihiga või veepidemega.
(2)Põhjaveekihi kaitstuse hindamisel võetakse arvesse pinnakatte koostis ja kõik põhjaveekihi kohal lasuvad veepidemed.
(3)Põhjaveekihi loodusliku kaitstuse järgi jaotatakse Eesti territooriumi alad järgmiselt: 1) kaitsmata põhjaveega ala on karstiala, alvar ja ala, kus põhjaveekihil lasub kuni 2 meetri paksune moreenikiht või kuni 20 meetri paksune liiva- või kruusakiht; 2) nõrgalt kaitstud põhjaveega ala, kus põhjaveekihil lasub 2–10 meetri paksune moreenikiht või kuni 2 meetri paksune savi- või liivsavikiht või 20–40 meetri paksune liiva- või kruusakiht; 3) keskmiselt kaitstud põhjaveega ala, kus põhjaveekihil lasub 10–20 meetri paksune moreenikiht või 2–5 meetri paksune savi- või liivsavikiht; 4) suhteliselt kaitstud põhjaveega ala, kus põhjaveekihil lasub üle 20 meetri paksune moreenikiht või üle 5 meetri paksune savi- või liivsavikiht; 5) kaitstud põhjaveega ala, kus põhjaveekiht on kaetud regionaalse veepidemega. § 69. Andmed põhjaveekogumite ja põhjaveevarude kohta [Kehtetu - RT I, 27.05.2022, 1 - jõust. 06.06.2022] 6. jagu Mereala seisund § 70. Mereala
(1)Mereala

tähenduses hõlmab sisemerd, territoriaalmerd ja majandusvööndit üheskoos, kaasa arvatud nende all asuv merepõhi ja maapõu merealapiiride seadusega ning Eesti Vabariigi välislepingutega kehtestatud ulatuses.

(2)Mereala piirkond on osa merealast, mis oma elustiku, hüdroloogiliste, mereliste ja biogeograafiliste omaduste ning saastekoormuse poolest erineb muust merealast. § 71. Mereala keskkonnaseisund ja mereala hea keskkonnaseisund
(1)Mereala keskkonnaseisund on mereala keskkonna üldine seisund, mille määramisel võetakse arvesse sellesse merealasse kuuluvate mereökosüsteemide struktuuri, funktsiooni ja protsesse koos looduslike geomorfoloogiliste, geograafiliste, bioloogiliste, geoloogiliste ja klimaatiliste teguritega, samuti füüsikalisi, akustilisi ja keemilisi tingimusi, sealhulgas neid, mis tulenevad inimtegevusest merealal või sellest väljaspool.
(2)Mereala hea keskkonnaseisund on seisund, mille korral mereala säilib ökoloogiliselt mitmekesise ja dünaamilisena, on looduslike tingimuste poolest puhas, terve ja produktiivne ning seda kasutatakse kestlikult, tagades sellega mereala võimalikud kasutusviisid ja tegevused praegu ja tulevikus, eelkõige kui: 1) mereökosüsteemide struktuur, funktsioonid ja protsessid ning nendega seotud geomorfoloogilised, geograafilised, geoloogilised ja klimaatilised tegurid võimaldavad nendel ökosüsteemidel täielikult funktsioneerida ja säilitada vastupanuvõime inimtegevusest tingitud keskkonnamuutustele ning mereelustiku liigid ja elupaigad on kaitstud, inimtegevusest põhjustatud elustiku mitmekesisuse vähenemine on välistatud ja bioloogiliste komponentide toimimine on tasakaalus; 2) mereökosüsteemide hüdromorfoloogilised, füüsikalised ja keemilised omadused, sealhulgas asjaomase piirkonna inimtegevusest tingitud omadused, toetavad neid ökosüsteeme käesoleva lõike punktis 1 kirjeldatud viisil ning inimtegevuse tagajärjel merekeskkonda juhitud või sattunud ained ja energia, sealhulgas müra, ei põhjusta merereostust ega saastatusest tulenevaid mõjusid.
(3)Merereostus

tähenduses on inimtegevuse tagajärjel ainete, energia, radioaktiivse kiirguse, elektri- ja magnetvälja, müra, infra- ja ultraheli otsene või kaudne õhku või merekeskkonda juhtimine või sattumine sellisel määral, et sellel on või võib olla kahjulik mõju, näiteks oht inimese tervisele ja varale, kahju elustikule, merendustegevusele ja merendusteenuste kasutamisele, mereökosüsteemide või nendest otseselt sõltuvate vee- ja maismaaökosüsteemide kvaliteedile, sealhulgas elustiku mitmekesisuse vähenemine, hüvede vähenemine ja vee kvaliteedi halvenemine, mistõttu on häiritud merekeskkonna õiguspärane kestlik kasutamine. § 72. Merestrateegia

(1)Mereala kaitse ning hea keskkonnaseisundi saavutamise ja säilitamise eesmärgil koostatakse kogu Eesti mereala kohta merestrateegia, mis koosneb järgmistest osadest: 1) mereala hindamine; 2) mereala hea keskkonnaseisundi määratlus; 3) mereala keskkonnaalased sihid ja nendega seotud indikaatorid; 4) mereala seireprogramm; 5) mereala meetmekava.
(2)Merestrateegia koostamisel võetakse arvesse asjakohaseid olemasolevaid riigisiseseid, Euroopa Liidu ja rahvusvahelisi hinnanguid, keskkonnaalaseid sihte, seireprogramme ja meetmekavasid ning piiriülest keskkonnamõju ja iseärasusi ning tehakse koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, et tagada merestrateegia osade sidusus ja võrreldavus.
(3)Merestrateegia koostamise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise suhtes kohaldatakse haldusmenetluse seaduse avatud menetluse sätteid.
(4)Merestrateegia osi ajakohastatakse iga kuue aasta järel nende kehtestamisest või ajakohastamisest arvates.
(5)Merestrateegia koostamist ja ajakohastamist korraldab Kliimaministeerium.
(6)Merestrateegia sisu ja koostamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(7)Mereala hindamise, mereala hea keskkonnaseisundi määratluse ning nendega seotud indikaatorid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 21.09.2021, 3 - jõust. 01.10.2021]
(8)Seireprogrammi mereala keskkonnaseisundi pidevaks hindamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
(9)Hea keskkonnaseisundi saavutamiseks või säilitamiseks koostatud mereala meetmekava kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
(10)Mereala keskkonnaalased sihid ja nendega seotud indikaatorid kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. [RT I, 21.09.2021, 3 - jõust. 01.10.2021] § 73. Erandite kohaldamine keskkonnaalaste sihtide saavutamisel
(1)Mereala hea keskkonnaseisundi või keskkonnaalaste sihtide täielik saavutamata jäämine kavandatud meetmetega on lubatud, kui selle põhjus on: 1) tegevus või tegevusetus, mille eest mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks või säilitamiseks või keskkonnaalaste sihtide saavutamiseks ei ole võimalik Eesti territooriumil või Eesti jurisdiktsiooni all oleval merealal vastutust kohaldada; 2) looduslik põhjus; 3) vääramatu jõud; 4) mereala füüsikaliste tunnuste muutmine või muutumine, mis on tingitud sellist avalikku huvi pakkuvast tegevusest, mis kaalub üles keskkonnale avalduva negatiivse mõju, sealhulgas igasuguse piiriülese mõju.
(2)Mereala hea keskkonnaseisundi või selle keskkonnaalaste sihtide tähtajaks saavutamata jäämine on lubatud, kui selle põhjustavad looduslikud tingimused, mille tõttu mereala hea keskkonnaseisundi tähtajaks saavutamine ei ole võimalik.
(3)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud erandi kohaldamine on lubatud üksnes juhul, kui on tagatud, et mereala füüsikaliste tunnuste muutmine või muutumine ei sea ohtu ega välista püsivalt hea keskkonnaseisundi saavutamist merealal, asjaomases mereala piirkonnas või Euroopa Liidu teise liikmesriigi merealal.
(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud erandite korral tuleb ette näha ajutised meetmed mereala hea keskkonnaseisundi saavutamisele kaasaaitamiseks ning lõike 1 punktides 2–4 nimetatud põhjuste korral mereala seisundi edasise halvenemise vältimiseks ja kahjuliku mõju leevendamiseks. Sellised meetmed peavad võimalikult suurel määral kaasa aitama mereala hea keskkonnaseisundi saavutamisele.
(5)Käesolevas paragrahvis sätestatud mereala hea keskkonnaseisundi või selle keskkonnaalaste sihtide saavutamise erandeid võib vajaduse korral täpsustada

§ 72lõike 9 alusel kehtestatud meetmekavas.

(6)Ajutiste meetmete võtmist ei nõuta, kui puudub oluline merekeskkonna häiring või kui meetmetega kaasnevad kulud on võrreldes ohuga merekeskkonnale ebaproportsionaalsed, tingimusel et olukord edasi ei halvene ning hea keskkonnaseisundi saavutamine ei muutu jäädavalt võimatuks. Sellist otsust tuleb tõendite abil põhjendada. §
  1. Mereala keskkonnaseisundit ohustavast tegevusest teatamise kohustus () Isik, kellel on kahtlus, et tegemist on mereala keskkonnaseisundit ohustava tegevuse või tegevusetusega või sellest johtuvate tagajärgedega, on kohustatud sellest teavitama Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit või Eesti sadamat, kui seda saab sellelt isikult mõistlikult eeldada, arvestades tema erilist rolli või teadmisi.
  2. jagu Ohtlikud ained, põhjavett ohustavad saasteained ning vee ja pinnase kvaliteedi piirväärtused §
  3. Ohtlikud ained
(1)Ohtlik aine

tähenduses on element või ühend, mis mürgisuse, püsivuse või bioakumulatsiooni tõttu põhjustab või võib põhjustada ohtu inimese tervisele ning mis kahjustab või võib kahjustada teisi elusorganisme või ökosüsteeme.

(2)Ohtlike ainete alaliigid on: 1) prioriteetsed ained ja teatavad muud saasteained; 2) vesikonnaspetsiifilised saasteained; 3) prioriteetsed ohtlikud ained.
(3)Prioriteetne aine ja teatav muu saasteaine on ohtlik aine, mis põhjustab märkimisväärset ohtu veekeskkonnale või veekeskkonna kaudu inimese tervisele ja kahjustab või võib kahjustada teisi elusorganisme või ökosüsteeme ning mille veekeskkonda juhtimine on

kohaselt piiratud nende ainete veekeskkonda juhtimise vähendamise eesmärgil.

(4)Vesikonnaspetsiifiline saasteaine on ohtlik aine, mida vesikonnas kasutatakse, mille esinemine pinnavees või veekogu põhjasettes vee-elustikule ohtlikul määral on tõenäoline ning mida seetõttu võetakse arvesse pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi hindamisel ning mille veekeskkonda juhtimine on

kohaselt piiratud nende ainete veekeskkonda juhtimise vähendamise eesmärgil.

(5)Prioriteetne ohtlik aine on ohtlik aine, mis põhjustab märkimisväärset ohtu veekeskkonnale või veekeskkonna kaudu inimese tervisele ja kahjustab või võib kahjustada teisi elusorganisme või ökosüsteeme ning mille veekeskkonda juhtimine on

kohaselt keelatud või piiratud nende ainete veekeskkonda juhtimise lõpetamise või järkjärgulise kõrvaldamise eesmärgil. § 76. Ohtlike ainete nimekiri ja ohtlike ainete kvaliteedi piirväärtused

(1)Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekirja, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete kvaliteedi piirväärtused ning ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(2)Jälgimisnimekiri on selliste ainete nimekiri, mille edaspidise prioriteetseks tunnistamise toetamiseks kogutakse kogu Euroopa Liidust seireandmeid selleks, et täiendada nende kohta olemasolevaid andmeid, mis pärinevad muudest allikatest, sealhulgas vesikonna tunnuste analüüsist, inimtegevuse keskkonnamõju ülevaatest ja veekasutuse majandusanalüüsist ning veeseireprogrammidest.
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vesikonnaspetsiifiliste saasteainete kohta kvaliteedi piirväärtuste kehtestamisel tuleb järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ V lisa punktis 1.2.6 sätestatud põhimõtteid. § 77. Põhjavett ohustavad saasteained ja nende sisalduse läviväärtused
(1)Põhjavee saasteainesisalduse läviväärtus näitab saasteaine sellist kontsentratsiooni põhjaveekogumis, mille ületamisel on oht, et põhjavesi ei vasta hea keemilise seisundi klassi nõuetele.
(2)Põhjavee saasteainesisalduse läviväärtus ja põhjavett ohustavad saasteained määratakse iga põhjaveekogumi kohta, arvestades: 1) põhjavee looduslike ainete või ioonide või vee füüsikalis-keemiliste näitajate taustataset; 2) põhjaveekogumi hüdrogeoloogilisi tingimusi; 3) põhjaveekogumist sõltuvate veekogude, maismaaökosüsteemide ja märgalade seisundit ning nende vastastikust seost ja vastastikuse mõju ulatust; 4) võimalikku mõju, mida avaldab praegune või tulevane õigustatud sekkumine põhjavee kasutusse või funktsioonidesse; 5) inimtegevust, sealhulgas hajukoormusallikatest pärinevaid saasteaineid; 6) saasteainete päritolu, nende võimalikku esinemist looduses, toksilisust, kalduvust levida, püsivust ja bioakumulatsiooni potentsiaali.
(3)Taustatase

tähenduses on saasteainesisaldus või indikaatorväärtus põhjaveekogumis, milles ei esine või esineb väga vähe selle kogumi keemilist koostist mõjutavaid inimtekkelisi muutusi.

(4)Põhjavett ohustavate saasteainete nimekirja, nende saasteainete sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja taustataseme määramise põhimõtted kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(5)Riigipiiri ületava põhjaveekogumi põhjavee saasteainesisalduse läviväärtused kooskõlastatakse enne nende kehtestamist välisriigi pädeva asutusega

§ 30lõike 4 kohaselt. § 78. Põhjavett ohustavate saasteainete nimekirja ja saasteainesisalduse läviväärtuste muutmine

(1)Põhjavett ohustavate saasteainete nimekirja ja saasteainesisalduse läviväärtusi muudetakse ja täiendatakse inimese tervise ja keskkonna kaitsmise huvides saasteainete kohta saadud uue teabe põhjal.
(2)Saasteaine võib eemaldada põhjavett ohustavate saasteainete nimekirjast siis, kui see saasteaine põhjaveekogumi head keemilist seisundit enam ei ohusta.
(3)Ülevaade põhjavett ohustavate saasteainete nimekirja ja saasteainesisalduse läviväärtuste muutmisest esitatakse veemajanduskavas. § 79. Põhjavee kvaliteedi piirväärtused
(1)Põhjavee kvaliteedi piirväärtus näitab põhjavees saasteaine kontsentratsiooni, mida inimese tervise ja keskkonna kaitsmise huvides ületada ei tohi.
(2)Kui põhjavee kvaliteedi piirväärtuste rakendamine ei taga põhjaveekogumist sõltuva pinnaveekogumi veekaitse eesmärkide saavutamist või põhjustab pinnaveekogumi ökoloogilise või keemilise seisundi märkimisväärset halvenemist või kahju põhjaveekogumist sõltuvale maismaaökosüsteemile, tuleb kehtestada põhjavee kvaliteedi piirväärtustest rangemad läviväärtused.
(3)Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused ja põhjaveekogumi keemilise seisundi määramisel arvesse võetavate põhjavett ohustavate saasteainete, sealhulgas nitraatide ja pestitsiidide toimeainete sisalduse kvaliteedi piirväärtused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul kehtestab põhjavee kvaliteedi piirväärtustest rangemad läviväärtused valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 80. Põhjavee saasteainesisalduse oluline ja püsiv kasv
(1)Põhjavee saasteainesisalduse oluline või püsiv kasv näitab saasteainesisalduse statistiliselt ja keskkonna seisukohast olulist kasvu ohustatud põhjaveekogumis.
(2)Põhjavee saasteainesisalduse oluline kasv on aasta keskmise saasteainesisalduse kasv ohustatud põhjaveekogumis kahe järjestikuse aasta jooksul üle 20 protsendi lähtetasemest.
(3)Põhjavee saasteainesisalduse püsiv kasv on aasta keskmise saasteainesisalduse kasv ohustatud põhjaveekogumis kuue järjestikuse aasta jooksul lähtetasemega võrreldes.
(4)Lähtetase on aastatel 2007–2009 põhjavee seire käigus mõõdetud põhjaveekogumi vee keskmine saasteainesisaldus.
(5)Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud saasteainesisalduse kasvu korral tuleb kehtestada põhjavee saasteainesisalduse vähendamise künnis, peatada saasteainesisalduse kasv või vähendada saasteainesisaldust. § 81. Põhjavee saasteainesisalduse olulise ja püsiva kasvu hindamine
(1)Ohustatud põhjaveekogumis ja halvas seisundis põhjaveekogumis tehakse kindlaks saasteainesisalduse oluline kasv kahel järjestikusel aastal ja püsiv kasv kuuel järjestikusel aastal ning need andmed avaldatakse veemajanduskavas.
(2)Kui punkt- või hajuheiteallika või saastunud pinnase tõttu on põhjaveekogumis hea keemilise seisundi säilitamine või hea keemilise seisundi saavutamine takistatud, tuleb täiendavalt hinnata saasteainesisalduse olulise ja püsiva kasvu suundumust.
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud täiendava hindamise käigus tehakse kindlaks saasteainesisalduse olulise ja püsiva kasvu põhjused, määratakse heiteallikast või saastunud pinnasest lähtuva põhjavett mõjutava keskkonnahäiringu ulatus ning tuvastatakse sellest tulenev keskkonnarisk ja keskkonnaoht, et rakendada meetmeid saastatuse suuremale alale levimise vältimiseks, vältida ohtu inimese tervisele ja keskkonnale, olulisi negatiivseid muutusi põhjavee keemilises seisundis ja viivitusi veekaitse eesmärkide saavutamisel.
(4)Käesolevas paragrahvis sätestatud põhjavee saasteainesisalduse olulise ja püsiva kasvu hindamist ja täiendavat hindamist korraldab Kliimaministeerium.
(5)Saasteainesisalduse olulise ja püsiva kasvu täiendava hindamise tulemuste ülevaade avaldatakse veemajanduskavas. § 82. Põhjavee saasteainesisalduse vähendamise künnis
(1)Põhjavee saasteainesisalduse vähendamise künnis (edaspidi ka vähendamiskünnis) näitab, et ohustatud põhjaveekogumi saasteainesisaldus on kasvanud 75 protsendini põhjavee saasteainesisalduse läviväärtusest või kvaliteedi piirväärtusest.
(2)Kui põhjaveekogumi saasteainesisaldus ulatub vähendamiskünniseni, on pädev haldusorgan kohustatud rakendama asjakohaseid meetmeid saasteainesisalduse olulise või püsiva kasvu peatamiseks või saasteainesisalduse vähendamiseks.
(3)Vähendamiskünnis võib olla väiksem või suurem kui 75 protsenti põhjavee saasteainesisalduse läviväärtusest või kvaliteedi piirväärtusest, kui: 1) sellise künnise juures on võimalik kõige väiksemate kulutustega vältida või kõige tõhusamalt vähendada põhjavee keemilise seisundi halvenemist põhjustavaid muutusi; 2) saasteainesisalduse avastamise künnis ei võimalda rakendada vähendamiskünnisena 75 protsenti põhjavee saasteainesisalduse läviväärtusest või kvaliteedi piirväärtusest.
(4)Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud juhul võib vähendamiskünnis olla suurem kui 75 protsenti põhjavee kvaliteedi piirväärtusest, kui sellega ei põhjustata viivitust veekaitse eesmärkide saavutamisel.
(5)Nitraatide sisalduse vähendamise künnis nitraaditundliku ala põhjavees on 40 milligrammi liitris.
(6)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3–5 nimetatud vähendamiskünniseid ei tohi veemajanduskava kuueaastase perioodi vältel muuta.
(7)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 ning

§ 80lõikes 5 nimetatud künniste määramist ohustatud põhjaveekogumitele või halvas seisundis põhjaveekogumitele korraldab Kliimaministeerium.

(8)Teave põhjavee saasteainesisalduse vähendamise künniste kohta avaldatakse iga kuue aasta järel veemajanduskavas. §
  1. Pinnase kvaliteedi piirväärtused () Pinnases sisalduvate ohtlike ainete piirväärtused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. §
  2. Piiriülene saastatus
(1)Piiriüleseks saastatuseks peetakse käesoleva peatüki tähenduses saastatust, mille on põhjustanud väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi asuv heiteallikas.
(2)Piiriülese saastatuse korral teavitatakse sellest viivitamata välisriigi pädevat asutust

§ 30

lõikes 4 sätestatud korras ning kavandatakse tõhusate meetmete rakendamine saastatuse mõju vähendamiseks või kõrvaldamiseks, et tagada kvaliteedi piirväärtuste järgimine piiriülese vesikonna Eestis paiknevas osas.

(3)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud meetmete rakendamisest hoolimata on kvaliteedi piirväärtusi ületatud, kohaldatakse piiriülese vesikonna asjaomaste veekogumite suhtes

§-des 39–42 sätestatud erandeid.

(4)Piiriülese saastatuse korral rakendatud meetmetest esitatakse ülevaade veemajanduskavas.
  1. peatükk Nõuded joogiveele, looduslikule mineraalveele ja supelrannale §
  2. Joogivee kvaliteedinõuded
(1)Joogivesi peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud kvaliteedinõuetele. Joogivee kvaliteeti kontrollitakse nimetatud lõike alusel kehtestatud nõuete kohaselt ja analüüsitakse sama lõike alusel kehtestatud meetoditega. (1^1) Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuete, sealhulgas riskihindamise ja -juhtimise nõuete kehtestamise eesmärk on kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest ning parandada joogivee kättesaadavust. (1^2) Käesolevas paragrahvis ning

§-des 85^1 –85^5 , 87 ja 92 sätestatud joogivee kvaliteedinõuete rakendamiseks võetavad meetmed peavad põhinema ettevaatuspõhimõttel ega tohi tuua otseselt ega kaudselt kaasa joogivee kvaliteedi halvenemist ega joogivee tootmiseks kasutatava vee saastatuse suurenemist. (1^3) Pudelisse või mahutisse villitavale joogiveele kohaldatakse käitlemisel üksnes käesolevas paragrahvis ning

§-des 87, 92 ja 195 sätestatud nõudeid.

(2)Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(3)Terviseamet koostab üks kord aastas kokkuvõtte käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud nõuete järgimise kohta.
(4)Risk käesoleva peatüki tähenduses on ohtliku olukorra tõenäosuse ja tagajärgede raskuse kombinatsioon, kui oht ja ohtlik olukord ilmnevad joogivee varustussüsteemis.
(5)Oht käesoleva peatüki tähenduses on vees leiduv bioloogiline, keemiline, füüsikaline või radioloogiline mõjur või vee seisundi mõni muu aspekt, mis võib inimeste tervist kahjustada.
(6)Ohtlik olukord käesoleva peatüki tähenduses on olukord, mis põhjustab või mis ei hoia ära ohtu joogivee varustussüsteemile. [RT I, 07.02.2023, 1 - jõust. 17.02.2023] § 85^1. Veeohutuse riskipõhine käsitlus
(1)Joogiveega varustamise ning joogivee töötlemise ja jaotamise suhtes rakendatakse riskipõhist käsitlust, mis hõlmab kogu veevarustusahelat, sealhulgas joogiveehaarde valgala või toiteala, veevõtt, töötlemine, säilitamine, jaotamine ja

§ 87lõikes 2 nimetatud vastavuse hindamise koht.

(2)Riskipõhine käsitlus sisaldab järgmisi elemente: 1) joogiveehaarde valgala või toiteala riskihindamine ja -juhtimine, arvestades

§-s 85^2 sätestatut; 2) veevarustussüsteemi riskihindamine ja -juhtimine, mis hõlmab joogivee võtmist, töötlemist, säilitamist ja jaotamist kuni varustamise lähtepunktini, arvestades

§-s 85^3 sätestatut; 3) tarbimiskoha veevärgi riskihindamine vastavalt

§-s 85^4 sätestatule.

(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud riskipõhine käsitlus vaadatakse üle iga kuue aasta järel ja vajaduse korral ajakohastatakse.
(4)Riskipõhist käsitlust ei pea rakendama, kui takistus tuleneb geograafilisest iseärasusest, näiteks veevärgi kaugus ja piiratud ligipääsetavus. Riskipõhise käsitluse rakendamata jätmine ei tohi kahjustada

§ 85lõikes 1^1 nimetatud eesmärki. [RT I, 07.02.2023, 1 - jõust. 17.02.2023] § 85^2. Joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamine ja -juhtimine

(1)Joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise ja -juhtimise teeb joogivee käitleja koostöös Kliimaministeeriumi, Keskkonnaameti, Terviseameti ja teiste asjakohaste asutustega.
(2)Joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise ja -juhtimise nõuded, sealhulgas riskijuhtimise meetmed, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(3)Kui riskihindamise tulemuste alusel tehakse kindlaks risk, rakendab Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, joogivee käitleja või muu isik riski ennetamiseks ja kontrollimiseks käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud riskijuhtimise meetmeid, alustades ennetusmeetmetest.
(4)Terviseamet koostab koostöös Kliimaministeeriumiga iga kuue aasta järel kokkuvõtte käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud nõuete järgimise kohta. [RT I, 07.02.2023, 1 - jõust. 17.02.2023] § 85^3. Veevarustussüsteemi riskihindamine ja -juhtimine
(1)Veevarustussüsteemi riskihindamise ja -juhtimise teeb joogivee käitleja.
(2)Veevarustussüsteemi riskihindamise ja -juhtimise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(3)Joogivee käitleja, kes varustab tarbijat ööpäevas keskmiselt 10–100 kuupmeetri veega või teenindab 50–500 inimest, ei pea tegema veevarustussüsteemi riskihindamist ega -juhtimist, kui tegemata jätmine ei ohusta joogivee kvaliteeti.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud erisuse kohaldamisel kontrollib joogivee käitleja joogivett

§ 87

lõike 4 punktis 1 sätestatud joogivee kontrolli kava alusel vastavalt § 85 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetele ja meetoditele. [RT I, 07.02.2023, 1 - jõust. 17.02.2023] § 85^4. Tarbimiskoha veevärgi riskihindamine

(1)Terviseamet korraldab tarbimiskoha veevärgi ning joogiveega kokkupuutuva toote ja materjaliga seotud võimalike riskide kokkuvõtliku analüüsi koostamise ning hindab, kas võimalikud riskid mõjutavad vee kvaliteeti kohas, kus vesi väljub joogiveevõtuks kasutatavast kraanist (edaspidi tarbimiskoha veevärgi riskihindamine). Tarbimiskoha veevärgi riskihindamine ei hõlma kodumajapidamisi.
(2)Tarbimiskoha veevärk

tähenduses on torustik, tarvikud ja muud seadmed, mis paigaldatakse joogivee kraanide vahele, ja jaotusvõrk, kuid üksnes juhul, kui need ei kuulu joogivee käitleja vastutusalasse tema tegevuses joogivee käitlejana.

(3)Tarbimiskoha veevärgi riskihindamise käigus vee kvaliteedile ja inimese tervisele Legionella või pliiga seotud riskide tuvastamise korral tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud analüüsis välja valitud prioriteetses tarbimiskohas teha lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele vastavat tarbimiskoha veevärgi näitajate seiret. Tarbimiskoha veevärgi näitajate seire korraldab prioriteetse tarbimiskoha omanik.
(4)Prioriteetne tarbimiskoht

tähenduses on üldsusele kasutamiseks avatud valdus, mis ei ole kodumajapidamine ja mille kasutajad võivad kokku puutuda veega seotud riskidega.

(5)Kui tarbimiskoha veevärgi riskihindamise või seire tulemusel selgub, et kinnistusisesest jaotussüsteemist või sellega seotud tootest või materjalist tuleneb risk inimese tervisele, korraldab prioriteetse tarbimiskoha omanik riski kõrvaldamiseks või vähendamiseks käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud asjakohaste meetmete rakendamise.
(6)Tarbimiskoha veevärgi riskihindamisega seotud meetmete, riskihindamise kokkuvõtte ja tarbimiskoha veevärgi näitajate seire nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(7)Terviseamet koostab iga kuue aasta järel kokkuvõtte käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud nõuete järgimise kohta. [RT I, 07.02.2023, 1 - jõust. 17.02.2023] § 85^5. Joogiveega kokkupuutuvad materjalid, veepuhastuskemikaalid ja filtreerimisvahendid
(1)Joogivee võtmise, töötlemise, säilitamise või jaotamisega seotud rajatises joogiveega kokkupuutuvad materjalid ei tohi: 1) otse ega kaudselt ohustada inimese tervist; 2) ebasoodsalt mõjutada vee värvi, lõhna ega maitset; 3) soodustada mikroobide kasvu; 4) leostada vette saasteaineid rohkem kui materjali kavandatud eesmärki arvestades vältimatu.
(2)Joogiveega kokkupuutuvad veepuhastuskemikaalid ja filtreerimisvahendid peavad olema puhtad ja kvaliteetsed ning vastama biotsiidiseaduses, kemikaaliseaduses ja toote nõuetele vastavuse seaduses ning nende alusel kehtestatud nõuetele ega tohi: 1) otse ega kaudselt ohustada inimese tervist; 2) ebasoodsalt mõjutada vee värvi, lõhna ega maitset; 3) soodustada tahtmatult mikroobide kasvu; 4) saastada vett rohkem kui kavandatud eesmärki arvestades vältimatu. [RT I, 07.02.2023, 1 - jõust. 17.02.2023] § 85^6. Joogivee veevarustusahelas esinevate ainete ja ühendite jälgimise nimekiri
(1)Joogivee varustusahelas esinevate ainete ja ühendite jälgimise nimekiri on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta (ELT L 435, 23.12.2020, lk 1–62) artikli 13 lõike 8 alusel vastu võetud Euroopa Komisjoni rakendusotsuse lisas sätestatud nimekiri üldsusele või teadlaste kogukonnale terviseohutuse seisukohast muret tekitavatest ainetest või ühenditest, mida tuleb seirata, kui nende esinemine joogivees on tõenäoline ja need võivad ohustada inimese tervist (edaspidi jälgimisnimekiri).
(2)Jälgimisnimekirjas loetletud aineid seiratakse

§ 85^2 lõike 2 ja § 85^3 lõike 2 alusel kehtestatud nõuete kohaselt, võttes arvesse keskkonnaseire ja -uuringute tulemusi.

(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud seire ja uuringute tulemused lisatakse

§ 85^2 lõikes 4 nimetatud kokkuvõttesse.

(4)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud seire käigus leitakse jälgimisnimekirjas loetletud aineid koguses, mis ületab jälgimisnimekirjas esitatud suunisväärtusi, siis vajaduse korral: 1) rakendab Kliimaministeerium

§ 85

^2 lõike 2 alusel kehtestatud riskijuhtimise meetmeid või teeb asjakohast seiret joogiveehaarde valgaladel ja toitealadel või toorvees; 2) rakendab joogivee käitleja ennetus- ja leevendusmeetmeid ning teeb asjakohast seiret

§ 85

^2 lõike 2 alusel kehtestatud nõuete kohaselt; 3) kontrollib joogivee käitleja suunisväärtuse saavutamiseks veetöötlemise piisavust ja vajaduse korral optimeerib töötlemist; 4) rakendab joogivee käitleja, Kliimaministeerium, Keskkonnaamet või muu isik parandusmeetmeid koostöös Terviseametiga. [RT I, 07.02.2023, 1 - jõust. 17.02.2023] § 85^7. Joogivee kvaliteedinõuete erand

(1)Joogivee näitajate piirväärtuste järgimise nõuetest võib Terviseamet joogivee käitleja taotlusel teha erandi, kui erandi kohaldamine ei too kaasa võimalikku ohtu inimese tervisele ja asjassepuutuva piirkonna joogiveevarustust ei ole muul viisil võimalik mõistlike vahenditega korraldada.
(2)Erandit võib kohaldada üksnes juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) joogivett võetakse uuest joogiveehaarde valgalast või toitealast; 2) valgalal või toitealal on tuvastatud uus saasteallikas; 3) valgalalt või toitealalt on äsja otsitud või leitud uusi näitajaid või 4) valgalal või toitealal on tekkinud ettenägematu ja erandlik olukord, mis võib põhjustada näitajate väärtuste ajutist piiratud ületamist.
(3)Erandliku asjaolu esinemise korral võib Terviseamet kohaldada käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud juhtudel joogivee käitleja taotlusel täiendavat erandit.
(4)Joogivee näitajate piirväärtuste järgimise nõuetest tehtava erandi kohaldamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 07.02.2023, 1 - jõust. 17.02.2023] § 86. Joogiveehaarde asukoha valiku nõuded
(1)Joogiveehaarde asukoha valikul lähtutakse sanitaarkaitseala moodustamise võimalikkusest, asjakohase registri andmetest pinna- ja põhjavee kvaliteedi ja koguse ja kehtestatud põhjaveevaru kohta ning joogiveehaarde valgala ja toiteala kaitsmise võimalustest. [RT I, 07.02.2023, 1 - jõust. 17.02.2023]
(2)Joogiveehaaret ei tohi rajada vee võtmiseks veekogust või põhjaveekihist, milles vee algne kvaliteet ei võimalda mõistlike kulutustega tagada vee vastavust

§ 85lõike 2 alusel kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele.

(3)Joogiveehaaret ei tohi rajada kohta, kus ei ole võimalik joogiveehaarde kaitseks moodustada nõuetekohast sanitaarkaitseala.
(4)Joogiveehaardesse kuuluvate veekogude nimekirja kinnitab valdkonna eest vastutav minister veehaarete kaupa käskkirjaga. § 87. Joogivee käitleja kohustused
(1)Joogivee käitleja on ettevõtja, kelle tegevus on joogivee tootmine, varumine, töötlemine, pakendamine või muud toimingud, mille tulemusel on joogivesi kättesaadav tarbijale või teisele isikule, kes oma tegevuses peab kasutama joogivett tasu eest või tasuta. Joogivee käitlejaks ei peeta individuaalsest veevõtukohast vee võtjat, kes võtab vett keskmiselt vähem kui 10 kuupmeetrit ööpäevas või vähem kui 50 inimese tarbeks, välja arvatud juhul, kui joogiveega varustamine on osa majandustegevusest või avalik-õiguslikust tegevusest. (1^1) Joogivee käitlejaks ei loeta toidukäitlejat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 punkti 2 tähenduses, kes võtab oma veevõtukohast vett üksnes toidukäitlemisettevõttes kasutamiseks, kui kasutatava vee kvaliteet ei mõjuta tarbimisvalmis toidu ohutust ning toidukäitleja järgib toiduseaduse §-s 34 sätestatud enesekontrolli nõudeid. [RT I, 07.02.2023, 1 - jõust. 17.02.2023] (1^2)

§-e 85^1 –85^5 ja 88 ning käesoleva paragrahvi lõike 4 punkte 2^1 ja 5^1 ei kohaldata joogivee käitlejale, kes varustab tarbijat ööpäevas keskmiselt alla 10 kuupmeetri veega või teenindab alla 50 inimese majandustegevuse või avalik-õigusliku tegevuse raames. [RT I, 07.02.2023, 1 - jõust. 17.02.2023] (1^3)

§-e 85^1 , 85^2 , 85^5 , 85^7 ja 88 ning käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 5^1 ei kohaldata vett magestavale ja reisijaid vedavale merelaevale, mis tegutseb joogivee käitlejana. [RT I, 07.02.2023, 1 - jõust. 17.02.2023]

(2)Joogivee käitleja tagab jaotusvõrgu kaudu antava joogivee vastavuse

§ 85

lõike 2 alusel kehtestatud nõuetele kohani, kus joogivesi saab kättesaadavaks teisele käitlejale või tarbijale, kui joogivee käitleja ja kinnistu omanik ei ole kokku leppinud teisiti.

(3)Jaotusvõrgu kaudu tarbimiskoha veevärki joogiveega varustav joogivee käitleja on täitnud oma kohustuse joogivee kvaliteedinõuete tagamisel, kui ta tõendab, et joogivee mittevastavus kvaliteedinõuetele on põhjustatud tarbimiskoha veevärgist. [RT I, 07.02.2023, 1 - jõust. 17.02.2023]
(4)Joogivee käitleja: 1) koostab joogivee kontrolli kava, arvestades

§-des 85^2 ja 85^3 sätestatud riskihindamise tulemusi, ning kooskõlastab selle Terviseametiga; [RT I, 07.02.2023, 1 - jõust. 17.02.2023] 2) esitab Terviseametile joogivee kontrolli kava täitmise andmed ja järelevalveametniku nõudel katseprotokollide koopiad või väljavõttena andmebaasist uuringuandmed üks kord kvartalis kirjalikult või digitaalselt; 2^1) esitab Terviseametile vajaduse korral teabe, mis puudutab

§ 85

lõikes 3 nimetatud kokkuvõtet ja § 85^2 lõikes 4 nimetatud kokkuvõtet; [RT I, 07.02.2023, 1 - jõust. 17.02.2023] 3) teeb joogivee saastatuse või saastatuse kahtluse korral järelevalveametniku nõudel lisauuringuid; 4) uurib joogivee kvaliteedinõuetele mittevastavuse põhjusi, rakendab vajalikke abinõusid puuduste kõrvaldamiseks ning teavitab puudustest viivitamata tarbijaid ja käitlemise asukoha järgset Terviseameti struktuuriüksust; 5) esitab tarbijaile ja järelevalveametnikule teabe käideldava joogivee nõuetekohasuse kohta avaliku teabe seaduses sätestatud korras; 5^1) avaldab korrapäraselt vähemalt üks kord aastas kergesti kättesaadaval kujul elektrooniliselt ja põhjendatud taotluse korral muul viisil

§ 85lõike 2 alusel tarbijale antava teabe; [RT I, 07.02.2023, 1 - jõust.

17.02.2023] 6) teavitab Terviseametit joogivee saastamisest või vee andmise katkestamise igast juhtumist, mis kestab üle 24 tunni; 7) korraldab mikrobioloogiliste, keemiliste ja indikaatornäitajate uuringuid akrediteeritud laboris; 8) rakendab muid meetmeid

§-des 85 ja 85^1 –85^6 ning käesolevas paragrahvis sätestatud nõuete täitmiseks, kaasates vajaduse korral Terviseameti. [RT I, 07.02.2023, 1 - jõust. 17.02.2023]

(5)Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud joogivee kontrolli kava ajakohastatakse vähemalt iga kuue aasta järel ja kooskõlastatakse Terviseametiga. [RT I, 07.02.2023, 1 - jõust. 17.02.2023]
(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud toiminguid teeb joogivee käitleja omal kulul. § 88. Kohaliku omavalitsuse üksuse õigused ja kohustused joogivee kättesaadavuse korraldamisel [RT I, 07.02.2023, 1 - jõust. 17.02.2023]
(1)Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab oma territooriumil puhta joogivee kättesaadavuse. Selleks kohaliku omavalitsuse üksus: 1) selgitab välja joogiveele juurdepääsuta ja piiratud juurdepääsuga isikud ning joogiveele juurdepääsu puudumise ja tõrgete põhjused; 2) hindab käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikute joogiveele juurdepääsu parandamise võimalusi; 3) teavitab käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikuid jaotusvõrguga ühinemise võimalustest või alternatiivsetest joogivee saamise võimalustest; 4) rakendab vajaduse korral asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmeid haavatavatele ja tõrjutud rühmadele joogivee kättesaadavuse parandamiseks.
(2)Haavatavad ja tõrjutud rühmad

tähenduses on inimrühmad, kelle joogivee kättesaadavuse võimalused on piiratud. Nende hulka kuuluvad kodutud, puudega inimesed, põgenikud, rändrahva kogukonnad ja vähemuskultuurid, sõltumata sellest, kas nad on paiksed või mitte, ning muul moel ebasoodsamas olukorras olevad või tõrjutud rühmad. Haavatavate ja tõrjutud rühmade kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka sotsiaalhoolekandelist abi vajavatele isikutele ja muudele sarnastele rühmadele.

(3)Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab avalikesse kohtadesse väli- ja sisetingimustes avalikult kasutatavate joogiveevõtukohtade rajamise, kui seda eeldab kogukonna põhjendatud vajadus ja see on tehniliselt teostatav. Kohaliku omavalitsuse üksus avalikustab avalikult kasutatavate joogiveevõtukohtade asukohad oma veebilehel.
(4)Kohaliku omavalitsuse üksus võib välitingimustes avalikult kasutatava joogiveevõtukoha rajamise üle anda vee-ettevõtjale halduslepinguga, millega reguleeritakse muu hulgas joogiveevõtukoha rajamise ja vee kasutamise kulud.
(5)Kui joogivett ei jätku joogi- ja toiduvalmistamise vajaduse rahuldamiseks, on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus piirata joogivee kasutamist muul otstarbel.
(6)Kohaliku omavalitsuse üksus koostab iga kuue aasta järel ülevaate käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud kohustuste täitmise kohta ning esitab selle Terviseametile. [RT I, 07.02.2023, 1 - jõust. 17.02.2023] §
  1. Looduslik mineraalvesi () Looduslik mineraalvesi (edaspidi ka mineraalvesi) on joogiks kasutatav mikrobioloogiliselt tervisele kasulik vesi, mis on pärit põhjaveekihist ja mis väljub saastumise eest kaitstud allikast, millest võetakse vett ühe või mitme loodusliku või kunstlikult kasutatavaks muudetud veehaarde kaudu. §
  2. Mineraalvett ja allikavett turustava ning allikat kasutava isiku ülesanded
(1)Avalik-õiguslik ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik, kes on loodusliku mineraalvee või allikavee tootja toote nõuetele vastavuse seaduse tähenduses, samuti loodusliku mineraalvee või allikavee turustaja, sealhulgas importija, vastutab loodusliku mineraalvee või allikavee turule laskmise ja nõuetekohasuse eest.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loodusliku mineraalvee tootja: 1) võib mineraalvee allika kasutusele võtta ja vett villida üksnes pärast seda, kui pädevate asutuste uuringute alusel on kindlaks tehtud, et vesi vastab käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel mineraalveele kehtestatud nõuetele ja allika kasutuselevõtuks on

alusel antud veeluba või teise riigi mineraalvee kohta päritoluriigi vastutava asutuse luba; 2) peab mineraalvett villima veevõtukohas; 3) esitab Eestis ammutatava ning toodetava mineraalvee või Euroopa Majanduspiirkonna välisest riigist (edaspidi ühenduseväline riik) pärit Eestis turule lastava mineraalvee tunnustamiseks Terviseametile kirjaliku taotluse, pädevate asutuste uuringuandmed ning üksikasjaliku teabe

ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete kohaselt; 4) võib Eestis toote nõuetele vastavuse seaduse tähenduses turule lasta mineraalvett, mida on tunnustanud Terviseamet või teise riigi vastutav asutus ning mis on kantud Euroopa Liidu Teataja mineraalvee loetellu; 5) võib ühendusevälise riigi maapõuest saadud mineraalvett Eestis turule lasta üksnes siis, kui vee päritoluriigi vastutav asutus on tõendanud, et ta kontrollib regulaarselt selle vee nõuetekohasust ning see vesi vastab Euroopa Liidus mineraalveele kehtestatud nõuetele, ja mineraalvee nõuetekohasust on tunnustanud Terviseamet; 6) ei tohi lisada mineraalveele muid aineid peale süsihappegaasi; 7) ei tohi ühest ja samast allikast pärit mineraalvett turustada mitme müüginimetuse all ega nimetada pakendatud joogivett, lauavett, allikavett või muud vett looduslikuks mineraalveeks või mineraalveeks.

(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loodusliku mineraalvee tootja tasub majutamiskulud ning sõidukulud veevõtukohta ja tagasi Terviseameti kahel esindajal, kes on seotud loodusliku mineraalvee veevõtukoha, allika, veevõtuseadmete ja töötlemise nõuetekohasuse hindamisega. Nimetatud kohustus kehtib üksnes juhul, kui Terviseamet peab tegema kulutusi, mis ei ole kaetud riigilõivuga ühendusevälise riigi maapõue mineraalvee tunnustamise menetluse raames.
(4)Loodusliku mineraalvee tunnustamise menetluse eest, veevõtuseadmete ja töötlemise nõuetekohasuse hindamise eest, tunnustamisotsuse väljastamise ja selle kehtivuse pikendamise eest ning Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide teavitamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(5)Ühendusevälise riigi maapõuest saadud ja Euroopa Majanduspiirkonda imporditud mineraalvee tunnustamise otsuse kehtivusaeg on viis aastat. Tunnustamismenetlust ei ole vaja korrata, kui enne viie aasta möödumist on päritoluriigi vastutav asutus uuesti tõendanud mineraalvee nõuetekohasust.
(6)Nõuded looduslikule mineraalveele ja allikaveele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 91. Supelranna omaniku ja valdaja ülesanded
(1)Supelranna omanik või valdaja: 1) tagab ohutud kasutamistingimused, kasutatava vee nõuetekohasuse ning vee kontrolli ja uuringud akrediteeritud laboris

alusel kehtestatud nõuete kohaselt; 2) avaldab teabe suplusvee kvaliteedinäitajate kohta keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni nõuete kohaselt avaliku teabe seaduses sätestatud korras.

(2)Nõuded suplusveele ja supelrannale kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 92. Terviseameti ülesanded joogivee, suplusvee ja mineraalvee valdkonnas
(1)Joogivee ja suplusvee valdkonnas on pädev asutus Terviseamet, kes: 1) korraldab joogivee ja suplusvee seiret; 2) osaleb joogiveega ja suplusveega seotud ohuolukordadele reageerimise seire- ja hoiatussüsteemide väljatöötamisel ning rakendamisel; 3) kogub ja töötleb andmeid joogivee ja suplusvee kvaliteedinõuetele vastavuse kohta; 4) avalikustab teavet joogivee ja suplusvee kvaliteedinäitajate kohta; 5) nõustab tarbijaid, vara omanikke ja käitlejaid ning annab neile soovitusi parandusmeetmete rakendamiseks ja terviseohtude kõrvaldamiseks; [RT I, 07.02.2023, 1 - jõust. 17.02.2023] 6) otsustab kvaliteedinõuetele mittevastava joogivee ja suplusvee kasutamise üle, arvestades muu hulgas võimalikke joogivee andmise katkestamisest ja selle kasutamise piiramisest tulenevaid ohte inimese tervisele; [RT I, 07.02.2023, 1 - jõust. 17.02.2023] 7) koostab igal aastal aruande suplusvee vastavuse kohta kvaliteedinõuetele ning iga kolme aasta järel aruande joogivee vastavuse kohta kvaliteedinõuetele; 8) esitab käesoleva lõike punktis 7 nimetatud aruande kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile ja Kliimaministeeriumile; 9) teeb rahvusvahelist koostööd joogiveest ja suplusveest tingitud terviseohtude kõrvaldamisel; 10) korraldab koostöös ekspertidega terviseriski hindamise ja abinõude programmi väljatöötamise, kui joogivees on ainete ja mikroorganismide piirsisaldus ületatud; 11) teeb lisauuringuid nende joogivees sisalduvate ainete ja mikroorganismide määramiseks, mille sisaldust ei ole reguleeritud õigusaktides, kui on alust arvata, et nende ainete ja mikroorganismide leidumine või ülemäärane kogus kujutab potentsiaalset ohtu inimese tervisele; 11^1) teavitab

§ 85

^7 lõikes 1 sätestatud erandi tegemisest viivitamata ja kohasel viisil erandist mõjutatud elanikkonda ning nõustab elanikkonnarühma, kellele erand võib olla eriti ohtlik; [RT I, 07.02.2023, 1 - jõust. 17.02.2023] 11^2) rakendab muid tema pädevuses olevaid meetmeid

§-des 85–85^6 sätestatud nõuete täitmiseks; [RT I, 07.02.2023, 1 - jõust. 17.02.2023] 12) osutab joogiveeuuringute referentteenust.

(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 10 nimetatud tegevuste kulud katab joogivee käitleja, kui joogivee kvaliteedi halvenemine on tingitud joogivee käitleja tegevusest.
(3)Loodusliku mineraalvee valdkonnas on vastutav asutus Terviseamet, kes: 1) tunnustab Eestis ammutatavat ja toodetavat vett või ühendusevälisest riigist pärit Eestis turule lastavat vett loodusliku mineraalveena; 2) teeb hiljemalt
  1. päeval pärast kõigi nõutud andmete esitamist loodusliku mineraalvee tunnustamise või tunnustamisest keeldumise otsuse ning põhjendab tunnustamist või tunnustamisest keeldumist; 3) kontrollib turule laskja esitatud uuringu- ja analüüsiandmete ning vajaduse korral ka veevõtuseadmete ja loodusliku mineraalvee töötlemise vastavust kehtestatud nõuetele; 4) tunnistab tunnustamisotsuse kehtetuks, kui loodusliku mineraalvee koostis või muud omadused on püsiasjaolude tõttu muutunud; 5) teavitab Euroopa Komisjoni igast loodusliku mineraalvee tunnustamisest ja tunnustamisotsuse kehtetuks tunnistamisest, avalikustab tunnustamisandmed ning edastab Euroopa Komisjoni või liikmesriigi taotlusel kogu asjakohase teabe vee tunnustamise ja regulaarse kontrolli tulemuste kohta; 6) võib ajutiselt peatada või piirata Eesti territooriumil kauplemist loodusliku mineraalveega, mis ei vasta kehtestatud nõuetele või mis ohustab inimeste tervist, teavitades oma otsusest koos põhjendusega viivitamata Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vastutavaid asutusi.
  2. peatükk Reovee kogumise ja puhastamise korraldamine
  3. jagu Terminid §
  4. Reoveekogumisala () Reoveekogumisala on ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni kaudu kogumiseks ja reovee reoveepuhastisse või heitvee suublasse juhtimiseks. §
  5. Reoveekogumisala koormus () Reoveekogumisala koormus on reoveekogumisalal tekkiv aastaajast sõltuv suurim reoveest põhjustatud saastatuse kogus, mis on väljendatud inimekvivalentides ja mille arvutamisel võetakse arvesse püsielanike, turistide ning tööstus- ja muude ettevõtete reovesi, sõltumata sellest, kas see juhitakse ühiskanalisatsiooni või mitte. Reoveekogumisala koormuse hulka ei arvata tööstusreovett, mida käideldakse tööstusreoveepuhastis. §
  6. Inimekvivalent () Inimekvivalent on ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku reostuskoormuse ühik. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) kaudu väljendatud inimekvivalendi väärtus on 60 grammi hapnikku ööpäevas. §
  7. Omapuhasti () Omapuhasti on reoveepuhasti, mille projekteeritud koormus on kuni 50 inimekvivalenti. §
  8. Eelpuhasti () Eelpuhasti on muda-, liiva-, rasva- või õlipüünis ning nende kombinatsioon ja muu reovee osalise puhastamise tehnoloogiline seade, mille läbimise järel juhitakse reovesi ühiskanalisatsiooni või tööstusreoveepuhastisse. §
  9. Tööstusreoveepuhasti () Tööstusreoveepuhasti on reoveepuhasti, mis puhastab tööstuses või muu tootmise käigus tekkinud reovett ja kust juhitakse puhastatud vesi suublasse.
  10. jagu Reoveekogumisala moodustamine §
  11. Reoveekogumisala moodustamine ja muutmine
(1)Reoveekogumisala moodustamiseks või muutmiseks esitab kohaliku omavalitsuse üksus Keskkonnaametile taotluse. [RT I, 15.04.2025, 1 - jõust. 01.07.2025]
(2)Lähtudes

§-s 100 sätestatud reoveekogumisala moodustamise kriteeriumidest ning olles kooskõlastanud reoveekogumisala moodustamise ja selle ulatuse asjaomase kohaliku omavalitsuse üksusega, kehtestab reoveekogumisalad Keskkonnaameti peadirektor käskkirjaga. [RT I, 15.04.2025, 1 - jõust. 01.07.2025]

(3)Kohaliku omavalitsuse üksus kannab reoveekogumisala piirid üldplaneeringule koos perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetava alaga, mis ei ole reoveekogumisalaks määratud või sellega hõlmatud.
(4)Reoveekogumisala muudab Keskkonnaamet omal algatusel, kooskõlastades muutmise kohaliku omavalitsuse üksusega, või asjaomase kohaliku omavalitsuse üksuse ettepanekul reoveekogumisala moodustamise kriteeriumidest lähtudes. [RT I, 15.04.2025, 1 - jõust. 01.07.2025] § 100. Reoveekogumisala moodustamise kriteeriumid
(1)Reoveekogumisala moodustamisel lähtutakse põhjaveekihi kaitstusest ja reoveekogumisala koormusest, arvestades sotsiaal-majanduslikku kriteeriumi, pinnavee seisundit ja veekaitse eesmärke.
(2)Reoveekogumisala suurus peab olema vähemalt viis hektarit.
(3)Reoveekogumisala moodustamisel tuleb arvestada leibkonna võimalusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse eest tasumiseks. Ühe leibkonnaliikme kulutused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusele ei või ületada nelja protsenti tema aasta keskmisest netosissetulekust elukohajärgses maakonnas Statistikaameti andmete kohaselt. § 101. Reoveekogumisala moodustamine põhjaveekihi kaitstuse ja reoveekogumisala koormuse järgi
(1)Nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega piirkonnas tuleb moodustada reoveekogumisala, kui ühe hektari kohta tekkiv koormus on kümme inimekvivalenti või suurem.
(2)Keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkonnas tuleb moodustada reoveekogumisala, kui ühe hektari kohta tekkiv koormus on 15 inimekvivalenti või suurem.
(3)Suhteliselt kaitstud või kaitstud põhjaveega piirkonnas tuleb moodustada reoveekogumisala, kui ühe hektari kohta tekkiv koormus on 20 inimekvivalenti või suurem.
(4)Reoveekogumisala võib moodustada käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud koormustest väiksemate koormuste korral, kui see on vajalik veekaitse eesmärkide saavutamiseks ja kui see on sotsiaal-majanduslikult põhjendatud. [RT I, 15.04.2025, 1 - jõust. 01.07.2025] 3. jagu Nõuded reoveepuhastile § 102. Reoveepuhasti asukoha valik
(1)Reoveepuhasti asukoha valikul tuleb võimalikult suures ulatuses vähendada keskkonnahäiringuid, sealhulgas eelistada alasid: 1) kus reoveepuhasti avarii korral reovesi ei ohusta põhja- ega pinnavett; 2) kus reoveepuhasti, välja arvatud kinniste süsteemide korral, jääb valdavate tuulte suhtes asulast allatuult; 3) mida ei ohusta üleujutused.
(2)Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule tuleb reoveepuhasti asukoha valikul arvesse võtta: 1) olemasolevat kanalisatsiooni ja selle seisundit; 2) maa-ala ehitus- ja hüdrogeoloogilisi tingimusi. § 103. Reoveepuhasti valik () Reoveepuhasti valikul tuleb arvesse võtta: 1)

§ 128

lõike 7 aluselt kehtestatud heitvee saasteainesisalduse piirväärtusi; 2) reovee füüsikalisi ja keemilisi omadusi; 3) reovee tekkimise ja selle omaduste muutumise dünaamikat ajas; 4) reoveepuhastisse juhitava reovee koormuse, sealhulgas hüdraulilise koormuse muutumist tulevikus; 5) reoveepuhasti maksumust selle toimimise kestel; 6) reoveepuhasti rajamise ja kasutamise majanduslikku otstarbekust; 7) heitvee pinnasesse juhtimise korral põhjaveekihi kaitstust; 8) selle veekogu, millesse juhitakse heitvett, ökoloogilisi näitajaid ning vee füüsikalisi ja keemilisi näitajaid. 4. jagu Asulareovee kogumine, puhastamine, kohtkäitlus ja äravedu § 104. Kohustus korraldada asulareovee kogumine, puhastamine, kohtkäitlus ja äravedu

(1)Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud korraldama asulareovee kogumise ja selle puhastamise enne heitveena suublasse juhtimist

§ 128lõike 7 alusel kehtestatud heitvee saasteainesisalduse piirväärtusteni või § 128 lõikes 6 nimetatud reovee puhastusastmeteni.

(2)Reovee puhastusaste on saasteainete reoveepuhastis kõrvaldamise määr, mida väljendatakse protsentides.
(3)Asulareovee hulka ei arvata tööstuse või muu tootmise reovett, mida käideldakse tööstusreoveepuhastis.
(4)Suublasse juhitava heitvee nõuetele vastavuse saavutamiseks on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud tagama reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni olemasolu reovee reoveepuhastisse juhtimiseks, välja arvatud reoveekogumisalal koormusega alla 2000 inimekvivalendi ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.
(5)Kui reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi või sellest ei ole keskkonnale tulu, võib reoveekogumisalal koormusega 2000 inimekvivalenti või rohkem kasutada reovee kogumiseks lekkekindlaid kogumismahuteid. [RT I, 21.09.2021, 3 - jõust. 01.10.2021]
(6)Reoveekogumisalal koormusega alla 2000 inimekvivalendi ei ole ühiskanalisatsiooni väljaehitamine kohustuslik, kuid ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti olemasolu korral tuleb need hoida tehniliselt heas korras, et tagada reovee nõuetekohane kogumine ja puhastamine.
(7)Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab oma halduspiirkonnas reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja. § 105. Purgimissõlme rajamise kohustus
(1)Reoveekogumisalale koormusega 1000 inimekvivalenti või rohkem on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud rajama purgimissõlme tekkinud ja kogutud reovee juhtimiseks reoveepuhastisse.
(2)Reoveekogumisalale koormusega alla 1000 inimekvivalendi on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud rajama purgimissõlme, kui lähim purgimissõlm asub kaugemal kui 30 kilomeetrit. 5. peatükk Üleujutusega seotud riskide hindamine ja maandamine 1. jagu Üldsätted § 106. Üleujutusega seotud risk
(1)Üleujutusega seotud risk on sellise üleujutuse esinemise võimalikkus, mis võib kaasa tuua ebasoodsa mõju inimese tervisele ja varale, keskkonnale, kultuuripärandile ning majandustegevusele.
(2)Üleujutus

tähenduses on harilikult veega katmata maa-ala ajutine kattumine veega, sealhulgas üleujutus, mis on põhjustatud vooluveekogu veetaseme tõusust või mere veetaseme tõusust rannikualal.

(3)Üleujutuseks ei peeta kanalisatsioonisüsteemi põhjustatud üleujutust. § 107. Üleujutusega seotud riskide maandamise kava koostamine
(1)Üleujutusega seotud riskide maandamiseks koostatakse kava iga vesikonna kohta või piiriülese vesikonna kohta.
(2)Üleujutusega seotud riskide maandamise kava (edaspidi ka maandamiskava) koostatakse riskide hindamise tulemuste ning üleujutusohupiirkondade ja üleujutusega seotud riskipiirkondade kaartide alusel.
(3)Üleujutusega seotud riskide maandamise kava kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. [RT I, 21.09.2021, 3 - jõust. 01.10.2021]
  1. jagu Üleujutusega seotud riskide hindamine §
  2. Üleujutusega seotud riskide hindamise alused
(1)Iga vesikonna või piiriülese vesikonna kohta koostatakse kättesaadavate andmete põhjal üleujutusega seotud riskide hindamise aruanne, määratakse olulised riskipiirkonnad ning koostatakse üleujutusohupiirkondade ja üleujutusega seotud riskipiirkondade kaardid.
(2)Riskide hindamisel võetakse arvesse kliimamuutuse võimalikku mõju üleujutuste esinemisele ning käesoleva paragrahvi lõikes 3 viidatud teabevahetusest saadud andmeid.
(3)Riskide hindamisel piiriüleses vesikonnas vahetatakse välisriigi pädeva asutusega teavet üleujutusega seotud ühiste riskide kohta

§ 30lõike 4 kohaselt.

(4)Üleujutusega seotud riskide hindamist korraldab Kliimaministeerium koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Siseministeeriumi ning teiste asjasse puutuvate ministeeriumidega. Kliimaministeerium kaasab töösse kohaliku omavalitsuse üksused. § 109. Üleujutusega seotud riskide hindamise aruanne
(1)Üleujutusega seotud riskide hindamise aruande koostab Kliimaministeerium.
(2)Üleujutusega seotud riskide hindamise aruanne avaldatakse Kliimaministeeriumi veebilehel ja aruande kokkuvõte veemajanduskavas.
(3)Üleujutusega seotud riskide hindamise aruanne vaadatakse üle ja vajaduse korral ajakohastatakse iga kuue aasta järel selle koostamisest või ajakohastamisest arvates.
(4)Üleujutusega seotud riskide hindamise aruande sisu nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 110. Oluliste riskipiirkondade määramine
(1)Üleujutusega seotud riskide hindamise aruande põhjal määrab olulised riskipiirkonnad valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
(2)Oluline riskipiirkond on piirkond, kus esinevad või võivad esineda olulised üleujutusega seotud riskid.
(3)Enne piiriüleses vesikonnas ühiste oluliste riskipiirkondade määramist vahetatakse välisriigi pädeva asutusega teavet

§ 30lõike 4 kohaselt. § 111. Üleujutusohupiirkondade ja üleujutusega seotud riskipiirkondade kaardid

(1)Iga olulise riskipiirkonna kohta koostatakse vesikonna üleujutusega seotud riskide maandamise seisukohalt sobivas mõõtkavas üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna kaart.
(2)Üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna kaardile märgitavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(3)Piiriülesesse vesikonda kuuluva ühise üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna kaardi koostamiseks vahetatakse välisriigi pädeva asutusega teavet

§ 30lõike 4 kohaselt.

(4)Üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna kaardid avaldatakse veemajanduskavas ja Kliimaministeeriumi veebilehel.
(5)Üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna kaardid vaadatakse üle ja vajaduse korral ajakohastatakse iga kuue aasta järel nende koostamisest või ajakohastamisest arvates. 3. jagu Üleujutusega seotud riskide maandamine § 112. Üleujutusega seotud riskide maandamise kava
(1)Vesikonnas määratud oluliste riskipiirkondade maandamiskava koostamise eesmärk on vähendada üleujutusest tingitud võimalikku ebasoodsat mõju inimese tervisele ja varale, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele ning vähendada sellise mõjuga üleujutuste esinemise võimalikkust.
(2)Maandamiskavas tuleb käsitleda kõiki riskide maandamise aspekte, sealhulgas riskide vältimist, kaitset üleujutuste ja nende võimalike tagajärgede eest, valmisolekut üleujutusteks, üleujutuste prognoosimist ja varajase hoiatamise süsteeme.
(3)Maandamiskava ning ajakohastatud maandamiskava sisu nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(4)Maandamiskava koostamisel võetakse muu hulgas arvesse võimalike üleujutuste ulatust ja kulgemisteid, potentsiaalselt üleujutatavaid piirkondi, käesolevas seaduses sätestatud veekaitse eesmärke, pinnase ja vee kasutamise ja kaitse nõudeid, planeeringuid, maakasutust, looduskaitsenõudeid ja -piiranguid, navigatsiooni ja sadamate infrastruktuuri, muud piirkonna toimimiseks olulist infrastruktuuri ning kavaga seotud tulusid ja kulusid.
(5)Maandamiskavas kavandatud asjakohaste meetmete rakendamise vajadust võetakse arvesse veemajanduskava, maaparandushoiukava, planeeringute ning hädaolukorra riskianalüüside ja plaanide koostamisel.
(6)Maandamiskava koostamist korraldab Kliimaministeerium koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Siseministeeriumi ja teiste asjasse puutuvate ministeeriumidega. Kliimaministeerium kaasab töösse kohaliku omavalitsuse üksused. [RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]
(7)Maandamiskava koostamisele, ajakohastamisele ja avaldamisele kohaldatakse

  1. peatüki
  2. jao
  3. jaotises veemajanduskava kohta sätestatut, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.

(8)Maandamiskava koostatakse

§ 48kohaselt koostatava veemajanduskavaga samal ajal. § 113. Piiriülese vesikonna maandamiskava

(1)Piiriülese vesikonna maandamiskava koostatakse vesikonna Eestis paikneva osa kohta või kogu piiriülese vesikonna kohta. Vajaduse korral koostatakse üksikasjalikum maandamiskava piiriülese vesikonna alamvesikonna kohta.
(2)Maandamiskava koostamisel vahetatakse välisriigi pädeva asutusega

§ 112lõike 3 alusel kehtestatud teavet ja lõikes 4 nimetatud teavet § 30 lõike 4 kohaselt.

(3)Kogu piiriülest vesikonda hõlmava maandamiskava koostamisel tehakse välisriigi pädeva asutusega koostööd välislepingu kohaselt ja võetakse arvesse välisriigi pädevalt asutuselt teabevahetuse käigus saadud andmeid.
(4)Maandamiskavas kavandatud meetmed ei tohi oma ulatuse ja mõju tõttu oluliselt suurendada üleujutusriski piiriüleses vesikonnas üles- või allavoolu asuval välisriigi territooriumil, välja arvatud juhul, kui sellised meetmed on asjaomase riigi pädeva asutusega kooskõlastatud

§ 30lõike 4 kohaselt ning sobivate meetmete kohaldamises on jõutud kokkuleppele. § 114. Üleujutusega seotud riskide maandamise kava rakendamine

(1)Maandamiskava rakendamist korraldavad Kliimaministeerium ja Siseministeerium koostöös teiste ministeeriumide ja kohaliku omavalitsuse üksustega.
(2)Valmisolek üleujutusteks tagatakse päästeseaduse ja hädaolukorra seadusega sätestatud korras hädaolukorra lahendamise plaanide ja maandamiskava kohaselt. § 115. Üleujutusega seotud riskide maandamise kava ja piiriülese vesikonna maandamiskava ajakohastamine
(1)Maandamiskava ja piiriülese vesikonna maandamiskava vaadatakse üle ning ajakohastatakse iga kuue aasta järel selle koostamisest või ajakohastamisest arvates.
(2)Maandamiskava ja piiriülese vesikonna maandamiskava ajakohastamisel võetakse arvesse üleujutusega seotud riskide hindamise aruannet, üleujutusohupiirkondade ja üleujutusega seotud riskipiirkondade kaartide ajakohastamise tulemusi ning kliimamuutuse võimalikku mõju üleujutuste esinemisele. 6. peatükk Vee kasutamise ja kaitse nõuded 1. jagu Üldsätted § 116. Vee saastamise ja liigvähendamise vältimine
(1)Veekogu või põhjavee saastatuse põhjustamine, heitvee külmunud või lumega kaetud pinnasele juhtimine ja jääkatte saastamine on keelatud.
(2)Saasteainete juhtimine suublasse on lubatud üksnes käesolevas seaduses sätestatud juhtudel ja tingimustel, kui sellega ei põhjustata keskkonnaohtu.
(3)Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab oma halduspiirkonnas vett saastava aine pinna- või põhjavette, pinnasele või pinnasesse äkksattumise tagajärgede likvideerimist.
(4)Vee liigvähendamine on keelatud.
(5)Vee liigvähendamine on tegevus, mille tagajärjel: 1) veekogu vooluhulk, veetase või vee maht püsivalt ja oluliselt kahaneb; 2) muutub põhjavee voolusuund ja selle tõttu tekib või võib tekkida soolase vee või muu vee sissevool põhjaveekihti või halveneb põhjavee kvaliteet; 3) alaneb püsivalt põhjavee tase või surve või väheneb allika vooluhulk. § 117. Kohustused vee kahjuliku toime vältimiseks
(1)Isik ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega põhjustada: 1) üleujutust; 2) kaldakindlustuse, tammi, paisu ega muu rajatise purunemist; 3) pinnase olulist erosiooni ega maalihet; 4) maa sihipärast kasutamist takistavat liigniiskust.
(2)Maaomanik, maavaldaja või veekasutaja peab võtma meetmed, millega vähendada või vältida tegevuse mõju pinnaveekogumile, põhjaveekogumile või isiku varale.
(3)Üleujutusega kaasneva kahju ja muude kahjulike tagajärgede vältimiseks on olulises riskipiirkonnas keelatud tulvavee omavoliline ümbersuunamine ja tõkestamine.
(4)Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab oma haldusterritooriumil olulist kahju tekitava üleujutuse või tammi või muu kaitserajatise purunemise tagajärgede likvideerimist. § 118. Veekogu kalda või ranna veekaitsevöönd
(1)Veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks on veekogu kaldal või rannal veekaitsevöönd.
(2)Veekaitsevööndi ulatus veekaitsevööndi arvestamise lähtejoonest on: 1) Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20 meetrit; 2) teistel järvedel, jõgedel, ojadel, allikatel, kanalitel, peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludena kasutatavatel vooluveekogudel – kümme meetrit, välja arvatud käesoleva lõike punktis 3 nimetatud juhtudel; [RT I, 21.09.2021, 3 - jõust. 01.10.2021] 3) peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludena kasutatavatel kraavidel valgalaga alla kümne ruutkilomeetri – üks meeter. [RT I, 21.09.2021, 3 - jõust. 01.10.2021]
(3)Veekaitsevööndi ulatuse arvestamise lähtejoon on ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiir.
(4)Kui peakraav, kanal või maaparandussüsteemi eesvooluks olev kraav on Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud joonobjektina, on veekaitsevööndi ulatuse arvestamise lähtejooneks süvendi serv.
(5)Veekaitsevööndit ei ole järgmistel veekogu kalda- või rannaaladel: 1) õiguslikul alusel rajatud sadamaala, kalda- või rannakindlustuse ala; 2) supelrand ja supluskoht. § 119. Tegevuse piiramine veekaitsevööndis () Veekaitsevööndis on keelatud: 1) maavara ja maa-ainese kaevandamine ning maavara ja maa-ainese kaevandamist ette valmistava geoloogilise uuringu tegemine

§ 118

lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal, välja arvatud §-s 120 sätestatud juhtudel; 2) puu- ja põõsarinde raie

§ 118

lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks; 3) maaharimine, väetise ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine; 4) keemilise taimekaitsevahendi kasutamine

§ 196

lõikes 1 nimetatud registreeringuta; 5) ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas

§ 118

lõikes 1 nimetatud eesmärgiga ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega; 6) pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. § 120. Veekaitsevööndis maavara ja maa-ainese kaevandamise ning geoloogilise uuringu tegemise erisus

(1)

§ 119

punktis 1 sätestatud piirangud ei laiene maavara või maa-ainese kaevandamise tõttu tekkinud tehisveekogu kaldale, mis asub maardlal, mäeeraldisel või selle teenindusmaal, kuni kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamiseni maapõueseaduses sätestatud korras.

(2)Pärast kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamist on maavara või maa-ainese kaevandamise tõttu tekkinud tehisveekogu veekaitsevööndis maavara ja maa-ainese kaevandamine ning geoloogilise uuringu tegemine lubatud, kui selleks on saadud nõusolek maavara kaevandamise või geoloogilise uuringu loa menetlemise käigus loa osana.
(3)[Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020] § 121. Veekaitsevööndis puu- ja põõsarinde raie erisus
(1)

§ 118

lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud veekogude veekaitsevööndis võib puu- ja põõsarinnet raiuda Keskkonnaameti nõusolekul. [RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]

(2)Kui puu- ja põõsarinde raieks taotletakse nõusolekut

§ 118

lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude veekaitsevööndis ja raieks on metsaseaduse kohaselt vajalik metsateatis, antakse nõusolek raieks metsaseaduse kohaselt metsateatise menetlemise käigus metsateatise osana.

(3)[Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]
(4)Veekaitsevööndis puu- ja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.